Sulamistemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
eemaldasin sõna sulamistäpp, sest Estterm ka ei toeta sellist mõistet. Tõenäoliselt ilmus siia seoses artikliga Keraamika (vana v vigane termin L.Rohlini raamatust). |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sulamistemperatuur''' ehk '''sulamispunkt |
'''Sulamistemperatuur''' ehk '''sulamispunkt''' on [[Aine (füüsika)|aine]] [[temperatuur]], mille saavutades hakkab aine [[Sulamine|sulama]] või [[Tahkumine|tahkuma]]. |
||
Kui aine on [[Tahkis|tahkes]] [[Aine olek|olekus]], algab [[sulamine]], kui aine on [[vedelik|vedelas]] [[Aine olek|olekus]], algab [[tahkumine]]. |
Kui aine on [[Tahkis|tahkes]] [[Aine olek|olekus]], algab [[sulamine]], kui aine on [[vedelik|vedelas]] [[Aine olek|olekus]], algab [[tahkumine]]. |
||
Redaktsioon: 13. detsember 2017, kell 15:57
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine.
Temperatuuri langedes võib siiski esineda allajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene.
Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0 °C.
Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.
Sulamise või tahkumise käigus aine temperatuur ei muutu. Energia kulub kas olemasolevate sidemete lõhkumisele või vabaneb uute tekkimisel. Soojust, mis faasimuutuse käigus eraldub või neeldub, nimetatakse latentseks soojuseks.