Raku: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Tehnika
3. rida: 3. rida:
'''Raku''' on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il väljakujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis.
'''Raku''' on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il väljakujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis.


Samuti kannavad nimetust raku rakupõletuse läbiteinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel.
Samuti kannavad nimetust '''raku''' rakupõletuse läbiteinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Tänu [[zen-budism]]ile levisid jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendekas tseremooniateks oli aga vaja nõusid ja tellimusi esitati ka [[Kyoto]] keraamikule [[Chōjiro Raku]]le ([[1516]]-[[1592]]) ja hiljem tema järglastele. Raku perekonna nõud paistsid aga silma oma ainulaatsuse poolest ja saavutasid peagi laia tuntuse. Tehnikat hakatigi nimetama Chōjiro Raku perekonnanime järgi.
Tänu [[zen-budism]]ile levisid jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendekas tseremooniateks oli aga vaja nõusid ja tellimusi esitati ka [[Kyōto]] keraamikule [[Chōjiro Raku]]le ([[1516]]-[[1592]]) ja hiljem tema järglastele. Raku perekonna nõud paistsid aga silma oma ainulaatsuse poolest ja saavutasid peagi laia tuntuse. Tehnikat hakatigi nimetama Chōjiro Raku perekonnanime järgi.


[[1925]]. aastal tutvustas [[Euroopa]]s raku-tehnikat inglise keraamik [[Bernald Leach]] ([[1887]]-[[1979]]), kes oli Jaapanis seda tehnikat lähemalt tundma õppinud.
[[1925]]. aastal tutvustas [[Euroopa]]s raku-tehnikat inglise keraamik [[Bernald Leach]] ([[1887]]-[[1979]]), kes oli Jaapanis seda tehnikat lähemalt tundma õppinud.
17. rida: 17. rida:
[[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg|thumb|Raku-tehnikas teenõu Jaapanist<br>[[16. sajand]]<br>Tokyo rahvusmuuseum]]
[[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg|thumb|Raku-tehnikas teenõu Jaapanist<br>[[16. sajand]]<br>Tokyo rahvusmuuseum]]
Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi:
Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi:
*'''Punane raku''' - valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900[[°C]]). Kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga.
*Punane raku
*'''Must raku''' - glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud [[Kyōto saar]]elt, [[kamo jõgi|Kamo jõe]] [[jõesäng|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. põletus toimub kõrgemal temperatuuril, kui punase raku puhul.
*Must raku

Mõlemal juhul toimub varem [[eelpõletus]] 900°C juures. Nõud kaetakse paksu glasuurikihiga, missjärel nõud ahjul täielikult kuivatatakse. Seejärel asetatakse [[pihid|pihtide]] abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu või gaasi peal. kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tandide abil välja.

Edasi on kaks võimalust:
*'''jaapanipäraselt'''
*'''läänepäraselt'''


== Tingimused savimassile ==
== Tingimused savimassile ==


Põhiliseks tingimuseks on see, et kasutatav [[savi]]mass peab olema vastupidav termilisele šokile. See tähendab, et ese ei tohi kiirel jahtumisel puruneda või praguneda.
Põhiliseks tingimuseks on see, et kasutatav savimass peab olema vastupidav termilisele šokile. See tähendab, et ese ei tohi kiirel jahtumisel puruneda või praguneda.


Keraamiline mass peaks sisaldama rohkes koguses [[šamott]]i (20-40%). Samuti on poorsuse tagamiseks vajalik ka orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus (kuni 20%).
Keraamiline mass peaks sisaldama rohkes koguses [[šamott]]i (20-40%). Samuti on poorsuse tagamiseks vajalik ka orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus (kuni 20%).

Redaktsioon: 13. jaanuar 2007, kell 13:57

Läänepäraselt teostatud rakupõletus

Raku on Jaapanis 17. sajandil väljakujunenud madalkuumuskeraamika põletusviis.

Samuti kannavad nimetust raku rakupõletuse läbiteinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse teetseremooniatel.

Ajalugu

Tänu zen-budismile levisid jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendekas tseremooniateks oli aga vaja nõusid ja tellimusi esitati ka Kyōto keraamikule Chōjiro Rakule (1516-1592) ja hiljem tema järglastele. Raku perekonna nõud paistsid aga silma oma ainulaatsuse poolest ja saavutasid peagi laia tuntuse. Tehnikat hakatigi nimetama Chōjiro Raku perekonnanime järgi.

1925. aastal tutvustas Euroopas raku-tehnikat inglise keraamik Bernald Leach (1887-1979), kes oli Jaapanis seda tehnikat lähemalt tundma õppinud.

Väljaspool Jaapanit saavutas raku 20. sajandi teisel poolel lausa erakortse populaarsuse, olemata sellest, et arenes täiesti teises suunas. Võrreldes kodumaa loodusliku, minimalistliku ja tarbelise funktsiooniga, muutus läänes tähtsaks värvide mäng ja vormikäsitlus ning tarbelisus suures osas välistati.

Tehnika

Rakupõletus
Raku-tehnikas teenõu Jaapanist
16. sajand
Tokyo rahvusmuuseum

Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi:

Mõlemal juhul toimub varem eelpõletus 900°C juures. Nõud kaetakse paksu glasuurikihiga, missjärel nõud ahjul täielikult kuivatatakse. Seejärel asetatakse pihtide abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu või gaasi peal. kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tandide abil välja.

Edasi on kaks võimalust:

  • jaapanipäraselt
  • läänepäraselt

Tingimused savimassile

Põhiliseks tingimuseks on see, et kasutatav savimass peab olema vastupidav termilisele šokile. See tähendab, et ese ei tohi kiirel jahtumisel puruneda või praguneda.

Keraamiline mass peaks sisaldama rohkes koguses šamotti (20-40%). Samuti on poorsuse tagamiseks vajalik ka orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus (kuni 20%).

Vajalik oleks ka väikese soojuspaisumisega ainete (näiteks spodumeeni ja pataliidi) ja aeglaselt klasistuvate ainete (näiteks põldpagu ja vollastoniit) sisaldus.

Valmisesemed

Raku-tehnikas valmistatud esemete miinuseks on haprus ja vähene mehhaaniline vastupidavus, kuid esemete ehe väljanägemine on muutnud raku-tehnika väga populaarseks

Vaata ka