Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Mustandi nimeruumi loomine

On ettepanek luua eestikeelsesse Vikipeediasse samuti mustandi nimeruum. Praegu saab artiklite jms poolikuid tööversioone hoida kasutajate alamlehekülgedele, aga see protsess võiks olla lihtsam ja selgem, kui mustandite tarbeks on eraldi nimeruum. Selline nimeruum on olemas ka nt ingliskeelses Vikipeedias. Arvamused? Ivo (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:40 (EEST)
Poolt suwa 30. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
Poolt Daniel Charms (arutelu) 30. aprill 2017, kell 09:17 (EEST)
Erapooletu Mulle meeldib rohkem, kui iga kasutaja hoiab oma sodi ja eksperimente oma kasutajalehe alamlehtedel. Siis on kuuluvusega kõik selge. Mustandi nimeruum oleks koht, kuhu igasugu kraam aastateks unustada. Ja kuna mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma – igaüks võib sellega teha mis tahab. Katseks kustutasin maha Suwa tehtud kritselduse (millest ta arvas, et see on mustandi nimeruumis, ehkki tegelikult oli artiklite all) ja kohe oli kisa taevani. Cumbril 3. mai 2017, kell 22:34 (EEST)
Erapooletu Pigem võiks koolitööd olla mustandi nimeruumis. Ma kaldun ka arvama, et kui mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma. --Tiia (arutelu) 3. mai 2017, kell 23:03 (EEST)
Poolt Tundub, et siiski on asjalik. Kui ikka unustatakse kauaks ajaks ja reeglid on olemas, siis pole probleemi. --Tiia (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:54 (EEST)

Kui mustandi nimeruum on kõigi oma, siis milleks midagi sinna panna? Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:08 (EEST)

Sama siin. Kui mustand on sisuliselt kõigile muutmiseks avatud, siis sama hästi võib asja kohe artiklisse panna. Vahet ju poleks: üks poolik lehekülg, mida kõik muuta saavad. Redigeerimiskonfliktid ja asjatu frustratsioon on garanteeritud.

Kasutaja alamlehekülgedele saab asju sisuliselt igaveseks unustada (ja õigusega). Mustandite puhul saame seada miskid ajalised reeglid. Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:30 (EEST)

Tehtud :) --Framawiki (arutelu) 5. juuni 2017, kell 22:45 (EEST)

Tööülesande phab:T166887 järgi olla ülalpool konsensus, mida mina siit välja ei loe. Tähtaegade seadmisest ei tule tõenäoliselt midagi välja, kuna Andres ei luba tavaliselt midagi ära visata. Ma ka pigem ei kasutaks sellist nimeruumi. 2001:7D0:88DD:F880:8918:FBD:72BB:8EAC 29. august 2017, kell 11:33 (EEST)

• Küsimus: Kas mustandi nimeruumiga on tegu samaga, mis on kasutaja sandbox ingliskeelses Wikipedias? -Mardus /arutelu 25. november 2017, kell 13:58 (EET)

Transsooliste inimeste sünninimed juhtlauses

Leian, et inglisekeelse Vikipeedia eeskujul peaks kehtestama reegli, et kuidas rääkida transsooliste inimeste sünninimedest. Inglisekeelses Vikipeedias on järgmine reegel: kui inimene oli tuntud sünninimega, siis võib selle lisada juhtlausesse. Kui aga inimene sai tuntuks enda uue nimega, siis ei tohiks seda juhtlausesse lisada. Pigem oleks soovitav seda mainida inimese varasemast elust rääkivas osas. Viited[1][2] [3] Vaata ka Arutelu:Amanda Lepore--Taavik27 (arutelu) 3. september 2017, kell 20:29 (EEST)

Mille poolest sellised juhtumid erinevad artistidest või kirjanikest, kes on tuntuks saanud mingi enda valitud varjunime/esinejanime all? Artikliväärilistest juutuuberitest?- Melilac (arutelu) 3. september 2017, kell 22:41 (EEST)

Vaata Arutelu:Amanda Lepore esimest punkti.--Taavik27 (arutelu) 4. september 2017, kell 19:05 (EEST)

Oled oma ettepaneku põhjusena välja toonud: Transsooliste inimeste puhul sümboliseerib sünninimi sugu, millega nad end ei samasta. See nimi on transsoolistele inimestele kannatuse allikas. Sünninime rõhutamine või võrdsustamine transsoolise enda poolt valitud nimega võib talle põhjustada kannatusi ja alavääristada tema poolt valitud nime ja seab kahtluse alla tema identiteedi.

Selle järgi ei ole tarvis üldkehtivat reeglit, vaid vältida sünninime juhtudel, kui on teada, et konkreetne isik peab oma sünninime kannatuste allikaks, ja mitte vältida, kui on teada, et ei pea. Reeglit oleks vaja vaid nende juhtumite jaoks, kui isiku enda suhtumine sünninimesse pole teada. Selliste juhtumite kohta reegli kehtestamiseks oleks vaja kinnitust, et sünninime rõhutamine tõepoolest tekitab transsoolistele tavaliselt kannatusi. On selle kohta uuringuid või ekspertide hinnanguid? --Minnekon (arutelu) 3. september 2017, kell 22:51 (EEST)

kui inimene oli tuntud sünninimega, siis võib selle lisada juhtlausesse. Kui aga inimene sai tuntuks enda uue nimega, siis ei tohiks seda juhtlausesse lisada. Pigem oleks soovitav seda mainida inimese varasemast elust rääkivas osas ei väldi ju tegelikult sünnipärast nime, see on lihtsalt teises kohas...- Melilac (arutelu) 3. september 2017, kell 22:59 (EEST)

Ma mõtlesingi vältimist artikli juhtlauses, nii nagu Taavik27 välja pakkus. --Minnekon (arutelu) 3. september 2017, kell 23:03 (EEST)

Minu arvates on inglisekeelse Vikipeedia viidatud reeglid, põhjendused ja hinnangud piisavad näitamaks, et sünninime juhtlausesse lisamist võiks vältida. Ettepaneku viitel nr 2 endal on kolm viidet. Lisan GLAADi soovituse (What name and pronoun do I use?)[4], hinnangud deadnaming'ule (ehk transsoolist inimest sünninimega kutsumisele)[5] [6] ja transsoolise inimese enda kogemuse[7].--Taavik27 (arutelu) 4. september 2017, kell 19:05 (EEST)

Kas sa mõtled "ettepaneku viite nr 2" all siin arutelus teisena (kuigi hetkel nr 5 märgitud) esitatud viidet ingliskeelse Viki juhendite lehele? Seal on omakorda kolm viidet esitatud. Lasin kaks esimest teksti silmadega üle, kuid ei leidnud kohta, mis osutaks, et vana nimi põhjustab kannatusi. Oskad ehk lehekülge täpsustada? Kolmandale allikale pole mul ligipääsu. Viimase postitusega lisatud allikad küll ütlevad, et vana nimi põhjustab (teatud juhtudel) kannatusi, aga ma tahaks siiski näha kindlamaid tõendeid kui mõne transsoolise inimese isiklik kogemus või ajakirjaniku isiklik arvamus teema kohta. Kuidas me saame kindlad olla, et need esindavad valdavat kogemust? Kas akadeemilisel tasemel seda probleemi käsitletud pole? --Minnekon (arutelu) 4. september 2017, kell 20:25 (EEST)

Otsisin asjalikumaid allikaid: [8][9] [10][11][12]--Taavik27 (arutelu) 4. september 2017, kell 21:21 (EEST)

Ei veena. Põhiliselt on juttu sellest, et ei tohi kasutada vale asesõna (mis eesti keeles puudub), mistõttu meie olukord on automaatselt erinev ingliskeelse wiki omast. Ühes allikas on juttu sellest, et meditsiinis tuleb asendada vana nimekujuga asjad uue nimekujuga (mis peaks olema elementaarne). Nüüd põhjendus, miks minu meelest seda sinu pakutut teha ei tohiks - see lükkab minu meelest taolised inimesed silma alt ära, mitte ei teadvusta, et midagi taolist on olemas ja esineb isegi tähelepanuväärsete inimeste elus. - Melilac (arutelu) 4. september 2017, kell 22:32 (EEST)

Ma ei näe sünninimede kasutamise puhul juhtlauses mitte mingisugust erinevust eesti ja inglise keele vahel. See, et eesti keeles ei ole soospetsiifilisi asesõnu, ei ole antud küsimuses oluline. Viidatud allikad räägivad kahjust, mida teeb inimese vale sooga kutsumine. Muu hulgas ka nimega kutsumine, mis ei vasta inimese soole. Minu arvates on kolmes keskmises viites soole mitte vastava nime kasutamine kahju tekitajana ära toodud. Soole mittevastava nime kasutamine läheb laiema mõiste misgendering alla. Kõik viidatud allikad näitavad erinevat kahju, mida selline tegevus võib transsoolistele inimestele tuua.

Ma olen nõus, et fakti, et keegi on transsooline, ei tohiks artiklis varjata. See ei ole minu ettepaneku eesmärk. Mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui me toome ära inimese sünninime (kui ta on selle avalikustanud) näiteks lapsepõlvest/noorusest rääkivas osas. Juhtlause on minu arvates lihtsalt vale koht (kui inimene ei olnud enda sünninimega tuntud!). Samuti ei ole mul mitte midagi selle vastu, et märkida ära inimese transsoolisus. Selle fakti rõhutamise aste sõltub konkreetsest inimesest. Kui inimese tähelepanuväärsusele on transsoolisus märkimisväärselt juurde andnud, siis peaks minu arvates seda juhtlauses või vähemalt esimeses lõigus mainima. Kui aga see ei ole tema tegevust märkimisväärselt mõjutanud, siis tuleks sellele faktile sedavõrd vähem kaalu anda. Mainimisväärne on see fakt minu arvates alati.--Taavik27 (arutelu) 5. september 2017, kell 08:29 (EEST)

Mina loen allikatest välja, et probleem (või vähemalt põhiprobleem) on sihilik misgendering, kus nime valikuga demonstreeritakse teadlikult isiku sooidentiteedist mittehoolimist. Vikipeedia juhtum selle alla ei käi. --Minnekon (arutelu) 11. september 2017, kell 17:41 (EEST)

Minu meelest just need näited on kõnekad, ja see pole tähtis, kas enamiku puhul on nii, sest selgub, et kellelegi võidakse põhjustada kannatusi, mida me ei oska aimata. On ka võimalik, et kellelgi mittetranssoolisel inimesel on oma sünninime (või ka näiteks sünniaja või -koha või abielus saadud nime) suhtes sarnased tunded, aga seda me ei saagi teada ega oska arvestada. Näiteks G. E. Moore'i kohta on öeldud, et tal olid halvad tunded oma eesnimede suhtes, aga ma ei tea, kui tugevad need olid ja kui tõsiselt seda peaks võtma.

Ma saan aru, et asi on kompromissis lugejate (entsüklopeedia) huvide ja asjaosalise huvide vahel. Aga ma ei saa aru, kuidas sellist kompromissi üldse teha saab. Kui inimesel hakkab oma nime lugedes tõsiselt halb, siis ei päästa ka see, kui nimi tahapoole lükata. Andres (arutelu) 5. september 2017, kell 09:59 (EEST)

Milliseid näiteid sa silmas pead?

Ma ei saa aru, kuidas on transsoolise inimese sünninimi antud juhul nii oluline, et seda peab mainima esimeses lauses. Ma ei saa aru, kuidas see on lugeja huvides. Mina leian, et see annab sünninimele ebaproportsionaalselt suurt kaalu. Minu jaoks on asi proportsioonis. Minu arvates ei peaks olema esimeseks asjaks, mida me lugejale transsoolise inimese kohta teada anname, tema sünninimi. Minu arvates olen ma juba näidanud erinevust transsooliste inimeste sünninimede ja teiste juhtumite vahel, mil inimesed vahetavad enda nime. Ma leian, et mul ei ole vaja enam seda näidata.

Minu arvates ei tohi kannatuse teemat proportsioonist välja ajada. Muidugi me ei tea mitte kunagi, mis võib kellelegi tema artiklis ebameeldivusi valmistada. Ma ei eeldagi, et me peaksime tundlikut või potentsiaalselt tundliku materjali artiklitest välja rookima. Ma ei ole nõus väitega, et kuna sünninimi artiklisse jääb, siis vahet pole, kus see on. Et sisuliselt vahet pole. Näiteks on suur vahe, kas me kutsume transsoolist inimest läbivalt artiklis sünninimega või tema enda poolt valitud nimega. Sarnaselt on vahe, kas me esimese asjana seome artikli subjekti sünninimega või ei. Konkreetsel juhul me teame, et sünninimega transsoolise kutsumine valmistab kannatusi. Õige proportsiooni andmine sellele faktile näitab meie lugupidamist ja austust artikli subjekti vastu.

Ma ei saa aru, miks me ei saaks inglisekeelse Vikipeedia eeskujul teha kompromissi sünninime mainimisel? Sünninime juhtlauses mainimata jätmine ja selle mainimine inimese elust rääkivas osas ei ole keeruline. Tegemist on pisikese detailiga, mis puudutab vähem kui 10-t eestikeelset artiklit.--Taavik27 (arutelu) 5. september 2017, kell 10:54 (EEST)

Vabandust, ma vist ei väljendunud selgelt. Selleks et mitte kannatust põhjustada, tuleks sünninimi artiklist üldse ära jätta. See oleks kompromissitu lahendus. Teine kompromissitu lahendus oleks mainida sünninime kohe alguses, nagu tehakse kõigi teiste inimeste puhul. Minu meelest tuleb valida nende kahe vahel. Kompromissi puhul me saame küll põhjustada vähem ebamugavust nendele, kelle jaoks oma nime nägemine on pigem ebamugavus, aga nende puhul, kellele see tõsiseid kannatusi valmistab, see ei aita.

Sünninimi on iseenesest vähetähtis, aga ära see artiklites alati tuuakse, ja kohe alguses, ja kui keegi nüüd seda spetsiaalselt otsib ja ta seda algusest ei leia, siis on päris tõenäoline, et ta edasi ei vaata.

Kui Sa leiad, et alguses mainimine annab sünninimele ebaproportsionaalselt suurt kaalu, siis see peaks kehtima kõigi artiklite puhul. Ja sama hästi võiks öelda, et see annab teistele alguses olevatele andmetele, näiteks kas või teisele eesnimele, mida ei kasutata, liiga suurt kaalu. Minu meelest alguses olemine ei tähenda kaalu andmist, vaid lihtsalt teatud laadi info koondamist ühte kohta, kust seda on lihtne leida. Iga asi peaks olema loogilises kohas.

Ma olen nõus, et transsooliste inimeste puhul võib sünninime algusest ärajätmine näidata austust inimese vastu, mis on omaette arutelu teema, aga jutt oli ju kannatuse põhjustamisest. Kui ma lükkan sünninime tahapoole, siis ma võib-olla küll näitan austust, aga kannatust põhjustan ikkagi. Andres (arutelu) 5. september 2017, kell 17:23 (EEST)

Eesti kontekstis: Meil oli kunagi XX sajandi alguses suur nimevahetuskampaania. Ajal, mil sakslased nimesid jagasid, anti ohtralt ja kamaluga nimesid, mis võisid haiget teha (a: nimel oli eesti keeles halvustav tähendus ja b: nimi oli saksapärane, kajastades nii vääralt isiku identiteeti). Kõiki nimesid muidugi ei muudetud. Nii on ka hiljem nimesid vahetatud - Tunne Kelamgi ei sündinud teps mitte Kelamite perre.

PS: Irooniavarjundiga pooleks: Kas artikkel Lord Voldemort peaks välja nägema selline, kuna tema sünninime kasutamine oli antud isiku jaoks kindlalt haiget tegev ja tuntuks sai ta sisuliselt uue nime all?

Lord Voldemort (31. detsember 1926 London – juuni 1998 Sigatüügas) on tegelane J. K. Rowlingu romaanisarjast "Harry Potter". Ta on kõigi aegade võimsaim ja tugevaim must võlur, kes soovib maailma oma kontrolli alla saada. Lord Voldemorti nime ei tihka enamik võlukogukonnast välja öelda, nad ütlevad selle asemel "Tead-küll-kes" või "See-kelle-nime-ei-tohi-nimetada". Voldemorti ema oli nõid Merope, neiupõlvenimega Gaunt, ja isa mugu Tom Riddle. Tema ema sureb veidi pärast sünnitust, olles enne väljendanud kindlat soovi, et tema poeg peab saama nimeks Tom Marvolo Riddle. Ta kasvatati üles mugude lastekodus. Kui Tom saab 11-aastaseks, tuleb Albus Dumbledore lastekodusse, et rääkida noorele Lord Voldemordile tema päritolust ning sellest, et ta on võlur ning hakkab õppima Sigatüüka Nõiduste ja Võlukunsti koolis. Lord Voldemort ei näi selle info peale olevat kuigi üllatunud, sest on ennast alati pidanud eriliseks. Kui Dumbledore räägib lastekodu juhatajaga, selgub juba eos, et lord Voldemort on üsna salakaval laps ja tekitab teistes lastes kõhedust. Tema hingel on mitmeid kiusamisi ja ka loomapiinamisi, aga otseselt tõestada pole neil midagi õnnestunud. See info teeb Dumbledore'i Lord Voldemordi suhtes valvsaks. Kuid oma headuses ja usus headusse otsustab Dumbledore anda poisile võimaluse alustada nö. puhtalt lehelt. Lord Voldemort sõõlatakse Slytherini majja. Ta on tark ja nägus noormees ning õpetajad tunnevad tema suhtes sügavat sümpaatiat. Ta on ka osav manipuleerija ning kasutab seda sümpaatiat enese huvides ära ning keegi isegi mitte ei aima tema halbu kavatsusi. Ta tunneb suurt huvi mustade jõudude vastu, kuid osava manipuleerijana suudab ta pöörata asjad nii, et tema huvi tõlgendatakse pelgalt teadmisjanuna. Õpetajate valvsus tema suhtes on uinutatud. Juba kooli ajal kogub Lord Voldemort enese ümber austajaid ja ideede järgijaid, kellest saavad enamuses tema esimesed Surmasööjad. Kuid erinevalt oma kaaskondlastest ei tunne ta kellegi vastu sõprust või erilist sümpaatiat – ta näeb oma kaaslasi vaid tõhusate abiliste ning teenritena. Ihalus võimu järele kasvab temas iga päevaga ning saadab ta lõpuks halvale teele. Huvi varikätkide vastu ilmutas lord Voldemort aga juba koolis käies. Ta uurib professor Slughorni käest, kuidas varikätkit valmistada ning kas neid on võimalik valmistada enam kui üks. Kuigi Slughorn on esialgu küsimusest jahmunud ega oska talle seda kõike rääkida, ei oska ta selles ka ohumärki näha. Kui Lord Voldemort kooli lõpetab, soovib ta jääda samasse kooli ning asuda tööle õpetajana. Dumbledore on tema arenemist ja tegutsemist näinud ning annab toonasele direktorile nõu teda siiski mitte sinna tööle veel võtta. Dumbledore on kuulnud juba tema loodud kaaskonnast, keda kutsutakse surmasööjateks ning pelgab, et ta võib noori oma huvides ära kasutada ja neid kurjale teele ahvatleda.Seepeale lahkub Lord Voldemort koolist ning asub tööle võluesemetega kauplevas poes. Oma nägususe ja osava jutuga on ta ärile kasulik, pettes inimestelt välja väärt esemeid. Peagi ilmub tema huviorbiiti vanem üksik proua, kes väidab end olema Helga Hufflepuffi järeltulija, ning kellel on hulgaliselt väärtuslike esemeid – ka selliseid, mida ta pole valmis müüma, kuid mida ta on meeleldi nõus Lord Voldemordile näitama. Nähes neid maagilisi ja suure minevikuga esemeid, ärkab Lord Voldemordis soov need iga hinna eest enesele saada. Ühel külaskäigul daami juurde mõrvab ta daami ja omastab tema väärtuslikud esemed, milleks on Helga Hufflepuffi karikas ja Slytherini medaljon, mis oli kunagi kuulunud tema emale Meriopele. Mõlemist neist saavad hiljem tema varikätkid. Pärast seda mõrva kaob Lord Voldemort aastateks võlukogukonna silmist ning tema tegemistest sel ajal pole eriti midagi teada. Kui ta aga tagasi avalikkuse ette saabub, on ta võtnud endale nime Lord Voldemort, mis on anagramm tema vanast nimekujust. Enam ei püüagi ta varjata oma võimuiha ja põlgust segavereliste ning mugude vastu. Oma surmasööjatega koos asub ta võimu haarama. Ta saadab korda palju mõrvu ja tihti mõrvab ta lihtsalt lõbu pärast. Voldemorti tegemisi jälginud, otsustab Dumbledore aga luua Fööniksi Ordu – salaseltsi, kuhu on koondunud osavad ja julged võlurid, kes soovivad Voldemorti tegemistele lõpu teha. Kuid julgeid on kaugelt vähem kui vaja ja vaatamata ordu püüdlustele näikse Voldemort siiski saavat kõike, mida ta soovib. Tema teel võimule ei näi olevat takistusi, kuid siis tehakse Dumbledore'ile ettekuulutus, et on saabumas keegi, kel on voli tõugata troonilt Must Isand. Osa sellest ettekuulutusest kuuleb ka Voldemortile tol hetkel ustav Severus Snape. Ettekuulutust tal aga lõpuni kuulata ei õnnestu, kuid kuuleka teenrina otsustab ta oma käskijale ette kanda sellegi osa, mis tal kuulda õnnestus. Kuid ettekuulutuse olulisem osa on see, mis Snape'il kuulmata jäi. Nii otsustabki Voldemort mõrvata oma potentsiaalse ohuallika. Kuigi ettekuulutus võiks käia vabalt kahe juulikuus võluriperre sündinud poisslapse kohta, kelle vanematega ta on korduvalt võitlust pidanud, valib ta millegi pärast välja just Harry. See aga võiski olla viga tema plaanis. Ettekuulutuse lõpp ütleb, et poisil saab olema võim ja vägi, mida Must Isand ei tunne, ja Harry ema ongi kaitsnud oma poja iidsete loitsudega. Kui Voldemort on mõrvanud poisikese vanemad – James ja Lily Potteri – ning otsustab mõrvata Harry, annab loits Voldemortile tagasilöögi. Pärast seda pole Voldemortist enam midagi kuulda. Tema surmasööjad vahistatakse ja pannakse võlurite vanglasse Azkabani; paljud püüavad jätta muljet, et nad olid Voldemorti käske täites Imperiuse needuse all, paljud püüavad näidata, et on oma meelt parandanud. Kaua aega arvataksegi, et Voldemort on lõplikult läinud. Kõik seda siiski ei usu. Pärast loitsu tagasilööki püüab Voldemort iga hinna eest elu külge klammerduda, olles vähem kui vari, nagu ta enese kohta hiljem ütleb. Ajapikku ta kosub, elatades end ükssarvikute verest. Seejärel püüab ta omastada Tarkade kivi, mis annab selle omanikule lõputu eluea. Kuid see plaan ebaõnnestub. Suveks 1994 oli ta uuesti tõusnud ja ootas oma kaaskonna surmasööjatega õiget hetke, et peale tungida. Ta suri 1998. aastal, saades pihta omaenda tapmisneedusega Avada Kedavraga. - Melilac (arutelu) 5. september 2017, kell 19:55 (EEST)

Kuna arutelu on juba päris pikaks, siis selguse huvides koondan poolt ja vastu argumente. (Kui ma midagi ebaõiglaselt lihtsustasin või välja jätsin, siis vabandan ette). Nagu Andres mainis, siis on meil kolm varianti: jätta sünninimi ära (et vältida kannatust), mainida seda alguses (nagu teistes artiklites) või leida mingisugune kompromiss (nagu näiteks välja pakutud reegel).

Reegli kehtestamise vastu esitatud argumendid:

• Sünninimi tuuakse alati ära esimeses lauses või lõigus. Kõik nimed võiksid olla ühes kohas koos, et lugeja ei peaks neid artiklist eraldi otsima.
• Sünninimi on enamasti vähetähtis fakt, millele antakse kõikides biograafiates samavõrra suurt kaalu.
• Artikli alguses olemine ei tähenda kaalu andmist, vaid teatud tüüpi info koondamist ühte kohta, kust seda on lihtne leida.
• Transsoolise inimese sünninimi ei erine olukorrast, kui inimene muudel juhtudel nime vahetab (abiellumine, pseudonüümid, esinejanimed, nimevahetamise kampaaniad jne)
• Reegli kehtestamiseks on vaja tõestust, et sünninimi tõesti tekitab subjektile kannatust.
• Teistele inimestele võivad sünninimi või muud faktid ka kannatusi valmistada.
• Me ei peaks varjama fakti, et inimene on transsooline.
• Reegliga ei väldita sünninime. Kui sünninimi põhjustab inimesele kannatust, siis ei ole vahet, kus kohas see artiklis on. Tahapoole lükkamisega võidakse küll austust näidata, aga kannatust põhjustatakse ikka.

Reegli kehtestamise poolt esitatud argumendid:

• Transsoolistele inimestele põhjustab sünninimi kannatust. Me peaksime võimalusel vältima kannatuse tekitamist.
• Mida vähem kaalu me anname sünninimele, seda vähem kannatust see tekitab.
• Sünninime on võimalik kasutada nii, et me vähendame sellega võimalikku kannatust. Näiteks tekitab vähem kannatust see, kui me kasutame läbivalt inimese enda poolt valitud nime võrreldes sellega, kui me kasutaksime läbivalt sünninime. Võrreldes sünninime kasutamisega esimeses lauses või lõigus tekitab vähem kahju, kui me mainime sünninime möödaminnes varasemast elust rääkivas osas.
• Juhtlauses olemine tekitab rohkem kannatust, kui sisuosas olemine: 1) juhtlauses olemisega rõhutatakse sünninime (mis on väheoluline fakt) 2) juhtlauses on sünninimi kõrvuti transsoolise inimese enda poolt valitud nimega. See mõnes mõttes võrdsustab kaks ja sellega alavääristab transsoolise inimese sugu ja identiteeti 3) see on esimene asi, millest me lugejatele teada anname.
• Transsooliste inimeste sünninimi ei ole võrreldav cis-sooliste inimeste sünninimedega. Esimene põhjustab inimestele teataval määral kannatust, teine enamasti ei põhjusta.
• Me ei saa vältida kõikide inimeste puhul kannatust, mida võivad meie poolt kirjutatud artiklid neile tekitada. Enamustel juhtudel ei ole see mõtekas ja võimalik. Transsooliste inimeste puhul on meil teada konkreetne asi, mis põhjustab kannatust. Meil on olemas viis, kuidas seda kannatust vähendada.
• Reegli rakendamisega ei kaota artikli kvaliteet või sisu. Tegemist on pisikese detailiga. Sünninimi jääb artiklisse, aga sellele antakse tunduvalt vähem kaalu. Sünninime juhtlauses mainimata jätmisega me ei väldi fakti, et inimene on transsooline. See peaks artiklist välja tulema.
• Inglisekeelses Vikipeedias on see reegel kehtestatud. Inglisekeelses Vikipeedias on rohkem inimesi, kes on teemaga kursis.--Taavik27 (arutelu) 5. september 2017, kell 22:28 (EEST)

Lühidalt: Vikipeedias võiks vältida nimekasutust sellistel viisidel, mida väljaspool Vikipeediat kiputakse kasutama halvustamiseks. Nii soovahetuse kontekstis kui ka igal pool mujal. Me ju ei kirjuta kohe esimesse lausesse "Jaan Kundla ehk Majoneesi-Jaan (sündinud ...) on eesti poliitik..."? Soovahetuse korral on varasema nime rõhutatud kasutamine paraku üks levinud trollimisviise, mille puhul troll teeb näo, et tal on veel õigus pealekauba, ehkki sisu on tegelikult "Ei ole ta mingi Mari, on hoopis Mart, äh-häh-hää". Sama loogika võiks kehtida ka kõigi muude nimemuutuste korral - mitte ajada Vikipeedias nimekasutuse kaudu kiusu -, ehkki näiteks nimede eestistamise asjus seda trollimise kommet juurdunud pole, asja on rahulikult võetud. Teisalt pole midagi imelikku, kui keegi pärast lahutust tahaks, et teda abieluaegse nimega enam ei torgitaks. Kui on kahtlus, et varasemate nimede mainimine inimest tugevalt häirib (ja soovahetuse korral võib seda vist vaikimisi eeldada, muud juhud on rahulikumad), võib need nimetada artiklis allpool, ilma esile tõstmata. --85.253.175.144 6. september 2017, kell 13:02 (EEST)

Abielulahutuse puhul on sageli nii, et inimene on olnud tükk aega tuntud abielust saadud nimega, ja entsüklopeedias on oluline aidata lugejal nimedes orienteeruda. Inglise vikis pole juhtudel, kui inimene on sünninimega tuntud olnud, isegi transsoolistele erandit tehtud. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 20:51 (EEST)

Ma ei ole iseenesest transsooliste isikute sünninime juhtlausest kaugemale viimise vastu - lõppude lõpuks pole see nii oluline fakt ja seda mainitakse allpool nagunii. Teisalt ei puuduta Taavik27 ettepaneku poolt toodud argumendid ainult transsooliste inimeste andmete artiklis kajastamist, vaid võivad kehtida ka teiste näidete puhul. Minu ettepanek on, et kõigepealt tuleks kokku leppida üldreeglis, et isikule kannatusi põhjustavat mittetuntud sünninime me juhtlauses ei kasuta ja alles seejärel, et muuhulgas ka transsoolisus käib selle reegli alla. Kui samad argumendid kehtivad teistegi gruppide või üksikisikute puhul, siis tuleb ka nende puhul sama reeglit rakendada. Ühtlasi peaks mõtlema, kas sama reeglit tuleks lisaks sünninimele laiendada ka sünnikoha või sünniaja peale - ma kujutan ette, et need faktid võivad ka kellelegi (nt vangilaagris sündinule) traumaatilised olla. --Minnekon (arutelu) 11. september 2017, kell 18:32 (EEST)

Lisaksin veel ühe vastuargumendi. Taavik27 ei pannud ilmselt tähele oma neljateistkümnendat allikat, kus on ära toodud ühe olulisema transsooliste diskrimineerimisviisina arvamus, et nad on kõik ühesugused. Eeldus, et sünninimi kõigile ühtviisi kannatusi põhjustab ja seega tuleks kõiki rühmapõhiselt kohelda, paraku seda just on. Ma olen eelmise kirjutajaga nõus, et kannatusi põhjustavate nimede puhul võiks olla tegemist mingi nimesid tahapoole lükkava üldreegliga, aga just nimelt sellest reegli üldisusest tulenevalt tulekski kõiki inimesi kohelda võrdselt JA juhtumipõhisena. - Melilac (arutelu) 18. september 2017, kell 21:47 (EEST)

Melilac: ma saan Sinu mõttekäigust aru, aga ma ei ole selle järeldustega nõus. Ma olen täiesti nõus, et transsoolisisi inimesi nagu ükskõik milliseid teisi vähemusse kuuluvaid inimesi ei tohiks kohelda kellenagi, kelle ainukene iseloomulik joon on see, et ta kuulub sinna gruppi. Inimeste rühmitamisel, sildistamisel ja stereotüpiseerimisel tekib probleem, kui me ei kavatsegi sildist kaugemale vaadata ja teeme selle põhjal põhimõttelisi järeldusi kõikide gruppi kuuluvate inimese kohta. Samuti kui me kohtleme gruppi kuuluvat inimest „tüüpilise näitena”, kellele iseloomulike tunnuseid võib kõikidele ülejäänutele silti kandvatele inimestele julmalt üle kanda. Eesti kontekstis sobiks näiteks ehk kohalikud venelased. Kui me ei vaevu kaugemale vaatama sõnast „venelane” ja sellega seotud stereotüüpidest, siis on tegemist probleemiga. Kui me kohtleme enda ainsat venelasest tuttavat kui „kõikide venelaste esindajat”, siis on tegemist probleemiga.

Samas ei ole rühmitamine ja sildistmine alati negatiivne: protsessi tulemus sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse. Inimrühmade sildistamist võidakse kasutada ka vähemusele hääle andmiseks, nende probleemidele tähelepanu juhtimiseks. Näiteks ilma sildita „eestlased” ei pruugiks meil olla Eesti riiki. Silt „venelased Eestis” võimaldab meil vaadelda vähemusgruppi, kellel on sarnane elukogemus ja sarnased probleemid. Muidugi on grupi siseselt erinevusi: eesti keelt rääkivad ja eesti keelt mitte rääkivad, varanduslik seis, elukoht, perekonnaseis, vanus jne. Samas leidub asju, mis mõjutavad kõiki gruppi kuuluvaid inimesi mingil määral. Me ei saa rääkida venelaste olukorrast Eestis ilma nende rühmitamiseta.

Sama on transsooliste inimeste puhul: kõik transsoolised inimesed on teineteisest erinevad, aga nad jagavad vähemusena väga suurt ühisosa. Mõiste ja identiteet „transsooline” rühmitab nad juba ühe tunnuse alusel. See tähendab, et ainuüksi sõna „transsooline” kasutamine kohtleb osasid inimesi rühmapõhiselt. Ma ei ole nõus, et me ei tohiks inimesi rühmapõhiselt kohelda, kuna siis me ei saaks üldse rääkida transsoolistest inimestest, eestlastest, pensionäridest jne . Oluline on see, kuidas seda teha.--Taavik27 (arutelu) 19. september 2017, kell 10:08 (EEST)

Ilmselt sai mõtet natuke halvasti esitatud, ma ei tahtnud kindlasti mitte seda öelda, nagu oleks sildistamine puhtnegatiivne. Pigem oli mõte mujal. Tänapäevase rühmade mõiste rajas sisuliselt Antonio Gramsci, kes esitles esimesena ideed, et rühmad nagu klassid ei eksisteeri mitte naturaalselt ja iseeneslikult, seega on teatav sildistamine rühmaidentiteedi loomiseks hädavajalik. Eestlased ei eksisteeriks, kui poleks olemas entusiaste, kes eestluse eest võitlevad. Sellest järeldub ka, et kui transssoolised räägivad, et nende vana nimi neile haiget teeb, siis see nii mingil määral ka on, kuna lihtsalt ühise tunnuse (näiteks nime Karl) alusel rühma kujundamine oleks mõttetu, kuna rühm oleks kunstlik.

Sinu lähenemisviisile on kindlasti pannud aluse positivismitüli, mille tagajärjel sisuliselt võeti Euroopas üle põhimõte, et huvirühmade kaitseks tuleks rakendada põhimõtet, et huvirühmade esindajad teavad kõige paremini, mis nende huvid ja vajadused on, ehk siis leiti, et huvigruppide huvide edendamisel saavad aluseks olla vaid huvigruppide endi väärtushinnangud. Need põhimõtted olid vastuolus Karl Popperi väikeste muudatuste printsiibiga, mis eeldas muudatuste läbiviimiseks ühiskondliku konsensust. Ehk aimad juba, kuhu ma sihin, sest see taoline tõlgendusviis lähtus printsiibist, et grupid on reaalsed nähtused. Lisaks kritiseerisid taolist lähenemisviisi ka parempoolsed ja konservatiivsed filosoofid nagu Leszek Kołakowski, kes leidsid, et ainult ühe poole ettekujutlustest lähtumine ei määra asjade muutmisel õiget piiri. Adolf Hitler tegeles omal ajal sakslaste identiteedi kujundamisega, mis aga olid saatuslikuks juutidele, ka tänapäeval pole sellised asjad üksnes teooria, ent sellest lähemalt järgmises punktis.

Tükk aega pärast positivismitüli ilmusid Pierre Bourdieu uuringud antud teemal, kus ta käsitleb gruppe, kusjuures uuringud tõestavad Gramsci väiteid. Grupisiseselt esinevad tõepoolest teatavad tüüpilised nähtused ja tunnused, mis gruppi defineerivad, ent need ei ole piisavalt sagedased, et gruppe ilma grupi eestkõnelejata gruppe määratleda; ka ei piirne taolised sekundaarsed grupitunnused üksnes grupiga. Me võime transseksuaale kirjeldada inimestena, kellele nende sünninimi haiget teeb, ent me ei saa seda suhet pöörata ja väita, et mittetransseksuaalsetel inimestel algse nimekujuga probleeme pole, ka saab taoliseid tunnuseid kirjeldamisel kasutada üksnes tinglikult, ehk siis me ei saa võtta ühte tunnust ja eeldada, et sellega kaasneb alati mingi teine tunnus. Taolised tunnused on grupile omased identifikaatorid, sest nad esinevad selles grupis sagedamini kui teiste inimeste seas, aga see sagedasem ei pruugi haruldasemate tunnuste korral esineda isegi pooltel grupi esindajatel. Ka tähendab see, et kuigi grupiidentiteedi kujundajd on tõenäoliselt selle grupi tüüpilised esindajad, ei pruugi nende nägemuses esinev grupp ja reaalne grupp kokku langeda. Dainis Stalts on liivlaste eneseidentiteedi kujundamisel rõhutanud liivi keele oskust, ent end liivlasena identifitseerivate inimeste seas oskavad seda keelt siiski vähem kui pooled. Sinu esitatud materjale lugedes sain teada, et transseksuaalide suurimaks konfliktiks ühiskonnas on transseksuaalsete naiste ja feministide vastasseis, kuna naiste identiteedi kujundajate arusaam naistest kui grupist on suuresti transseksuaalsete naiste huvidega vastuolus, ehk siis grupi kirjeldus esinab gruppi vaid kaudselt ja sinu esitatud materjalid, mis nähtuse olemasolu vaid kinnitavad, ütlevad vaid seda, mida oligi eeldada, ehk seda, et transseksuaalide huvide eest võitlejad räägivad reaalsetest asjadest. Positivismitüli negatiivsed tagajärjed annavad ent paraku end ikka veel tunda, ehk siis üldiselt puuduvad uuringud sellel teemal, kui sagedased need sekundaarsed nähtused gruppide seas ikka on ja kui sagedased on vastupidised tunnused.- Melilac (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 18:17 (EEST)

Asi ei edene meil siin. Andres (arutelu) 19. september 2017, kell 10:28 (EEST)

Ma olen Minnekoni ja Melilaci mõttega nõus, et meil võiks olla üldreegel, et me ei kasuta kannatusi põhjustavaid mittetuntud sünninimesid juhtlauses. Ma olen nõus ka selle mõttega, et reegli rakendamine peaks olema juhtumipõhine. Samas minu arvates peaksid erandiks olema transsoolised inimesed, kuna meil on väga hea alus arvata, et üldjuhul põhjustavad sünninimed neile kannatust. Seega ei näe ma vajadust iga üksiku transsoolise inimese artikli juures hakata võimaliku kannatuse olemasolu hindama.--Taavik27 (arutelu) 19. september 2017, kell 12:40 (EEST)

Mina jälle sellist reeglit ei poolda. Minu meelest tuleb kas üldse mainimata jätta või siis mainida ka esimeses lauses. Andres (arutelu) 19. september 2017, kell 19:09 (EEST)

Kuigi ma eelistaksin sünninime ühekordset mainimist, olen ma nõus ka Andrese ettepanekuga jätta sünninimi artiklis tervenisti mainimata.--Taavik27 (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 19:27 (EEST)

On võimalik ka niisugune ühekordne mainimine, et mainitakse ainult esimeses lauses. Andres (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 07:28 (EEST)

Ei, just seda ma ei taha.--Taavik27 (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 10:09 (EEST)

Alusta(s)in uut teemat

ja, kui õnneks lääb...— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 01:21 (EEST)

Kas peaksin märkima oma soovi, kandideeerida, etwi adminni õigustele veel kusagil, Aktuaalses Kraameras, Vremjas, Novosti Dnjuhhis vm, või on finlandiseerumise vaimus emapiimaga sisseimetu, noor-estonisaciя, nii kleepuvalt huulil???— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 06:09 (EEST)

Ei, hääletus on avatud.

Ja palun siis, tehke nii, et hääletust märgataks. Andres (arutelu) 5. september 2017, kell 10:25 (EEST)

Kui tahad, et mingit hääletust märgataks, võiksid esimese asjana ise oma jutu juurde lingi panna. Vaevalt ma ainus olen, kel kunagi meeles ei püsi, kuhu täpselt need hääletused on peidetud. Kui piisavalt valu ja vaba aega ei ole, et neid taga otsida, siis jääbki hääletamata. --85.253.175.144 7. september 2017, kell 19:19 (EEST)

Eelmise aasta augusti teisel suvel ma algatasin administraatorihääletuse, mida hästi ei märgatud. Ma ise ei oska seda nähtavamaks teha, sellepärast tuletan seda teistele meelde. Hääletus toimub lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. Seal on ka Andrus Kallastu hääletus. Ega ma ise seda ka teisiti otsi kui vaatan viimaste muudatuste lehte. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 20:43 (EEST)

Minu mäletamist mööda on Su põhierialaks MRÜ-st saadud füüsika-matemaatika alane tunnistus, kumb neist kahest siis Su põhiteema oli, noh, jne.2001:7D0:88A5:7B80:D23:21FD:3B89:8552 10. september 2017, kell 01:45 (EEST)

Lõpetasin Moskva ülikooli 1983. aastal diplomiga matemaatika erialal matemaatiku kutsega. Selline haridus vastab praegusele magistrikraadile. Vastavalt selle eriala õppekavaile pidin tegema ka neli eksamit või arvestust õppeainetes, mis läksid marksistlik-leninliku filosoofia alla: dialektiline materialism, ajalooline materialism, esteetika (mida minu mäletamist mööda ei õpetatud üldse kui filosoofiat) ja eetika. Õppejõud püüdsid meid jamast säästa. Aa, oli ka teaduslik ateism, aga seda vist ei saa päris filosoofia alla arvata. Kui ma õigesti mäletan, pidin tegema ka kaks eksamit teoreetilisest füüsikast (või oli neid kolm) ja ühe eksami teoreetilisest mehaanikast. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:47 (EEST)

Vastasin ka küsimuse osale, mis on peidetud. Kas küsimuse mõte oli selles, et kui ma olen matemaatikat õppinud, peaksin ma oskama hääletust nähtavaks teha? Minu meelest see nii ei ole. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:54 (EEST)

Ülal on rubriik: "Hääletused", "briti ikke" alt vabanenud koloniaalmaa, USA, teeb veel lihtsamalt, paneb kõigile õigustatud osalistele nähtavale kohale, päisessse (usun, et nad oleksid seda ka vabanemisaastal teinud, või tsuti hiljem, pärast USD, elektri, neti jm vidinate leiutamist)
Kui mu mälu mind ei peta, Andres, siis oled sa samalaadseid "vabandusi" esitanud juba aastaid...— Pietadè (arutelu) 9. september 2017, kell 22:29 (EEST)

Fail:IsapoegFFx2 login logout user screenshot etwi.jpg

Kuvapilt artiklist Isa ja poeg, 2017-09-09 (ülal sisselogimata kasutajale, all sisselogitud kasutajale avanev)

Mida Sa mulle ette heidad? Mille pärast ma üldse peaksin vabandust paluma? Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:47 (EEST)

Pilt ka, selgituse ühe osana. Isa ja poeg, kummati siis jääb, ja kauaks, aastates, põlvkondades?
Pildi selgituseks: ühte pilti (kummuliolevat, ehk alumist) näeb sisseloginud/registreerunud kasutaja, püstiolevat (ülemine kuva) ülejäänud; ei tea mõistatada kuvas peituvat allegooriat, ähvardust vms.—— Pietadè (arutelu) 9. september 2017, kell 22:24 (EEST)

See on vana viga, mis puudutab konkreetseid pilte, mille metaandmetes märgitud orientatsioon ei lange kokku pildi tegeliku orientatsiooniga. Need peaks kokku langema. Aastate eest, kui selle skulptuuri pildi esimene versioon üles laaditi, ei pööranud MediaWiki tarkvara veel metaandmete järgi pilte õigeks (antud juhul siis valeks) ja viga ei paistnud välja. Nüüd pöörab ja viga paistab välja.

Sellised pildid tuleb ükshaaval parandada (metaandmetes tuleb orientatsioon nullida). Commonsis näiteks parandati sellised vanad pilid ammuilma robotiga. See "Isa ja poja" pilt on siis vikis ka juba mitu aastat tagasi parandatud, aga teatud mõõtudes pisipildid võivad varasemast ajast jätkuvalt serveri puhvris olla. Vaikesuuruses pisipilt, mida väljaloginuna näed, on antud juhul uuendatud. Suurem pisipilt, mida sisseloginuna näed, on puhvris uuendamata. Puhver tuleb siis tühjendada. Ehk siis nagu ikka, asjale on lihtne seletus ja keegi ei taha sind isiklikult kiusata ega ähvardada. :) --2001:7D0:88DD:F880:38FE:B1E5:9FE3:8152 10. september 2017, kell 10:20 (EEST)

Minul näitab nii sisse logituna kui logimata õigesti. Pietadè, kui Sul näitab valesti, siis on viga ilmselt Su oma arvutis. Võib-olla on puhver puhastamata. Leian, et Andrest "vabanduste" otsimises süüdistada on absurdne. --Vihelik (arutelu) 10. september 2017, kell 20:33 (EEST)

Vihelik, Vaata kas sul siis näitab õigesti kui sa pildi enda lehekülje lahti võtad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. september 2017, kell 23:59 (EEST)

Jah näitab õigesti nii sisse logituna kui anonüümselt. --Vihelik (arutelu) 11. september 2017, kell 01:17 (EEST)

Minul ei näita. Ehk siis artiklilehel näitab õigesti, pildi kirjelduslehel aga mitte. Kusjuures thumb pildi kirjelduslehel on õigetpidi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 01:29 (EEST)

Väga veider. Eile õhtul näitas artiklis korrektselt ja uuemat üleslaetud versiooni pisit ka. Täna on kõik kolm – kaks pisit ja artikli oma – pikali. --Vihelik (arutelu) 11. september 2017, kell 15:46 (EEST)

Pietadè, peale seda, kui muutsin seadete alt kujunduse Vektorilt MonoBook-iks, oleks nagu elu lihtsamaks läinud. Ma ei tea, kas see kedagi teist ka aidata võiks, aga märgin lihtsalt ära. --Pelmeen10 10. september 2017, kell 21:46 (EEST)

Mind ei aidanud (2 opsüsteemiga arvuti, 5+ brauserit kummaski), täna lisandus veel teade: "If you report this error to the Wikimedia System Administrators, please include the details below.
Request from 2001:7d0:88a5:7b80:7dde:1e52:ceed.efd0 via cp1053 cp1053. Varnish XID 236814750
Error. 503, Backend fetch failed at Sun. 10 Sep 2017 13 13 30 GMT"— Pietadè (arutelu) 10. september 2017, kell 22:39 (EEST)

Pisipilti näete sisseloginuna erinevalt sellepärast, et teil on eelistuste all erinev pisipildi suurus valitud, ning erinevat mõõtu pisipildid on serveri puhvris eraldi ja erinevast ajast erimoodi. Proovisin nüüd puhvrit tühjendada nii nagu lehel c:Help:Purge õpetatud, aga teatud mõõtude juures see mul ei õnnestu. Paistab et antud pildifaili pööramine (või metaandmetes orientatsiooni nullimine) pole ikkagi päris õigesti läinud. Võiks näiteks IrfanView JPG kadudeta pööramise vahendi abil püüda seda faili veel üht- ja teistpidi pöörata ning katsetada, mida MediaWiki siis pildiga teeb. 2001:7D0:88DD:F880:8443:5684:6A0:B4B9 11. september 2017, kell 14:34 (EEST)

Hommikupoole (või oli see õhtul) andis sisseloginuna artiklis "pikali" pildil klõpsamine tulemuseks püstise paari, hetkel on vastupidi~, st artiklis püsti, klõpsates külili...
Kusjuures nt Argentinas olevat kõik normis, nii sisseloginud kui -logimata kasutajale.— Pietadè (arutelu) 11. september 2017, kell 15:38 (EEST)

Äkki on viga brauseris? Puhvris vaevalt, täna äsja sisse loginuna olid teised pikali, ent peale mõningast tööd tõusid püsti - tahtsid vist appi tulla? - Melilac (arutelu) 11. september 2017, kell 19:36 (EEST)

Microsoft Edge'iga on see pilt mul igal pool külili. Konqueroriga samuti külili ja kõikjal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 19:43 (EEST)

Ei ole brauseri ega brauseri puhvri viga. Asi on selles, kuidas on MediaWiki tarkvara genereerinud eri mõõtu pisipildid serveri puhvrisse. Näiteks, kui valida eelistuste all pisipiltide laiuseks 200 px või 250 px, siis need on nüüd õigetpidi, vastavalt: 200 px ja 250 px. 220 px (vaikelaius), mis eile oli puhvris õigetpidi, on puhvri tühjendamise järel nüüd kummuli. See link peaks genereerima õige pisipildi ja näitama seda brauseri aknas, aga mulle pakub see link praegu selle asemel allalaadimisdialoogi kummuli pisipildi jaoks. Kuna mastaapimisleht (thumb.php) töötab muude piltidega üldjuhul ka selle laiuse juures, siis on see nähtavasti antud faili viga (fail tõenäoliselt enne üleslaadimist vigaselt pööratud). 2001:7D0:88DD:F880:6D74:356D:BC98:DB92 11. september 2017, kell 20:43 (EEST)

Minu teada ei ole sisselogimata kasutajal mitte mingit pisipldi suuruse valikut. Seega palun lõpetada valeidentiteedi all arutelusesse postitamine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 21:29 (EEST)

Liiga karm avaldus minu meelest. Andres (arutelu) 11. september 2017, kell 23:51 (EEST)

Arvan, et ei ole. Siinsamas peatükiski on 4 erinevat, kuid suhteliselt sarnast IP-d. Kuidas ma saan teha vahet, kes on kes või kellega ma üldse siin räägin?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. september 2017, kell 01:06 (EEST)

Miks see tähtis on, kellega Sa räägid? Oluline on ju jutu sisu. Ma saan aru küll, et mugavam on rääkida sisseloginud kasutajaga, aga öelda, et tegu on valeidentiteediga, ning nõuda sisselogimist on minu meelest liiga karm. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 15:34 (EEST)

Mind häirib ka, et siseasju kirjutab IP-aadrssilt. Andres nagu teaks kes on. Soovitan teha mingi varjunimega kasutajakonto. Ei pea ju oma nimega olema. --Tiia (arutelu) 12. september 2017, kell 17:02 (EEST)

Ma ei tea, kes see on.

Minu meelest meil pole õigust kellelegi selles asjas survet avaldada, sest see on üldise põhimõtte vastane. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 17:54 (EEST)

Sõbralikult soovitada võiks küll, sest postituse mõte võib tunduda erinev olenevalt sellest, kas võtta seda eraldiseisvana või varasemate arvamuste kontekstis. Samuti võtame ju vastamisel arvesse, mida me varem sellele isikule öelnud oleme. --Minnekon (arutelu) 12. september 2017, kell 21:19 (EEST)

Jah, väga sõbralikult võib küll, aga see siin on kõike muud kui sõbralik. See on tõesti nii, et mõnikord selline probleem tekib, aga ka siis võib vajaduse korral ka üle küsida. Minu meelest siin oli asi hoopis selles, et jutust tuli välja, et kirjutaja kasutab ka kontot, aga arutelus osaleb anonüümsena. Ent ka see pole keelatud. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 21:59 (EEST)

Selle tegevuse nimi on IP-käpiknukk (i.k. IP-sockpuppet). -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 07:46 (EET)

Autoriõigused hävitavad meid

http://tehnika.postimees.ee/4243355/vikipeedia-autorioigused-havitavad-meid

Eksitav pealkiri. Vaatasin õudusega, kes seda nüüd ütles. Ajakirjanike vastu muidugi ei saa.

Ka see esimene lause on ju eksitav: "Isetekkelise veebileksikoni Vikipeedia Eesti aktivistid leiavad, et keskkonna tegevus peatuks, kui informatsiooni algallikad ja teoste loojad internetis oma seaduslikke autoriõigusi kaitsma hakkaksid." Kas mitte ei peaks nõudma õiendust või vastulause avaldamist? Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 12:46 (EEST)

Kas keegi oskab öelda, kas Vikipeedias on või oleks võimalik sisu automaatkontroll? Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 12:44 (EEST)

Aa, jah: kontrollimine enne avaldamist. Siis oleks võimatu mitte ainult Vikipeedia, vaid ka näiteks Facebook? Või ei oleks? Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 12:49 (EEST)

Nii palju ma sain aru, et piltide ja videode kontrollimine on võimalik, aga tekib palju valepositiivseid vastuseid. Kui palju kontroll aega võtaks? Ja kuidas on lood tekstiga? Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 13:02 (EEST)

Kui automaatkontroll oleks võimalik, siis see oleks juba TÄNA olemas. Milleks need pikad dialoogid arutelulehekülgedel, kui robot suudaks ise autoriõiguseid rikkuvaid pilte märgata ja eemaldada? Google reverse image searchist olen muidugi teadlik, aga minu meelest ei saa inimest robotiga asendada. Äärmisel juhul saab robot mingid kahtlusega pildid kokku koguda, aga see on ka kõik. Sama lugu tekstidega. Aga lihtsam on ilmselt kõik inimesed igaks juhuks vangi panna või siis lasta entsüklopeediat kirjutada ainult neil, kelle Partei on välja valinud ja ideoloogiliselt kõlbulikuks tunnistanud. --kanakukk (arutelu) 16. september 2017, kell 13:16 (EEST).

Mis puutub nüüd vastulausesse esitamisse, siis ma saan SIIT aru, et jaotiste P.S. ja P.P.S all on seda juba tehtud. --kanakukk (arutelu) 16. september 2017, kell 13:27 (EEST).

Vastuslause peab olema samas väljaandes. Pikem ja silmatorkavam kirjutis oleks muidugi veel parem. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 14:00 (EEST)

Parem oleks kui nende P.S. & P.P.S.'ide asemel ilmuks ajakirjanduses mõni analoogne kirjutis, sest suurem enamus seda Wikimedia blogi nagunii ei loe. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. september 2017, kell 13:52 (EEST)

Muidugi ei loe. Isegi mina ei oska seda leida, kui just pressiülevaate kaudu sinna ei satu. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 14:00 (EEST)

Mul oli ka selle vigase artikli autoriga eile pikk kirjavahetus, kus ma artiklis esinevatele valeväidetele tähelepanu juhtisin. Mõned kõrvalisemad detailid parandas ta isegi ära. Aga vaadates teisi sama autori kirjutisi (nt "Eesti eesistumist asuti trollima ja spinnima") peaks olema üsna ilmne, et vastulausete läbisurumine on suht keeruline. Ivo (arutelu) 16. september 2017, kell 14:09 (EEST)

Seda ei otsusta üks ajakirjanik, vaid toimetus. Vastulause avaldamine on elementaarne õigus; kui seda ei anta, tuleb kaevata. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 15:19 (EEST)

Ja öeldu on laim, nii et peaks saama isegi kohtusse pöörduda. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 15:22 (EEST)

Oot, mis? Kas me siis tõesti ei leia, et informatsioon peaks vaba olema? Minu meelest ütles autor just seda... - Melilac (arutelu) 16. september 2017, kell 15:32 (EEST)

Jutt on sisuliselt eeldatavatest autoriõigustest, mis ühe EN-ile esitatava versiooni kohaselt peaks laienema ka andmetele ehk siis informatsioonile, mis hetkel on vaba. Ja ta mõtestab kõik muidugi lahti, mida ütleb, ent tema esitus on üles ehitatud stiilis: esitame alguses üldise väite, mis on halvustav, ja alles siis seletame lahti, mida konkreetselt selle väite all mõeldakse, ja nii, et inimesed, kes asjast midagi ei tea, asjast aru ka ei saa. Sisuliselt on selline ülesehitus muidugi laimav, ent kardetavasti kohtus laimu sellisel kujul tõestada ei anna. Sisuliselt on see üsna sarnane panoraamivabaduse kaotamiseks ette võetud kampaaniale, kus mitmed Euroopa Parlamendi saadikud esitasid seisukohti, et fotode kuhugi ülesriputamine ei tohiks üldse vaba olla, ei wikipediale kui Facebookile ega Panoramiole ei tohiks erandeid teha, ja esitasid asja nii, et see kaitseks nagu eurooplast Ameerika suurkorporatsioonide eest. Ka nende väited olid sellisel kujul esitatuna sisuliselt laim, ent jällegi - see läks läbi, sest Juriidiliselt Oli Kõik Korrektne. - Melilac (arutelu) 16. september 2017, kell 17:11 (EEST)

Muuseas, kirjutis ilmus ajalehes, mis kuulub baltimaade suurimale meediakontsernile, mis võib olla teema ühepoolselt kajastamisest just eluliselt huvitatud. - Melilac (arutelu) 16. september 2017, kell 17:36 (EEST)

No ma ei tea, detailne esitus tundus korrektne, aga omapoolne kokkuvõte oli eksitavalt sõnastatud. See ei pruukinud olla meelega nii tehtud, võib-olla oli lihtsalt tahetud lugeja köitmiseks panna värvikas pealkiri. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 18:46 (EEST)

Praegu mulle tundub küll, et sellest lausest pole võimalik teisiti aru saada, kui et Vikipeedia aktivistid ütlesid, et Vikipeedia rikub seadusi ja kavatseb ka edaspidi seadusi rikkuda, kui ei rakendata sundi. Kuidas siis kõik juriidiliselt korrektne on? Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 18:55 (EEST)

Andres, soovid vastulauset koostada? Ivo (arutelu) 16. september 2017, kell 17:12 (EEST)

Oh, sellega saaksid blogipostituse autorid palju paremini ja kiiremini hakkama. Või siis võiks selle koostada vikis. Ma kirjutasin ajakirjanikule ja palusin tal eksitava info leviku tõkestamiseks midagi ette võtta. Ma põhjendasin asja ainult paari lausega. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 18:38 (EEST)

Märt on juba paar päeva (vahelduva eduga) tegelnud artiklikirjutamisega, oleme Evaga kolmekesi sel teemal palju vestelnud. Tõsi, tekst on endiselt toores ja püsib küsimus, kas see tuleks sõnastada otseselt vastulausena või püüda pigem selgitada lugejale, mis vahekord Vikipeedial ja autoriõigusel tegelikult on. (Lühidalt: meie peame sellega sekeldama, sest erinevalt normaalsetest inimestest üritame meie seda järgida. Seepärast peame ka enne teisi hoiatama, kui keegi mingit lollust planeerib. Ja vahelduseks meeldiks meile, kui ka meie õigusi järgitaks - Vikipeediast sisu võtmisel rikutakse tingimusi alatasa.) - Filtritega on tõesti nii, et KOGU kõikvõimalikes formaatides sisu kontroll autoriõiguse suhtes on puhas ulme, seda ei suuda praegu mitte keegi, ei Google, Vikipeedia ega ka Postimees (ja kui seda plaani kiidavad Ansip, Pau ja Erik Mandre, siis neil pole aimugi, mida nad suust välja ajavad - äkki on kahtlasi seemneid söönud). Iga tekstijuppi ja pildikribu peaks ju võrdlema andmebaasiga, mis sisaldaks KÕIKI maailmas leiduvaid kaitstud teoseid (ja siit jaburus alles algab, pikemalt vt meie kevadist Sirbi-artiklit). Aga kui Mandre demagoogitseb omakasu nimel, siis Postimehe tehnoloogiatoimetaja nähtavasti pole lihtsalt võimeline seda mõistma. Kurb küll. - Okei, lühidalt: tegutseme. --Oop (arutelu) 16. september 2017, kell 21:59 (EEST)

Jah, artikkel on ikka etem, kõnealust artiklit võib mainida mainida vääritimõistmise näitena. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 22:04 (EEST)

Kordan nüüd Oopi juttu natuke, aga lisan siiski, et nõudsime juba reedel Wikimedia poolt Pault vastulause võimalust, millest too keeldus ning avaldas hiljem (teeseldud patukahetsuse korras?) selle viidatud pamfleti oma äranägemise järgi. Hetkel püüan koostada veidi sellest Euroopa Komisjoni ettepanekute trallist üldisemale tasemele tõusvat vastulauset, milles lükkaks ma ümber väited, et justkui Vikpeedia ei vajaks autoriõigust või näeks autoriõiguses kui seaduslikus instituudis probleemi -- mis ei tähenda, et Vikipeediaga seotud inimesed üldiselt ei tahaks autoriõigusest selle puudusi eemaldada. Pakun n-ö vastulauset homme hommikul Postimehele ja kui nad pole nõus seda ka avaldama, siis mõtlen, mis edasi teha. Vikipedistide, Wikimedia ja Miljon+ partnerite avalik kiri? Või tahab Andres advokaadi palgata? --Märt Põder (arutelu) 16. september 2017, kell 22:06 (EEST)

Kes keeldus vastulausest? Vastulausest millele?

Avalik kiri (juhul, kui see avaldatakse) oleks minu meelest tõhusam kui kohtusse andmine. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 22:10 (EEST)

Palusin reedel Wikimediale võimalust selgitada oma seisukohti pärast seda artiklit, kus Vikipeedia veebisait oli illustratsioonis esiplaanil ja oli nii Raul Veede kui Eva Lepiku isikus kui sõnaliselt osutatuna kohal selles ERRi artiklis, mida Pau varjamatult halvustas, sj küsides kommentaari küll riigi esindajatelt, aga mitte eeldatavalt vastaspoolelt (europarlamendi piraat, sel teemal avaldanud Wikimedia kaastöölised). Pau esialgu telefonikõnes nõustus mingitlaadi vastulausega (ei täpsustanud, mis vormis), aga taganes sellest esmaspäeva hommikuks, kui me olime juba suhelnud ka Julia Redaga ja saanud talt kirjaliku vastulause. Samas, ka peatoimetaja ei pidanud vastulauset vajalikuks, aga ilmselt ei tahtnud temagi lihtsalt riiaka Pauga maid jagama hakata. --Märt Põder (arutelu) 16. september 2017, kell 23:09 (EEST)

Teine artikkel nõuab vastulauset palju rohkem kui esimene. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 23:56 (EEST)

Saatsin pühapäeval lühikese vastulause pealkirjaga "Vikipeedia armastab autoriõigust". Sain vastuse, et paari päeva jooksul otsustatakse, kas ja kus see avaldub. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 10:19 (EEST)

Eesti Ajalehtede Liit. "Kuidas kaebust esitada?" (öeldis peaks küll vist teisel positsioonil olema, aga no tühja sest). --kanakukk (arutelu) 16. september 2017, kell 23:44 (EEST).

Nende kaebustega võib saada moraalse õiguse, aga lõpuks on rohkem tüli kui kasu. See on siiski meede, mida on mõtet kasutada, kui enam suurt muud üle ei jää ja ongi vaja ainult moraalset võitu. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 10:19 (EEST)

Märt on juba paar päeva (vahelduva eduga) tegelnud artiklikirjutamisega ... Teen ettepaneku koostada Vikipeedia ja autoriõiguse seoseid avav põhjalik artikkel ühistööna näiteks Märt Põderi alamlehel. Pole mõtet tuuseldada üksi, kui asi puudutab kaalukat avalikku teemat. --Andrus Kallastu (arutelu) 18. september 2017, kell 10:41 (EEST)

Siin on nüüd kaks huvitavat nüanssi. Esiteks, suurem osa vikipedistidest autoriõigust eriti ei tunne või viljeleb ses osas veidraid, omavahel vastukäivaid kujutelmi. ("Kui nime juures ei ole, siis võib vabalt võtta." - "Kui panoraamivabadus kehtib, siis on public domain". - "Et ma Vikipeediasse foto panin, ei tähenda, et keegi seda müüa võiks.") Teiseks, kellegi alamlehel olevat juttu ei leia mitte keegi iial. (Vikipeedia nimeruumis olevat ei leita ka. Vaadake ise, kui palju seal kõikvõimalikke õpetusi on, mis on pooleli jäetud ja mida keegi ei loe.) Ehkki punkt 1 valguses on punkt 2 vist pigem hea, nii et laske käia. --85.253.175.144 18. september 2017, kell 13:50 (EEST)

Teoreetiliselt võib ju kirjutada, kuigi mul endal puudub selge ülevaade, kui kaugele see artikkel peaks minema või mis laadis see peaks olema. Tegelikult on meil ju ka Vikipeedia:Autoriõigused, kas oleks vaja kirjutada arvamusartikkel, juhendmaterjal, poliitikasoovitus või üldkäsitlus? Või pidasid silmas, et kirjutada just praegu alanu debatti silmas pidades Vikipeedia kasutajate ühistööne n-ö ametlik artikkel? Muide, üks Vikipeedia toimetaja väitis just hiljuti ühele ajakirjanikule, et Vikipeedia kasutajad tunnevad autoriõigust paremini kui keskmine jurist. Mine võta nüüd kinni! --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 13:53 (EEST)

Ühiskonnale tuleks selgitada,

1. mis asi on üldse Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"[13];

2. mida üldse autoriõigus kaitseb (st milliseid teoseid, vt Autoriõiguse seadus pg. 4) ning mida ei kaitse (milliseid teoseid ning asju, mis ei ole teosed, vt Autoriõiguse seadus pg. 5)

3. mida tähendab õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust (vt Autoriõiguse seadus pg.19 p.1), sest see on asi, millega Vikipeedias kogu aeg tegeldakse.

Saan niimoodi aru, et neid põhimõtteid ei plaani keegi ka Brüsselis muuta (võib-olla ma eksin ja siis tuleb loomulikult protesteerida).--Andrus Kallastu (arutelu) 18. september 2017, kell 19:13 (EEST)

Mõnd neist põhimõtetest plaanitakse muuta küll või vähemalt on aktiivselt ettepanekuid tehtud. Suurim _põhimõtteline_ muudatus oleks andmetele autoriõiguse kehtestamine. Enamik inimesi ei saa üldse aru, mida see tähendab - näiteks Aivar Pau paistab uskuvat, et andmed juba ongi kaitstud, Eesti autoriõiguse seadust pole ta ilmselt kunagi lugenud -, aga sõltuvalt sellest, kuidas täpselt see regulatsioon sõnastatakse (autoriõigus on väga tehniline valdkond, kus nüansid loevad väga palju), võib see olla osale IT-st ja teadusest lihtsalt halvav. Üldse on Eestis autoriõiguse alt välja mitmeid valdkondi, mis mujal on kaitstud või mille kaitseks on tehtud ettepanekuid, nt folkloor ja n-ö pärismaised teadmised (indigenous knowledge). Mitmel puhul on eri riikides eri tõlgendused, kust jookseb kaitseks vajaliku originaalsuse või loovuse piir (nt hiilib mäluasutusi mööda ajumädanik, mis paneb inimesed uskuma, et suvaline fotoaparaadi, telefonikaamera või skänneriga digiteeritud materjal on juba uus teos ja autoriõigusega kaitstud - isegi ajakirjaartikli toimetamata skaneering). Autoriõigus oma halvimal kujul, paudes ja rattustes, on nagu ookeanisügavustes redutav iidne koletis Cthulhu, kes ajab limaseid kombitsaid üha uutesse kohtadesse, mida terve mõistusega inimesed uneski ei näe - ning kui kord näevad, siis judisevad õudusest ja tahaksid unustada. Aga ei saa, nad hakkavad seda kõikjal nägema ja küsima suvalistelt ilmsüüta inimestelt, kuidas ühe või teise asja autoriõigusega ikka on. Nood ei saa aru ja kui rääkida, ei usu. Aga mitte miski pole selle eest kaitstud. Nii et Vikipeediat autoriõigus ei hävita, aga kui sel lastakse takistamatult ja tasakaalustamatult vohada ning üha uusi valdkondi erastada, hävitab ta kultuuri ja ühiskonna, kuna mitte midagi ühist ja vaba enam ei jää, kõik peab olema maksuline. (Ja tundub uskumatu, kuid on inimesi, kes seda viimast jutlustavadki: kõik tasuta saadav on kelleltki röövitud raha, seepärast tuleks ka Vikipeedia ära keelata. Päriselt, ongi sihukesi marutõbiseid hulle.) - Seda juttu te oma ühisartiklisse muidugi ei taha. --Oop (arutelu) 19. september 2017, kell 00:59 (EEST)

Minu meelest tuleb Aivar Pau artiklist välja, et tema arvates andmed just ei ole kaitstud. Aga korrastatud andmed andmebaaside kujul on kaitstud. Andres (arutelu) 19. september 2017, kell 01:18 (EEST)

See konkreetne kirjakoht oli ühe vikipedistiga peetud kirjavahetuses (Pau korrespondente on siin arutelus vähemalt kolm, v-o rohkem). Mh tõi lugupeetud ajakirjanik näiteks andmed, mida ta oma töö käigus on omndanud - need oleks justkui tema omad. Selle jutu järgi otsustades ei tea ta, mis on 1) andmed 2) autoriõigus 3) andmete autoriõigus. Aga noh, keegi ei tea, nii et vahet pole. --Oop (arutelu) 19. september 2017, kell 01:43 (EEST)

Mitmel puhul on eri riikides eri tõlgendused, kust jookseb kaitseks vajaliku originaalsuse või loovuse piir (nt hiilib mäluasutusi mööda ajumädanik, mis paneb inimesed uskuma, et suvaline fotoaparaadi, telefonikaamera või skänneriga digiteeritud materjal on juba uus teos ja autoriõigusega kaitstud - isegi ajakirjaartikli toimetamata skaneering). Vabandust, kuid see koht Oopi jutus on eksitav: "suvaline fotoaparaadi, telefonikaamera või skänneriga digiteeritud materjal" või "ajakirjaartikli toimetamata skaneering" on (uus) teos ja seega autoriõigusega kaitstud ka praeguse seaduse alusel. Folklooriteose puhul (eeldusel, et selle üleskirjutaja surmast on möödunud üle 70 aasta) üleskirjutis kui teos ise kaitstud ei ole, kuid kaitstud on ka praegu igasugune sellest tuletatud teos (sealhulgas video, foto, skaneering, esitus vms). --Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2017, kell 19:26 (EEST)

Vabandust, kuid see koht Andruse jutus on eksitav. Eesti seadus ei ütle otseselt digiteerimise kohta midagi, kuid kirjeldab kaitstud teose määratluses nõutavat algupäralisust siiski rangemalt kui näiteks Prantsuse seadus. Samas on seaduse sõnastuses ja kohtupraktikas vahel ka kerge vastuolu (näiteks selsamal Prantsusmaal ehitiste kui loometeoste küsimuses), nii et reaalsuses on mõistlik lähtuda ikkagi kohtupraktikast. Eestis on seda vähe ja digitaliseerimise asjus pole minu teada siiani olnud. Igatahes ei ole mehhaanilisest, igasuguse loomingulisuseta digiteerimisest tulenev eraldi autoriõigus Eesti autoriõiguses üheselt ja kindlalt kirjas. Folklooriteose puhul, jah, foto näiteks on kaitstud. Kui keelejuhi jutt on üles kirjutatud, siis lihtsalt üleskirjutus ei pruugi olla (vaieldav), transkriptsioon on jne. Aga antud juhul on jutt folkloorist ja rahvakunstist endast - Euroopa autoriõigustes on see autoriõigusliku kaitse alt tihti otsesõnu välistatud, mõnel pool mujal jälle kaitstud. Kas keegi on 70 aastat surnud või ei, on sealjuures täiesti teine teema, siin on kõne all põhimõtteline objektsus autoriõiguses. --Oop (arutelu) 20. september 2017, kell 21:07 (EEST)

Igatahes ei ole mehhaanilisest, igasuguse loomingulisuseta digiteerimisest tulenev eraldi autoriõigus Eesti autoriõiguses üheselt ja kindlalt kirjas. Ok, sain nüüd aru, millest ilmselt käib jutt. Mina rääkisin uue (tuletatud) teose, st originaali loomisest (nagu inimene teeb näiteks mingist objektist foto ja muutub sellega foto autoriks). Siin on jutt lihtsalt tehnilisest koopia valmistamisest (nagu tehasetööline, kes valmistab teatud malli järgi kümnetuhandenda täpselt identse detaili). Kui uut teost ei teki, siis loomulikult ei kohaldu ka autoriõigus.--Andrus Kallastu (arutelu) 21. september 2017, kell 08:51 (EEST)

Nagu ütlesin: seegi ei ole üheselt kirjas. Võiks olla, oleks palju selgem. Me saame väita, et mingitel tingimustel puudub uue entiteedi (kõige laiemas mõttes "teose", mitte "loometeose") loomises loominguline moment. Aga kuni koopia mõistet ei ole selgelt määratletud, võib alati küsida, kas me saame üldse rääkida koopiast, kui üks teos viiakse (mingi mehhanismi või algoritmi abil) uude meediumi, muudetakse kujundi mõõtmete arvu vms. Nii et mingisuguseid argumente on mõlemal poolel. Kas neid kõiki peaks arvestama, on teine küsimus. Aga juba see, et mõlemat poolt argumenteeritakse, näitab, et arusaam olukorrast ei ole ühene. --Oop (arutelu) 22. september 2017, kell 14:50 (EEST)

Teine küsimus on Oopi jutu Suurim _põhimõtteline_ muudatus oleks andmetele autoriõiguse kehtestamine. kohta Küsin konkreetselt: kas Brüsselis kavatsetakse muuta praegu kehtivat Autoriõiguse seaduse paragrahvi 5 (sealhulgas punkti 7): "Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele;"? Täpsustusena: andmed ja andmebaas on kas erinevat asja. Andmed praegu kaitstud ei ole, kuid andmebaasid on kaitstud vastavalt Autoriõiguse paragrahvile 4, punkt 22.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2017, kell 19:46 (EEST)

Brüsselis ei kavatseta kohalike seaduste suhtes midagi, kavatsetakse direktiivi, millega kohalikud peavad ise kohanduma. Andmete autoriõiguse pakkus Oettinger välja Euroopa Komisjoni kommünikees Euroopa andmemajanduse loomisest. Eesti keeles lähemalt vt siit, vahepealkiri "Toorandmete kaitseks toores autoriõigus?", viited alates nr 31st (31 European Commission. Communication on Building a European Data Economy, lk 13.) Praeguseks on kindlasti ka uuemaid allikaid. Andmete autoriõiguse initsiatiiv väärib siinkohal tähelepanu just seetõttu, et sellele pole Eesti poliitikud ja ametnikud mitte mingit tähelepanu pööranud, vähemalt mitte avalikult, ehkki see riivab ka Eesti huvisid üsna otseselt ja ulatuslikult. Ning jah, lõpuks tähendaks selle kehtestamine, et Eesti AÕS tuleks uue direktiiviga kooskõlla viia, see on päris tavaline protseduur (viimati vist autorite esindusühenduste ja enne seda orbteoste teemal). --Oop (arutelu) 20. september 2017, kell 21:07 (EEST)

Ma arvan, et kui Sa koos Oobi ja Evaga teed, siis tuleb piisavalt hea asi. Mina isiklikult arvan, et on tarvis artiklit, mis selgitaks mitmes aspektis Vikipeedia ja autoriõiguse vahekorda. Eelkõige tuleks kummutada arusaam, et Vikipeedia on olemuslikult autoriõigusi rikkuv. Võib muidugi mainida ka seda, et Vikipeedia autoriõigusi rikutakse süstemaatiliselt, teadmatusest. Ja teised asjad ka.

Minuga peetud kirjavahetuse mõjul muutis artkli autor veebis olevat teksti, kuid mitte sel määral, nagu minu arvates tarvis oleks. Pakse värve pealkirjas ja esimeses lauses põhjendas ta sellega, et blogipostituse autorid püüavad näidata asju võimalikult mustades värvides. Andres (arutelu) 18. september 2017, kell 18:12 (EEST)

Ainult et võib-olla tasuks lihtsalt artiklit korraks siin näidata, äkki saab mõne märkuse, millest kasu tuleb. Andres (arutelu) 18. september 2017, kell 18:24 (EEST)

Sain täna Postimehelt kinnituse, et artikkel ilmub homme veebis ja reedel lühendatult paberil "Vastukaja" rubriigis (eks näis, kuidas nad seekord toimetavad). Kirjutasimegi neid viimaseid artikleid Eva ja Oobiga vastastikku mustandeid kommenteerides ja toimetades ning elav arutelu siinsamas Vikipeedia arutelulehtedel on üks selle tulemusi. Loodetavasti see kõik aitab meil lõpuks nii üksikisikutena kui ühiste huvidega seltskonnaga leida viise, kuidas autoriõiguse ja Vikipeediaga seotud küsimusi avalikkusele ning muidugi ka omavahel paremini seletada, esitada, vormistada jne. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 16:56 (EEST)

Muide, kõigi nende kirjavahetuste peale on lugupeetud ajakirjanik A. Pau mudinud oma paskvilli nii, et nüüdseks seisab seal lause: "Euroopa Liidus on käivitatud andmekaitsereform [minu rõhutus], valmiva direktiivi artikkel 13 seejuures räägib internetikeskkondade kohustusest asuda sisu tehnoloogiliselt kontrollima enne selle avaldamist, sealjuures ka nende autoriõigusi." Ehk siis kui me räägime rohkem kui ühest alateemast korraga, hakkab vaesekesel pea ringi käima ning ta ei suuda enam andmekaitsel ja autoriõigusel vahet teha. Tehnoajakirjaniku elu on ikka raske küll, kõik kiusavad ja räägivad keerulistest asjadest. --Oop (arutelu) 20. september 2017, kell 21:12 (EEST)

Olles ise loonud päris mitmeid andmebaase, siis pean nentima, et paljud inimesed ei saa aru sellest mis vahe on andmetel ja andmebaasil ning kokku puutunud ka andmebaasi kui autorõigusliku objekti vargusega lääneeurooplaste poolt, kes väidavad, et andmed on vabalt kasutatavad, kuid nad ei saa aru, et andmebaas ei ole seda mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. september 2017, kell 22:31 (EEST)

Vahe on terminoloogiline. Andmebaas on andmete esitus ja sellepärast võib üldkeeles öelda, et andmebaas on andmed teatud kujul esitatuna. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:44 (EEST)

Vahe ei ole pelgalt terminoloogiline. Andmebaas on andmete korrastatud kogum, mille kaitstus eeldab Euroopa Kohtu senise õiguspraktika kohaselt teatud olulist (mittetriviaalset) pingutust või investeeringut (aja- või rahakulu). Praegu on põhiline küsimus mitte andmebaasi kogutud andmetes, vaid automaatselt (nt mõõdikute abil) toodetud toorandmetes, mida ei ole veel kokku kogutud ega töödeldud. Sellised toorandmed on siiani kaitstud mitte autoriõigusega, vaid üksnes muude regulatsioonidega (ärisaladus, tööstusspionaaž jms). Saksa autotööstus on huvitatud andmetest, mida autod moodsa pardaelektroonika abil koguvad. Samas ei ole senistes projektides isegi selgelt lahendatud küsimust, kellele andmed kuuluma peaksid: andmetega seotud kodanikule, seadme omanikule või tootjale jne, samuti autoriõiguslikult kaitstud andmetele ligipääsu küsimust ühiskondlikes huvides (autode kogutud andmeid võiks tahta ka politsei ja maanteeamet, rääkimata eraettevõtetest nagu kindlustusfirmad). Loogika, mille järgi autotootja andmed tingimata endale saama peaks, ei ole enesestmõistetav - rääkimata küsimusest, miks peaks suvalisi toorandmeid üldse kaitsma vahenditega, mille mõte on innustada autoreid uueks loometööks, andes neile monopoli oma senise loomingu abil rahateenimiseks. - Andmebaasist legaalse ligipääsu korral mõistliku koguse üksikandmete võtmine on tõepoolest legaalne. Illegaalseks hakkab asi muutuma siis, kui võetakse oluline osa, mis hakkab peegeldama andmebaasi relevantseid struktuuriparameetreid - näiteks entsüklopeedia märksõnastik. --Oop (arutelu) 23. september 2017, kell 01:58 (EEST)

Pidasin silmas, et kuigi terminitena tähendavad "andmed" ja "andmebaas" eri asju, võib minu meelest andmebaasi üldkeeles ka andmeteks nimetada. Seetõttu minu meelest ei saa avalikkusele kõneldes eeldada, et sellest vahest ilma selgituseta aru saadakse. Andres (arutelu) 23. september 2017, kell 14:38 (EEST)

Tere!

"sisu tehnoloogiliselt kontrollima enne selle avaldamist" kas ei võiks olla nii, et "Vikipeediasüsteemi kanduks sisukontroll artiklisisu lugemiskontrollile (ühekordne tähelepanelik läbilugemine peaks paslik olema (...Laenmõte, millega nõstun) mõne kirjaoskaja Vikipedisti, VabaVikipedisti või siis ka Viki-administraatori näol - mul on nimelt selles osas juba mitmed "kahtlused" (mõned neist võivad robot-protsess-kätega olla), viimati näiteks lisades andmeid vaidlusaluse tähelepanuhäire kohta, näiteks siit: [14] - pole sellist häiret nagu lapseea .... on lihtsalt aktiivsus... - "kärutame aga "andmed" kasutaja Mariina artikli(te) s üle, sogame (loe deleteerime) näiliselt hoolsalt ... suuvärgi jätan siin punktuaalseks ........ ah jaa hakame lõpetama: kui hakati Vikipeediat tegema siis pidi ju selge olema, et andmetega võivad hakata olema segased lood, nagu ka muutgeenidega..." Mariina 22. september 2017, kell 16:53 (EEST) alias Простота

Vabandust, ei ole jõudnud kõike läbi lugema. Andres (arutelu) 23. september 2017, kell 14:38 (EEST)

Panoraamivabaduse (puudumise) mallide kasutamine

Lõin täna kaks uut malli, mille eesmärk on tuua artiklites selgelt välja panoraamivabaduse puudumisest tulenevad probleemid ja võimaldada neid probleeme tulevikus paremini hallata. Teistpidi on mallide eesmärk juhtida üldsuse, sh vikipedistide kogukonna tähelepanu panoraamivabaduse puudumisele ja sellest tulenevatele probleemidele -- sest ka vikipedistide seas on teadlikkus neist probleemidest ja nende täpsest sisust madal. Praeguse seisuga on Vikipeedias hulk artikleid, mis sisaldavad pilte, mida panoraamivabaduse puudumise tõttu artiklites ei tohiks esineda, sest Eestis kehtiv panoraamivabadus ei luba ärilist kasutust ilma pildil kujutatud teose autori nõusolekuta, aga Vikipeedia litsentsitingimused ei luba kasutada materjali, mis ei ole ei vasta vabakultuuri teoste definitsioonile ehk pole vaba sisu -- ja "mitteärilise kasutuse" piiranguga pilte ei loeta vabaks sisuks.

Malli kasutamine Estonia teatrihoone artikli kui probleemse kaasuse puhul (kasutamine ülaservas)

Loodud mallid on:

• Mall:Panoraamivabadus -- selle malliga saab märgistada artikleid, milles on Vikipeedia litsentsinõudeid rikkuvaid pilte, aga mida me ei kavatse esialgu eemaldada (nt lootuses, et need vastavad vaba kasutuse eranditele ja mh need erandid lubavad ka ärilist kasutust).

• Mall:Panoraamivabadus+ -- selle malliga saab märgistada artikleid, milles oleks põhimõtteliselt võimalik või elementaarne lisada pilt, aga me ei soovi seda teha, sest see rikuks Vikipeedia litsentsinõudeid.

Ideaalis võiks kõik panoraamivabaduse probleemiga artiklid markeerida emma-kumma malliga, aga oluline oleks markeerida sellega artiklid, mille puhul:

• Laaditakse tihti üles pilte, mis on keelatud, sh Creative Commonsisse, kust need pahatihti teatud aja pärast kustutatakse;
• Me tahame rõhutada, et pildi kasutamise keeld on eriti koormav ja jabur, nt mingite avalikult oluliste objektide puhul nagu Estonia teatri hoone vmt.

Minu isiklik motivatsioon nende mallide tegemiseks oli see, et vähendada olukordi, kus Vikipeedia eksib panormaamivabaduse vastu "kogemata", sest see õõnestab Wikimedia Eesti rolli täieliku panoraamivabaduse kehtestamise eestkõnelejana -- kes tahab ikka väga panormaamivabadust ametlikult kehtestada, kui tegelikult saab pildid üles panna, keegi kohtusse ei kaeba ja tegelikult isegi vikipedistid ei märka seda probleemi enda igapäevategevuses. Panoraamivabaduse puudumisest hoolimata võiksime minu arvates endale lubada piltide arhiveerimist pildipangas vastava erimärkusega ja lootuses, et kui panoraamivabadus kehtestatakse, siis saame neid kasutama hakata -- aga tuleb endale aru anda, et selliste piltide kustutamist võib nõuda nendel kujutatud teose autor. Veidi detailsem arutelu neil teemadel on praegu malli arutelulehel.

Kui me neid malle kasutama jääme, siis oleks vaja mh jõuda selgusele, kas kasutada neid lehe üla- või alaservas. Ilmselt sõltub valik sellest, kui väga me soovime panoraamivabaduse probleemi oma kasutajatele teadvustada -- või kui kriipiv on see konkreetse artikli puhul.

Lõpetuseks, võimalik, et neid malle pole üldse vaja, aga 1) need sündisid praktilisest vajadusest ja 2) need on hea vahend panoraamivabaduse probleemi teadvustamiseks (ja loodetavasti kiirendavad ka lahenduse leidmist). --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 17:58 (EEST)

Märt Põder, Ega sa nüüd midagi sassi ei aja? Tsitaat: Laaditakse tihti üles pilte, mis on keelatud, sh Creative Commonsisse, .... P.S. ei maksa unustada, et ka Mediawiki Commonsis on pilte lisaks CC-le litsentsidele veel ka PD, GFDL, WTFPL isegi ka Beerware litsentsi all. Jah, ka Beerware on vaba litsents!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. september 2017, kell 19:44 (EEST)

Miks ma peaks midagi sassi ajama? Loomulikult pidasin silmas panoraamivabaduse piirangute vastu eksivaid pildifaile, nende näiteid leiab laialdaselt, mulle jäid ilma neid eraldi otsimata ette kohe Estonia teatri omad, vt [15], [16] (kopisin Eesti vikisse ja esitasin kustutamiseks, aga kõiki ei viitsind läbi klikkima hakata), aga bottide kaudu jõuab Commonsisse pidevalt avalike hoonete pilte, nt ERM on üpris viljakas kategooria. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 20:42 (EEST)

Lugedes su vastust, siis tundub küll, et sa ajad sassi Wikimedia Commonsi ja Creative Commonsi. Kui ma teen Estonia teatrist foto, võin ma selle täiesti vabalt Creative Commonsi litsentsi all avaldada, küll aga üles laadides selle Wikimedia Commonsisse, siis sealt võidakse see tõesti kustutada. Creative Commons ei tähenda sugugi, et töö ei oleks autoriõigustega kaitstud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. september 2017, kell 21:19 (EEST)

Me räägime siin Wikimedia Commonsist ikka, ma eeldan, ja mitte Creative Commonsi litsentsidest üldiselt, aga Estonia teatrist tehtud foto saad sa ilma Edgar Johan Kuusiku loata avaldada ainutl CC litsentsiga, millel on NC märge. Wikimedia Commonsisse NC märkega asju samas laadida ei lubata, sest see ei vasta vaba sisu tingimustele. Veel midagi? --Märt Põder (arutelu) 19. september 2017, kell 02:53 (EEST)

Kuusik ilmselt siiski asjassse ei puutu (küll puutub Wivi Lönn) või muidu sa jõuad niikaugele, et ka Tallinna Raekoja pildid ei ole samuti lubatavad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. september 2017, kell 10:23 (EEST)

Ma ei usu, et need mallid kuigivõrd kiirendavad soovitud lahenduse saabumist. Küll aga võiks tulemuslik olla kollektiivse pöördumise esitamine. Nimelt, "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse" § 7-1 lg 1 ja 2 järgi on võimalik 1000 allkirja kogumisel esitada Riigikogu komisjonile menetlemiseks ettepanek seaduse muutmiseks.

Vt nt Kaur Kenderi kollektiivset pöördumist "Laske elada". Julgeksin väita, et siin ei ole midagi keerulist. rahvaalgatus.ee võrgulehel saab ka pöördumist koostada. --kanakukk (arutelu) 18. september 2017, kell 19:53 (EEST).

Üks ei välista teist, vaid pigem toetab. Ma ei usu, et emb-kumb -- pöördumine või mallide kasutamine -- oleks imerohi, küll aga tasub minu arvates mõlemat proovida. Pöördumise tegemiseks peaks olema aga selge plaan ja tegelikult on pöördumisest lihtsam otse mõne parlamendiliikme poole pöörduda -- erinevalt Kenderi narkoreformi ideest on Vikipeedia ja panoraamivabaduse toetajaid lihtsam leida ja enne pöördumise esitamist ning vastava kampaania tegemist -- see on tegelikult ikkagi paras vaev -- võiks proovida otse seda lahendada. Minu teada on ka kultuurikomisjoni liikmete poole selle jutuga juba pöördutud ja olukord pole lootusetu. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 20:49 (EEST)

Rahvaalgatus, mis mitte kedagi mitte millekski ei kohusta peale "asja arutamise", on mõttetu ajaraisk. Esiteks on 1000 allkirja kogumine teemal, mis enamikku inimesi ei huvita, palju raskem kui arvatakse. Teiseks ei ole sel isegi õnnestumise korral mitte mingeid tagajärgi. Kolmandaks on meie eelnõu Riigikogu kultuurikomisjonis ja kui juba see sealt välja kukkuma peaks, siis on üsna ilmne, et väikese seltskonna pöördumine ei suuda vastuseisu ületada. Muide, lätlased tegid oma panoraamivabaduse asjus petitsiooni. Kadus nagu mutta, mitte keegi ei ole sellest kuulnud ja ei kuule ka. Tuhandeks allkirjaks pole mingit lootust. Otserünnak on tõhusam. --Oop (arutelu) 19. september 2017, kell 02:43 (EEST)

Otserünnak? Kavatsed uskumatuid teise ilma saata või kuidas sellest lausungist tuli aru saada? --kanakukk (arutelu) 23. september 2017, kell 20:36 (EEST).

Minu meelest on siin ikkagi midagi segamini. Piltidele võib iga vikipeedia teatud tingimustel seada vaba sisu erandeid. Minu meelest on meil konsensus (ma ei tea, kas erand on juba ametlik) selles suhtes, et me tahame sellist erandit, et Eesti majade jms pilte võib eesti Vikipeedias säilitada ja asjakohastes artioklites kasutada. See ei riku seadust, sest Vikipeedia ise ei kasuta pilte ärilistel eesmärkidel ja tegemist on mittevaba sisuga, millele ärilise kasutamise õigus ei laiene.

Panoraamivabaduse kehtestamine muudaks aga seda, et sel juhul saaks need pildid Commonsisse üles laadida ning neid saaks hõlpsasti kasutada ka teistes vikides. Andres (arutelu) 18. september 2017, kell 21:51 (EEST)

Siin on ikkagi oluline see, et vaja on a) harida Vikipeedia kasutajaid ja b) vikipediste endid. Artiklilehelt ei tule muidu välja, et seal olevad pildid on mingi tavapärasest suurema piiranguga ja nii on kerge juhtuma, et neid kasutatakse ka kommertssaitidel, kuna "vikist võib ju sisu võtta" jms. Samuti on tõsine probleem, et Commonsisse lisatakse pidevalt pilte, mida sinna lisada ei tohiks. Ning üldse on ju mallis esitatud väide korrektne (kuigi alati võib pakkuda mõne parema sõnastuse). Piltide kasutustingimused erinevad neil juhtudel oluliselt teksti kasutusvõimalustest. Ivo (arutelu) 18. september 2017, kell 23:03 (EEST)

Ühes mallis esitatud väide on vale just sel põhjusel, mille Andres välja toob. Ma ei tea, mida peaks mallid artiklites paremas sõnastus ütlema. See, et edasikasutajad peaks tegelikult alati kasutustingimustele tähelepanu pöörama (mh kas ja kuidas viidata), puudutab lõppude lõpuks kõiki pilte. Pole ka täheldada erilist probleemi, et Vikipeediast pärit mittevaba sisu kasutustingimuste vastu kuidagi rohkem eksitaks kui vaba sisu puhul. Samuti, kui isegi inglise vikis, kus on mittevaba sisu palju suuremal määral, ei juhita igal sammul lugejate tähelepanu sellele, et mingi osa sisust on mittevaba, siis miks meil peaks olema selleks rohkem põhjust. Mis puutub kasutajate harimisse, siis ennist pakkusin malli arutelus, kus seda ehk saaks teha. 193.40.12.10 18. september 2017, kell 23:44 (EEST)

Panoraamivabaduse kehtestamine muudab Eesti viki jaoks ka, kuna võimalikult laia mittevabade piltide ringi lubav võimalik erand (EDP) ikkagi piiraks kasutust Vikipeedias. Seni pole Eesti majade piltide juures sellele küll tähelepanu pööratud, aga Wikimedia litsentsipoliitika ei luba piiramatut mittevaba sisu kasutust. Öeldakse: EDPs must be minimal; within narrow limits. Kriteeriumid, mis siin seni puuduvad, peaks siis mingil moel tagama, et kasutus oleks minimaalne. Ja veel: Any content used under an EDP must be replaced with a freely licensed work whenever one is available which will serve the same educational purpose. Nii et, kui ühest objekist on mitu sarnast mittevaba pilti, ja kui veel arvestada, et hoonete ja skulptuuride pildid on Vikipeedias peaaegu alati illustratiivsed (st tekst ei eelda konkreetse raskesti asendatava mittevaba pildi kasutust) ja sellisena täidavad sarnased pildid üldjoontes sama hariduslikku eesmärki, siis on see praegu suure tõenäosusega litsentsipoliitikaga vastuolus. 193.40.12.10 18. september 2017, kell 23:44 (EEST)

Piirangut ei tekita mitte panoraamivabaduse puudumine iseenesest, vaid selle koosmõju Vikipeedia poliitikaga. Seadus ei keela piltide kasutamist Vikipeedias ükskõik kui suures mahus.

Kuidas saab pilti mingi hoone kohta asendada teise pildiga selle hoone kohta, mis on vaba?

Selleks et hoone pilti kasutada, ei pea tekst seda pilti vajama. Pilt lihtsalt annab olulist infot, mis ei ole tekstiga asendatav. Andres (arutelu) 19. september 2017, kell 00:35 (EEST)

Ütlen siin ka, mida Oop ühel arutelulehel juba ütles: panoraamivabaduse eelnõu on riigikogu kultuurikomisjonis käsitlemisel. Kaks komisjoni liiget on kinnitanud, et asjaga tegeldakse, tempo kohta ei saa muidugi prognoose teha, valimiste aeg ja mitte maailma atraktiivseim teema. Pseudacorus (arutelu) 19. september 2017, kell 01:20 (EEST)

Selle eelnõuga seoses on üks küsimus see, et kas oleks parem, kui see teha 1) kehtiva "Autoriõiguse seaduse" muudatusena või keskenduda selle muudatuse liitmisega 2) juba aastaid mööda ministeeriumide sahtleid liikuva "Autoriõiguse ja kaasnevate õiguste seadusesse". Esimene variant on minu meelest parem, sest see kaasnevate õiguste seadus on selle juba 2009/2010 alustatud "rekodifitseerimise/reformi" (nad ise ei suutnud ka lõpuks ära otsustada, kumba nad nüüd siis teevad) töörühma liikmete endi hinnangul suuresti läbikukkumine, mis kinnistab hulga olemasolevaid jamasid ja parandab seejuures mõnda üksikut -- aga annab iseenesest avalikkusele signaali, et mingid uuendused tehti ja 10-15 aastaks võiks jälle rahu majas olla. Seda viimast positsiooni aga ei tohiks minu arvates Wikimedia toetada, vaid peaks intensiivselt toetama autoriõiguse kooskõlla viimist digiajastu nõudmistega -- mis on seesama, mida ka Euroopa Komisjon sõnades lubab, aga milles tegudes läbi kukub. Ehk me n-ö ei tohiks müüa end panoraamivabaduse eest maha ega loobuda selle sissesaamise lootuses autoriõiguse reformi nõudmisest. Ma tean, et põhimõtteliselt me kõik oleme seda meelt, et reformi on vaja, aga nt geiõiguste aktivistide ja kooseluseadusega läks niimoodi, et poliitikute lubadused summutasid pikaks ajaks avaliku kriitilise debati ning lõpuks saadi ikkagi ainult poolik lahendus. Ükspuha, kui väga me ei tahaks säilitada sõltumatust, kokkulepetel ja lubadustel poliitikutega on komme tekitada enesetsensuuri. Hea, kui oleme sellest teadlikud ning teeme kõik, et me ei kordaks teiste samasuguseid vigu. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 17:12 (EEST)

Üldjoontes õige ning just seda me Evaga olemegi teinud. Panoraamivabaduse küsimus on suhteliselt eraldiseisev ja praktiline, see oleks väga otseselt Vikipeedia igapäevatööks kasulik korda saada ning kui ta siduda kõigi võimalike muudatustega, veniks see kindlasti veel aastaid. Eraldiseisva ja minimaalsena on siiski veel mingi lootus asi lähiajal ära teha. (Meie ettepanek on tõesti minimaalne ja üsna "voolujooneline" muudatus, et taktistused oleks pisimad. Näiteks on samas paragrahvis täiesti mõttetu kontaktkopeerimise keeld, mis leidub vaid üksikutes endistes sotsmaades (nt Kuubal), aga me ei hakanud seda praegu torkima.) Üldist reformi oleks samuti vaja ja sellele on viidanud ka enamik Eva ja minu kirjutistest. Aga üldise reformi puhul on taas kaks eraldi teemat. Esiteks oleks raske, kuid siiski võimalik suruda Eestis läbi autoriõiguse seaduse põhjalik uuendus, mille käigus kaalutaks kõiki piiranguid, erandite määratlusi, tähtaegu jms, samuti võimalikku vajadust teistes riikides esinevate klauslite järele. (Nt pole Eestis minu teada mitte kunagi avalikult arutatud, kas meil oleks vaja samasugust religioosset erandit nagu on Leedus ja Poolas - olgu see hea, paha või inetu, selle võiks läbi arutada ja selge otsuse teha; samasuguseid kohti, mida pole iial lauale pandud, on veel hulgi.) Teine asi on autoriõiguse põhimõtteline struktuur, mille püsimine endisel kujul tekitab samuti pikas perspektiivis paratamatult probleem, kuid selle reformimiseks Eestis pole mingit lootust ning Euroopaski saab selle reaalselt arutuse alla võtta alles siis, kui probleemid on ilmsed, arvatavasti mitte enne paarikümmet aastat. Põhimõtteliselt on seis selline, nagu reguleeritaks autoliiklust hobuvankritele mõeldud eeskirjadega. Eks seegi muutus võttis aastakümneid. --85.253.175.144 20. september 2017, kell 21:27 (EEST)

Eranditest, mida Wikimedia litsentsimistingimused vaba sisu suhtes lubavad (kirjutasin sisuliselt sama lühemalt juba Malli_arutelu:Panoraamivabadus+ all, aga püüan siin natuke universaalselmalt kokku võtta):

• Vikipeediasse võib lisada ainult vaba sisu. Erandid täpsustavad, miks mõni mitte-vaba litsentsiga teos siiski on vaba sisu nõudmistega ühilduv (sest tegu on mingil põhjusel erandliku olukorraga), mitte ei luba Vikipeediasse mitte-vaba sisu kui sellist. Mitte-vaba litsentsiga teose erandiga Vikipeediasse lubamine ei muuda selle teose litsentsi, vaid teeb selle ainult kindlas kontekstis ühilduvaks vaba sisu nõudmistega (nt bändide albumite kaanepildid madalas resolutsioons).
• Erandeid saab teha ainult kooskõlas autoriõiguse seadusega, erandid pole selleks, et autorõiguse seaduse sätteid tühistada, vaid nende rakendumist kontekstis täpsustada (vrd "some non-free images may be used on Wikipedia, providing they meet both the legal criteria for fair use, and Wikipedia's own guidelines for non-free content"). Nii ei saa me tühistada autoriõiguse seaduse panoraamivabaduse erandi "mitte-ärilise kasutuse" tingimust, vaid saame leida ainult teisi autoriõiguses vm seadustes määratletud erandeid, mis sellest hoolimata mingis kindlas kontekstis (nt haridusliku erandi, õigustatud mahus tsiteerimise vmt alusel) soovitud sisu Vikipeedia litsentsitingimuste vaimus kasutada lubavad, st teevad selle vastavaks vaba sisu tingimustele.
• Iseenesest pole suvalisele mitte-ärilisele veebilehele (nagu Vikipeedia väidetavalt on, kuigi võib argumenteerida, et kui küsitakse annetusi, siis on mängus raha, järelikult ka äri -- eriti kui annetusi küsitakse põhiteenuse pakkumiseks, nt serveri ülalpidamiskuludeks vmt) keelatud panoraamivabaduse alusel pilte üles laadida, aga neid ei saa märkida levitamiseks CC BY+SA litsentsi all nagu praegu (see pole ilmselt otseselt autoriõiguse rikkumine, vaid pigem eksitav reklaam -- kuni keegi pole selle reklaami õnge läinud, aga kui see juhtub, siis ollakse ilmselt ka kaasosaline autoriõiguse rikkumises), vaid ainult CC BY+NC+SA vmt "mitte-ärilist" kasutust lubava litsentsi all. Praegu kasutatav CC BY+SA + lisatingimus on õiguslik fiktsioon või häkk "lahendamata" litsentsi loomiseks, CC litsentse ei saa sisule kehtestada väljamõeldud lisatingimustega (teoreetiliselt võiks saada, aga see eeldab sisuliselt uue juriidiliselt pädeva litsentsi leiutamist -- aga miks, kui meil on ju varnast võtta CC BY+NC+SA). CC BY+SA saab litsentsiks määrata ainult juhul kui sellega on nõustunud pildil oleva objekti autor(id).
• Kui laadida panormaamivabaduse erandi alusel pildid üles CC BY+NC+SA litsentsi all, siis see ei tee neid vabaks sisuks, mida võiks kasutada Vikipeedias ilma täiendava autoriõiguse erandi ja põhjenduseta, sest see ärilise piiranguga litsentsid ei vasta vaba sisu nõudmistele (vt esimest punkti). Seetõttu on CC BY+NC+SA litsents Mediawiki tarkvaras puudu ja on see puudu ka eesti Vikipeedias. Sellel on vast mingi põhjus, eksole? Kui inglise Vikipeedias on kasutatud mitte-vaba litsentsiga teoseid, siis on need muudetud mõne fair use erandiga vabaks, st vaba sisuga ühilduvaks kindlas kontekstis ja selge põhjendusega. Põhjendus, et meile panoraamivabaduse "mitte-ärilise" kasutuse tingimus ei meeldi, ei ole piisav põhjendus, et kuulutada pilt vaba sisuga ühilduvaks (ega ammugi mitte põhjendus selleks, miks avaldada see CC BY+SA litsentsi all). Kui me just vikipeedia kasutajatena ei tee otsust, et me kodanikuallumatuse korras seda autoriõiguse sätet ei järgi.
• Kui tahta mitte-vaba litsentsiga pilte ilma täiendava põhjenduseta Vikipeedias hoida, siis mittevaba sisu peab olema tehtud kasutajatele (vikipeedia lugejad) ja taas-kasutajatele (artiklite väljaprintijad vmt) märgatavaks ("easily identified by users of the site as well as re-users"), sh masinloetavalt tuvastatavaks ("must be identified in a machine-readable format") -- see õigustab Mall:Panoraamivabadus kasutamist mitte ainult pildi enda, vaid ka artikli puhul (oluline eelkõige taaskasutajatele). Ma ei tea aga, et sellist asja oleks mõnes teises Vikipeedias tehtud (selliseid asju ei leia nt inglise Vikipeedia mitte-vabade piltide hulgast), sest enamasti laaditakse mitte-vaba litsentsiga sisu üles osutusega, kuidas seda Vikipeedias kasutatama hakatakase ja põhjendusga, miks see antud kontekstis vaba sisu nõudmiste ja autoriõiguste nõudmistega ühilduv on. --Märt Põder (arutelu) 19. september 2017, kell 06:53 (EEST)

---

Erandid täpsustavad, miks mõni mitte-vaba litsentsiga teos siiski on vaba sisu nõudmistega ühilduv (sest tegu on mingil põhjusel erandliku olukorraga), mitte ei luba Vikipeediasse mitte-vaba sisu kui sellist. Ma ei saa aru, mis see tähendab. Mittevaba litsentsiga teos on ju mittevaba sisu. Seda ei saa vabalt kasutada. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Litsents väljendab seda, mismoodi autor tahab, et tema teost kasutataks. Autoriõiguse § 17 jj "vaba kasutuse erandid" (sh panoraamivabaduse §20¹) võivad autori tahte üle kirjutada ja nii võib vastata mittevaba litsentsiga sisu koos konkreetse osutusega mõnele erandile ja kasutuskontekstile vaba sisu nõudmistele ning olla selles kontekstis, nt Vikipeedia artiklis vabalt kasutatav ja levitatav. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Vaba sisu puhul pole kasutuskontekst oluline, mina saan sellest nii aru. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

"Vaba kasutuse erandid" kehtivad ju kontekstuaalselt, sama sisu võib olla vabalt kasutatav õigusemõistmisel, arhiveerimisel raamatukogus, hariduses, aga mitte-vaba ärilisel kasutusel jm puhkudel. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Jah, sellepärast ongi tegu mittevaba sisuga. Vaba sisu on vaba sõltumata kontekstist. Andres (arutelu) 21. september 2017, kell 07:00 (EEST)

Mitte-vaba litsentsiga teose erandiga Vikipeediasse lubamine ei muuda selle teose litsentsi, vaid teeb selle ainult kindlas kontekstis ühilduvaks vaba sisu nõudmistega (nt bändide albumite kaanepildid madalas resolutsioons). Muidugi ei muuda litsentsi, aga mis mõttes see vaba sisu nõudmistega ühilduvaks teeb? Mis tähendab "vaba sisuga ühilduv"? --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Eri litsentsid võivad olla selles mõttes ühilduvad, et nt CC BY+SA litsentsiga teose osana võib levitada CC0 litsentsiga teost või CC BY litsentsiga teost, aga mitte CC BY+NC+SA litsentsiga teost. Litsentside ühildumine (vt inglise Vikipeedia License_compatibility või Creative Commonsi kohta eraldi tabelit ja sealsamas märkust CC BY+SA ja CC BY+NC+SA ühilduvuse kohta -- kuna kogu copyleft-litsentside valdkond pärineb vaba tarkvara litsentseerimise vallast, siis on seal litsentside kooskasutamise reeglid kõige peenemalt arenenud ja dokumenteeritud, mh selle tõttu, et seal on toimunud reaalsed vaidlused, mis puudutavad suuri rahasummasid). Vikipeedia artiklid peavad olema Vikipeedia litsentsitingimuste järgi kõik vaba sisu nõudmistele vastavad, st artiklite osad kas CC BY+SA litsentsi või mõne sellega ühilduva litsentsiga või siis tagab mitte-vaba litsentsi (või iga teose puhul Berni konventsioonist tuleneva vaikimisi kehtiva "kõik õigused kaitstud" seisundi) ühilduvuse mõni autoriõiguse "vaba kasutuse erand". See tagab, et Vikipeedia artikleid võib välja trükkida, levitada jne ühtsetel tingimustel ja pole vaja iga artikli puhul eraldi uurida, kas seda võib üldse olukorras x kasutada või mitte (sj tekst on alati CC BY+SA ja pildid jm materjal sellega ühilduva litsentsiga). Vaata tähelepanelikult, kuidas on kasutatud litsentsitingimustes sõnu "all" ja "only" ja lõpuks "recognized by" -- vabakultuuri teoste definitsioon ütleb kõige abstraktsemal tasemel, misssugune litsentsist, seadusest vmt tulenev sisu seisund vastab vaba sisu nõudmistele, missugune mitte. See mh määratleb ka vaba sisu seoses seaduste ja litsentsidega, mida veel pole. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Mina saan nii asjast nii aru, et Vikipeedias kasutatavad mittevaba sisu erandid ei ole vaba sisu litsentsidega ühilduvad. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Eraldi võetuna pole mitte-vaba sisu üksused tõesti vabad, aga mina saan nii aru, et Vikipeedia artikli osana, st entsüklopeedia artikli kontekstis on nad "vaba kasutuse erandite" rakendumise tõttu vabad ja võimaldavad Vikipeedia artikleid vabalt levitada, muuta ja täiendada, sh müüa. Kui hakata iga artiklis olevat pilti vmt eraldi, st muus kontekstis kui Vikipeedia artikli raames töötlema, nt müüma vmt, siis võivad tekkida piirangud. Aga ilmselt peaks selle kohta infot juurde otsima või kelleltki targemalt küsima, sest ma tõesti ei oska hinnata, kuidas see tegelikult mõeldud on. Ent see, et "mittevaba sisu erandid" peavad olema minimalistlikud ning neist tuleks hoiduda ning võimalusel "mitte-vaba sisu" asendada vaba sisuga kinnitab, et tegemist on millegi ebasoovitavaga, aga kuna seda iga artikli juures eraldi välja ei tooda, siis ikkagi vähemalt Vikipeedia artiklite tervikuna levitamise mõttes aktsepteeritavaga. Samas on artiklite all tõesti kiri, et CC BY+SA kehtib just tekstile, kuid sel juhul on eksitav, et piltide juures pole litsentsi nähtavalt välja toodud ja kui keegi niimoodi artikli välja prindib või seda lihtsalt vaatab (nt ilma netiühendusta arvutist, kuhu artiklid on alla laaditud või ligipääsu omamata klaviatuurile vmt), siis ta piltide kohta mingit infot üldse ei saa. Minu kui entsüklopeedia heauskse kasutaja õigustatud ootus oleks vist ikkagi, et sellisel juhul on pildid artikliga koos samadel tingimustel levitatavad -- vastasel juhul eksib Vikipeedia ise litsentsitingimuste vastu jättes piltide litsentsid nähtavalt välja toomata ning soosib sellega autorõiguse rikkumist. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

mis sellest hoolimata mingis kindlas kontekstis (nt haridusliku erandi, õigustatud mahus tsiteerimise vmt alusel) soovitud sisu Vikipeedia litsentsitingimuste vaimus kasutada lubavad, st teevad selle vastavaks vaba sisu tingimustele. See ei kehti majade piltide puhul: Vikipeedia sisu ei saa ärilisel eesmärgil kasutada koos majade piltidega. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Sel juhul ei saa seda lisada Vikipeedia artiklisse, sest muudab artikli sisu mitte-vabaks, st seda ei saa levitada ja kasutada ühtsetel tingimustel. Kui just ei leidu mõni teine paralleelselt rakenduv "vaba kasutuse erand", mis siiski lubab ärilist kasutust. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Jah, aga see on Sinu vaade. Vikipeedia vaade ei ole niisugune. Muidu vaba sisu erandeid ei oleks. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Minu meelest inglise Vikipeedia sisu kinnitab minu seisukohta. Mittevaba sisu erandid on tehtud tingimusel, et Vikipeedia artikli kontekstis oleks tegu vaba sisu nõudmistega kooskõlas oleva kasutusega. See ei tähenda, et mõni Vikipeedia haru ei võiks teha radikaalsemaid mittevaba sisu erandeid kuni kodanikuallumatuseni autoriõiguse seaduse ebamõistlike sätete vastu protestimiseni välja, aga minu meelest pole see siiski soositud praktika. Meie puhul oleks majade piltide lubamine just kodanikuallumatuse väljendus, sest me ei saa neile anda üldiselt muud litsentsi kui CC BY+NC+SA. Muidugi võiks uurida, kuidas on lahendatud nende piltide küsimus teistes Eestile sarnase panoraamivabaduse erandiga suuremates riikides. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas annetuste küsimine muudab Vikipeedia äriliseks. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Ma ei tea, kas see argument on pädev, mäletan, et seda on esitanud praktiseeriv intellektuaalomandi advokaat Karmen Turk -- ja võimalik, et ta esitas seda toona hüpoteetiliselt. Ma ei mäleta detaile, aga põhjendus oli minu arvates see, et kui annetusi pole kogutud mitte mingiks väliseks eesmärgiks, vaid sellesama teenuse, mille keskkonnas annetus küsitakse, st antud juhul siis Vikipeedia otseseks käigushoidmiseks (nt serveri rendi maksmiseks), siis on sisuliselt tegu teenuse eest tasumisega ja seega tavalise äritegevusega -- hoolimata sellest, et äritegevust võidakse teha ilma kasu taotlemata ja tegijaks on mittetulundusühing. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Äritegevus ja otsene äriline eesmärk peaksid olema siiski kaks eri asja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. september 2017, kell 22:13 (EEST)

See võib tõsi olla, samas CC BY+NC+SA ei räägi "otsesest ärilisest eesmärgist" nagu autoriõiguse seaduse panoraamivabaduse erand. Aga ma sellele väitele iseenesest ei keskenduks, see on üks nüanss, mis võib kunagi kuskil oluline olla ning olla argument panoraamivabaduse kehtestamiseks, aga ma arvan, et sellest ei peaks lähtuma Vikipeedia enda sisureeglite kujundamisel, sest see on liiga hüpoteetiline. Iseasi kui Karmen Turgilt üle küsida, et kas ma üldse mäletan õigesti. See oli minu poolt lihtsalt illustratsiooniks, et ka Vikipeedia mitte-ärilisust võib küsimuse alla seada (ja et seda on valdkonna ekspertide poolt avalikult tehtud). --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Ma ei tea, kuidas kaugel imedemaal, aga siinsamas Eestis võib mittetulundusühing küll piltlikult öeldes äri ajada. Silmas tuleb pidada, et mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ võib osutada teenuseid, seal võivad inimesed töötada töölepingu alusel, aga see juriidiline keha ei ole loodud omanikele tulu teenimiseks, vaid maailma parandamise eesmärgil. Kui keegi otsustab MTÜ loodut, näiteks kokkukogutud fotosid, kasutada ärilisel eesmärgil, siis see on ju lihtsalt üks nutikas ettevõte. --kanakukk (arutelu) 23. september 2017, kell 20:36 (EEST).

Kui piltidel on valed litsentsid, tuleb need ümber teha. Kas mitte litsentsid ei käi ainult foto autori õiguste kohta? --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Autor määrab litsentsiga oma tahte, aga kui ta määrab litsentsi ilma tegelikult vastavat õigust omamata, siis on tegu pettusega. Kuna hoone vm avalikus ruumis oleva kunstiteose puhul on CC BY+SA litsentsi määramiseks vaja fotol oleva objekti autori nõusolekut, siis on selle litsentsi määramine ilma autori nõusolekuta pettus. Sama hästi võiks ma võtta mõne pophiti ja määrata sellele omavoliliselt litsentsiks CC0 -- väites, et litsents on korrektne, sest ma võin põhimõtteliselt minna ja saada autorilt loa tema teose avalikku kasutusse andmiseks. Nii minu arvates teha ei saa, litsents ei saa kehtida tingimuslikult või potentsiaalselt. Litsents kas kehtib või mitte: kui pildil oleva objekti autorilt pole luba saadud, siis panormaamivabaduse erandi alusel saavad kehtida ainult CC BY+NC+SA litsentsid. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Siis on täbar lugu, sest need jätavad sisu mittevabaks ka pärast 70 aasta möödumist kujutatava teose autori surmast. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Kle, miks mulle tundub, et see loogika on vigane... ehk siis pööran selle asja teistpidi... Kas CC SA litsentsi saan ma panna fotole, mis on tehtud näiteks Egiptuse püramiididest. Saan ju. Ja ma võin selle foto enda ka copyrighti alla panna ning see copyright kehtib 70 aastat pärast minu surma... Ehk siis mis ma öelda tahan on see, et litsents peaks kehtima siiski üksnes fotole endale, aga mitte sellele, mis seal kujutatud on. Muidugi me võime siin jahuda millest iganes, kuid tegelikult on ammuilma vaja, et keegi suudaks ikkagi ometigi juriidiliselt ammendava ja lihtinimesele arusaadava seletuse nende litsentside kasutamise kohta anda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. september 2017, kell 22:13 (EEST)

Muidugi kehtib ta ainult fotole, aga ma ei saa panna fotole litsentsi, milleks mul õigust pole -- või kui ma panen, siis see litsents ei kehti või on eksitav. Ma pole jurist, ma ei tea, kuidas seda peaks lahendama või kuidas seda Vikipeedia harudes vm projektides lahendatud on, aga ma pakun, et kui ma määran õige litsentsi, mis vastab seadusele, antud juhul siis CC BY+NC+SA ja lisan juurde: "Kui objekti autori surmast möödub 70 aastat või autor annab loa teose fotode levitamiseks ärilisel eesmärgil või tekib muu olukord, kus ärilisel eesmärgil levitamine muutub lubatuks, siis litsenseerin ma selle teose CC BY+SA all." See peaks töötama, erinevalt sellest, kui ma püüan kohe vale litsentsiga levitada. Teine võimalus oleks küll määrata vale litsents, aga mitte hakata sellega märgistatud teost levitama enne, kui litsents on muutunud õigeks (nt hakata levitama siis kui kujutatud teose autor on 70 aastat surnud olnud). --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Kommentaar: Olles kiiruga kogu diskussioonile pilgu heitnud, on mõned kasutajad segi ajanud mitu asja.

Inglise Wikipedias, Eesti Vikipeedias ja Wikimedia Commonsis käsitletakse panoraamivabadust ja autoriõigustega kaitstud teoseid igas ühes erinevalt, ning palju sõltub jurisdiktsioonist, kus foto või pilt on üles võetud, ning ka sellest, mida on kujutatud.

Üldine reegel on selline, et kui tegemist on fotoga, siis autoriõigus kehtib nii fotol kujutatud teosele kui ka foto tegijale.

Isegi kui fotol kujutatud teos on foto peaobjekt, ning isegi kui kujutis on autoriõigusega kaitstud kunsttükk (maal vms), ning isegi kui autoriõigus kujutatavale veel kehtib (ei ole läinud avalikku omandisse), võib fotografeerija sellele fotole lisada veel oma litsentsi, mis on siis fotografeerija litsents, kuid mida ei saa rakendada kuvatõmmistele mittevabast tarkvarast, sest selle puhul on autoriks üheselt tarkvara looja. Fotografeerija litsents võib olla näiteks CC-BY-SA või Public Domain, kuid niisugust fotot Wikimedia Commonsisse üles laadida ei tohi. Kui selline foto laetakse ikka üles, siis pilt lõpuks kustutatakse.

• Inglise Wikipedias lähtutakse USA-s ja veel mõnedes inglise keelt kõnelevates riikides kehtivast Fair Use õigusest, sest Wikipedia asub USA-s, ning ingliskeelsele Wikipediale rakendatakse peamiselt USA juriidikat.

Kui autoriõigusega kaitstud teos on kuvatõmmis, või teos on foto peaobjekt (maal/joonistus), võib seda üles laadida ainult Inglise Wikipediasse Fair Use (õiglase kasutuse) reegli alusel. Kuvatõmmistele kehtivad omad kitsendused. Erinevalt kuvatõmmisest kaasneb fotoga veel fotografeerija autorsus, ning foto autor võib sellele lisada veel omaenda litsentsi, mis jääb edaspidi jõusse ka siis, kui fotol kujutatav on läinud üle avalikku omandisse. USA-s kehtiv panoraamivabadus võimaldab teha arhitektuuriteosest foto, sellele panna CC-BY litsentsi ja selle vabalt üles laadida Wikimedia Commonsisse, kus teised projektid seda fotot vastavalt rakendatud litsentsi tingimustele vabalt kasutada võivad.

• Eesti Vikipeedias on omad nüansid. Seda, mida võib Fair Use reegli all ingliskeelsesse Wikipediasse üles laadida, ei või üles laadida eestikeelsesse Vikipeediasse.

Eestis sellist panoraamivabadust nagu Saksamaal, sisuliselt pole. See tähendab sisuliselt seda, et kui Eestis pildistatud arhitektuuriteos on foto peaobjekt, ning kui see teos on autoriõiguse kaitse all, ehk ei ole veel avalikus omandis, siis seda võib laadida üles ainult Eesti Vikipeediasse märkega, et fotot ei levitata kommertseesmärkidel (otsene äritegevus), lisaks autoriõiguse seaduses nõutud info (arhitekti nimi igal pool). Pildistaja autoriõigusest ja soovist tulenevalt võib fotol olla CC-BY-SA litsents, aga seda fotot muudesse Wiki-projektidesse ja Wikimedia Commonsisse üles laadida ei tohi.

• Wikimedia Commonsis on teistsugused kitsendused. Eesti puhul kehtib suuresti kaks järgmiset reeglit:

• Kui fotol kujutatud arhitektuuriteos on foto peaobjekt ja avalikus omandis (1+70 aastat autori surma-aastast), kõlbab see Wikimedia Commonsisse küll. Kehtiva autoriõigusega kaetud kõrvalobjektid lähevad de minimis reegli alla.
• Eestis väga piiratud panoraamivabadusest lähtuvalt võib Wikimedia Commonsisse üles laadida Eestis tehtud foto, kus on kujutatud mitu autoriõiguse kaitse all olevat arhitektuuriteost, kuid millest ükski ei tohi olla foto peaobjekt. See tähendab seda, et maju peab olema mitu. Võib olla tõeline panoraam. Kui fotol on kujutatud üks maja või sama arhitekti poolt projekteeritud hoonete ansambel, siis ei tohi seegi olla foto peaobjekt.

-Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:02 (EET)

Küsin

31. oktoobrini 2017 toimub artiklikonkurss KAE maailma. Oled oodatud osalema!
1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.
Minul kutsub juba iga lehe laadimine selle teate ette, samuti, klõpsad "peida" ja teed taaslaadimise, "KAE ..." kohal nigu niuhti. Kui see on suunatud käitumise ilming, siis küsin korraldajalt: kas tulemusest saadav rahuldus ikka kaalub vaeva üles? —— Pietadè 25. september 2017, kell 21:24 (EEST)

31. oktoobrini 2017 toimub artiklikonkurss KAE maailma. Oled oodatud osalema!
   1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.

Kordan küsimust ja lisan uue: kelle poole selle lahendamiseks pöörduda? Stewardite poole, vist. Kui sul juba üle korra, või siis igal korral, pool kirjutamisruumist ära võetakse (ühe ja sama korduva "spämmiga"), siis, kas see on vihje, et loe läbi Tori ja hoidu kirjutamisest jms tegevusest, või soeta uus riistvara (sedasinast praegust, millelt kirjutan, tunnevad kõik teiste keelte wikid, isegi tervitavad, nimepidi, kui sisselogimata sinna sattun)?
Esmalt on see vihje etwi "tolerantsipoliitikale", sõima, vandaalitse ja tee mida iganes, tasuks vaid kiitus (või vaikiv nõusolek, mis sisuliselt sama)
Ka ei ole mul alust arvata, et tegemist ei ole suunatud käitumisilminguga.— Pietadè 28. september 2017, kell 21:36 (EEST)

Kellelgi teisel seda probleemi ilmselt ei ole. Ja see esineb sul taas Opera 12-ga?? Üldiselt kahtlustan, et sul on mingi probleem küpsistega. Oletan, et seda põhjustab küpsise dismissSiteNotice puudumine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. september 2017, kell 22:41 (EEST)

See, et kellelgi teisel probleemi pole (st, esineb vaid konkreetsel arvutil, ehk minu arvutil, koos kõigi selle näitajatega, alates varguste eest kaitstud CPU-ga, lõpetades ei tea millega, ehk, arvuti on suhteliselt kordumatu, ja seega ka tuvastatav), viibki mõtted kellegi suunatud käitumis/väljaelamisviisile. Kordan veelkord: kõigi 5+ brauseriga, nii Win 7 kui Win 10 opsüsteemis olles, välja arvatud Toriga.
Üsna pea juba veerand sajandit klaviatuuri klahvidele sõrmeotsanahka kulutanuna, mingil ajal, 10+ aastat, ka teistele seda "kaalumahavõtmisviisi" edastanuna, nii palgalisena kui ilma, see "küpsiste väljapakkumine" ei toimi; seda enam, et üheski teises wikis, sellist nähtust ei esine. —— Pietadè 28. september 2017, kell 23:12 (EEST)

Võimalik, et teistes vikides sellist teavitussüsteemi ei kasutata, et seal piirdutakse üksnes globaalsete sõnumitega. Aga kas sul nende globaalsete sõnumite varjamine õnnestub?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. september 2017, kell 01:09 (EEST)

Jah, nagu ütlesin, teistes wikides toimib kõik normaalselt.— Pietadè 29. september 2017, kell 10:36 (EEST)

Minul jälle on viimaste muudatuste ees olev linkide kast kadunud, ja Adeliine ütles, et teistel seda probleemi ei ole. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 07:42 (EEST)

"Küsin: Who Let the Dogs Out?"

Vikipeedia kasutajana ei ole ma rahul "minu ahistamisega" mõnede kaastöötajate poolt- see on krooniline ja taastekkiv nähtus seega tuletan meelde, see on minu jaoks häiriv, ebameeldiv ja rõve - ma ei taha nende peale minule sünnil kaasaantud imeilusat sõnarikkust raisata. Vabandan ette nende kaastöötajate ees, kel meeles ainuüksi Vikipeedia ja kelle parendusettepanekute jaoks ei jätku lihtsalt aega, pidev topeltvikipedeerimine nõuab pisut mõtteenergiat ikka kaa (eks mõned asjad olegi juba 3 ehk neljakordselt kirja saanud :)

Mariina 26. september 2017, kell 08:53 (EEST) alias Простота

Kuigi ma ei usu, et sellest midagi kasu oleks, panen sulle meeldetuletuseks siia Andrese eelmise aasta soovituse: --Ivar (arutelu) 26. september 2017, kell 09:14 (EEST)

Mul on palve, et kui Sa paju artiklisse või kuskile mujale midagi lisad, siis loe see läbi ja kontrolli, kas pole kogemata lauseehituse või muid vigu sisse tulnud, kas tekst on arusaadav, kas see on entsüklopeedia stiilis, kas see käib artikli teema kohta, kas see on õiges alajaotuses ja õiges kontekstis ning kas see annab artikli teema kohta olulist infot. Kui tekib raskusi tõlkimise, arusaamisega või millegi muuga, siis küsi abi. Tõlkimata sõnu ära sisse pane. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 08:57 (EEST)

Mul on Sulle ka soovitus. Kui tahad kustutada midagi, mille kustutamise vajadus pole ilmne, siis aruta see läbi. Peale kustutamise võib olla ka muid lahendusi. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 09:25 (EEST)

Ma kustutan ainult seda, mida ma pean entsüklopeediasse mittesobivaks. Mariina toormaterjali postitamise tempo juures ei näe ma muud lahendust. --Ivar (arutelu) 26. september 2017, kell 09:41 (EEST)

Ivari lähenemine on õige: Vikipeedia ei ole originaaluurimuse publitseerimise koht. Ning isegi kui see uurimus tugineb viidatavatele allikatele, tuleks kinni pidada entsüklopeediale kohasest vormistusstiilist. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. september 2017, kell 14:45 (EEST)

Kus on siin originaaluurimus?

Ja kui stiil ei ole sobiv, siis tuleb seda muuta, mitte kustutada. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 14:53 (EEST)

Kuna teemapüstitus oli üldine, siis ka mina ei pidanud silmas ühtegi konkreetset näidet, vaid kasutaja Mariina tegutsemist üldiselt. Samal teemal on mitte väga ammu toimunud ka arutelu https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu#Kasutaja:Mariina_2 --Andrus Kallastu (arutelu) 26. september 2017, kell 16:25 (EEST)

Mariinale on tehtud muid etteheiteid, originaaluurimust pole minu mäletamist mööda talle kunagi ette heidetud. Stiiliga on probleeme olnud küll, aga vaevalt midagi aunult stiili pärast kustutatakse. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 17:10 (EEST)

Ma olen samuti Ivari viimased kustutamised läbi vaadanud ja minu hinnangul ei ole ta kustutanud midagi sellist, mis oleks entsüklopeediasse sobiv või mille kustutamise vajadus poleks Vikipeedias üldiselt kokkulepitud kriteeriumide alusel ilmne. Kuivõrd Vikipeedia ei ole oletuste ja spekulatsioonide kogu, siis on primaarne tõendamise, viitamise ja veenmise koormus ikkagi teksti lisajal. Mitte vastupidi, et toimetamata toorteksti võib igaüks lisada lõpmata koguses ilma põhjendamata ning tõendama ja arutama peab hakkama kustutaja. See on reegliks ka enwikis ning see on ainuke praktiline lähenemine kui soovitakse vältida Vikipeedia kujunemist korrastamata sodikoguks. Samuti on õigus Andus Kallastul. Tuleb eeldada, et kõik registreeritud kasutajad peavad kinni entsüklopeediale kohasest vormistusstiilist. Reeglid on kõigile ühesugused kui tahetakse mängida sama mängu.--VillaK (arutelu) 26. september 2017, kell 15:00 (EEST)

Meil liigub siin igasuguseid kirjutajaid, ja praktiliselt igaühe töö jätab midagi soovida. Minu meelest pole see konstruktiivne, kui mingi puudumise ilmnemise juures hakatakse kohe kustutama. Ma leian, et tuleb ikkagi jätta võimalus rahulikuks toimetamiseks ja kogu asjaliku materjali väljasõelumiseks, isegi kui see oleks parem paigutada mõnda teise kohta. Mina igatahes ei ole veendunud, et kogu kustutatud materjal on sobimatu ja kasutamiskõlbmatu. Näiteks kustutas Iifar terve alajaotuse sellepärast, et seal esines üks ingliskeelne väljend. Teadmata põhjusel kustutati arvandmetega tabel (võib vaielda, kas üks või teine tabel on vajalik, aga niisugust reeglit meil küll ei ole, et sellist tabelit ei tohi olla). Sellepärast mul lihtsalt ei ole usaldust. Mõnedel juhtudel on vaieldav, kas mingi info on piisavalt tähtis, aga seda tuleks siis arutada. Kui ühed panevad sisse infot, mis neile pakub huvi, ja teised kustutavad sellepärast, et see nende meelest tarbetu ja sobimatu, siis minu meelest see on raiskamine.

Mariinal soovitati tegutseda kõigepealt oma nimeruumis, et seal sisu viimistleda, ja nüüd ongi ta seda teinud. Ta ju püüabki teha hästi ja eksimusi vältida. Minu meelest peaks meil tema töö vastu rohkem austust olema.

Kas Mariina eksib vormistusstiili vastu?

Kas Sina ka leiad, et Mariina on esitanud oma oletusi ja spekulatsioone? Kas ta mitte ikkagi ei refereeri allikas toodut? Noh, see on muidugi tõsi, et ainult ühe allika refereerimine on ühekülgne, aga teisi allikaid võib ju ka refereerida. Minu meelest ajaloolaste töödes on ikka oletusi ja spekulatsioone, sest need on vajalikud ajalooliste tunnetuse edasiviimiseks. Asjatundlike autoriteetsete inimeste arvamused (ja argumendid) on minu meelest väärtuslikud ja väärivad entsüklopeedias esitamist.

Mariina on varem küll mõnikord artiklitesse pannud "toimetamata toorteksti", st asju, mida ta pole enda jaoks läbi töötanud, aga praeguse kohta minu meelest ei saa seda öelda, või vähemalt seda on tunduvalt vähem. Toimetamist on küll ikka tarvis, aga toimetamist vajavad teiste tekstid ka.

Minu meelest ei ole praegu reeglid kõigile ühesugused, vaid Mariina jaoks on reeglid eriti karmid, ja mitte sugugi tingimata sellised, milles oleks kokku lepitud. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 17:10 (EEST)

Vaatasin kustutatud osad üle. Olen nõus, et seal oli osalt mitteentsüklopeedilist sisu ja toimetamist vajavat teksti, kuid pean sellist laustagasimuutmist demoraliseerivaks. --Vihelik (arutelu) 26. september 2017, kell 18:17 (EEST)

Vaatasin samuti kustutatud osad üle ja nõustun eelkõnelejaga: osa (tõlkimist vajav tekst, metamfetamiini osa) vajas toimetamist, mitte kustutamist. Hitleri penitsilliini osa oli hulk hüpoteese, reaalset sisu ei olnud, selle kustutamisega nõustun täielikult. Samuti kustutas Ivar ühe tabeli (jah, seda lõiku ta sisuliselt toimetas ja ma olen nõus, et uus kuju on praegu artiklit lugevate inimeste jaoks parem), kuigi meil on tavaks, et artikleid uuendades lähevad vanad arvandmed arutellu.- Melilac (arutelu) 26. september 2017, kell 19:58 (EEST)

Ütlen igaks juhuks, et mina rääkisin ühest teisest tabelist ühes teises artiklis, mis rääkis haigusest, mille nime ma ei suuda meenutada. See oli haigusjuhtude arvude tabel. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 20:01 (EEST)

"minule sünnil kaasaantud imeilusat sõnarikkust" - mul on kahju olla esimene, kes seda ütleb, aga ükskord tuleb see kass kotist välja lasta, sest loomakesel on valus ja paha: armas Mariina, Sulle on sünnil kaasa antud sõnarikkus, aga imeilus see küll ei ole, pigem õõvastav. Palun püüa seda vaos hoida. Sel juhul ei teki lugejatel ka otsatust ahastust ning tunnet, et kogu seda Augeiase talli "imeilu" koristada on võimalik vaid Heraklese meetodil: jõgi talli suunata ja vesi peale lasta. --94.254.128.220 27. september 2017, kell 00:06 (EEST)

More Than You Know

See mis eespool kirjas ma ei loe seda, natukene Vikipeedias töötamist lubab skippida ja liikuda seal kus vaja... Uskumatu, milline on ärijuhipaberite toime - kasutaja Mariina kirjutab ja …”kargavad”, justkui artiklis hamadrill. Ma ei poolda vägivaldset käitumist ja ma ei saa usaldada inimesi kes seda praktiseerivad kas kogukonna või misiganes nimetuse laenuks. Muidugi oleks mul idee, et/ja sellest “kubemetäikast” saaks teadmuseturg … Mariina 28. september 2017, kell 10:05 (EEST) alias Простота

Minumeelest hamadrilli artiklis Iifari stiililised parandused õiged. Entsüklopeedias peaks autori isiklikke sõnakasutuse ja stiili eelistusi (kujundlikkus, liialdus jms) olema tunduvalt vähem kui näiteks populaarteaduslikus tekstis. Adeliine 28. september 2017, kell 19:08 (EEST)

Kutse hääletusele

Kutsun kaasa mõtlema ja hääletama: Vikipeedia:Hääletused#Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. --kanakukk (arutelu) 4. oktoober 2017, kell 02:10 (EEST).

Saatke Vikipeedia e-kursusele gümnasiste, registreerumise tähtaeg sel pühapäeval 8.10!

Kursus aitab gümnasistidel Vikipeediaga sina peale saada ja lisaks sellele on võimalus selle raames teha ära gümnaasiusmi õpilasuurimus, emakeeleolümpiaadi eelvooru Vikipeedia artikkel või valmistuda mõneks Vikipeedia artiklivõistluseks. Täpsem info e-kursuse lehel. --Märt Põder (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 10:41 (EEST)

Vikipedisti vanus

Kui vanalt võiks (kooli)laps endale Vikipeedia konto teha? Kahtlustan, et minu 10-aastane noor lingvist on hetkel konkurentsitult noorim, kes siia mõtestatud artikleid kirjutab (tõlgib) ja parandusi teeb. Hoian teda veel oma konto all, siis on parem jälgida ja vajadusel parandada, aga ühel hetkel hakkab ta ilmselt tahtma oma kontot.--Astromaailm (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 19:06 (EEST)

Las teeb kohe konto. Andres (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 20:03 (EEST)

Lähiajal vaatab, aitäh. Hetkel tundub mugavam ta tegevust jälgida, kui minu konto all on. Arvasin, et ehk on siin kirjutamata seadus, et alaealised pigem ei tegutse Vikipeedias. --Astromaailm (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 20:49 (EEST)

Enda lapsepõlvele tagasi mõeldes - kaheksandal eluaastal oleks suutnud vabalt mõtestatud artiklikirjutamisega (tõlkimisega) tegeleda - kui oleks olnud mingi vahend, millega seda teha. Ka kasutaja Pelmeen10, kellel minu omast märkimisväärselt pikem vikistaaž, on äärmiselt nooruke - ja lõviosa kaastööst on just esimestest kasutajaaastatest. Las teeb konto ära ja õpib teiste kasutajate antud tagasisidest ka. - Melilac (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 08:08 (EEST)

P.S: Hei, kumb see teist siis tegelikult tõlketalgutel osales? - Melilac (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 08:09 (EEST)

Mina ise ikka osalesin. Laps teeb aastas ehk kümmekond parandust-täiendust (enamasti Eurovisiooni teemad ja keeled) ja eile tõlkis ühe lühikese artikli (juratsi keel) ja uurali keeltesse oli ühe malli lisanud. Seepärast kohe ei tahagi talle oma kontot, et asi ei muutuks (veel) massiliseks. Aga järelkasvu vikipedistidele ilmselt tuleb.--Astromaailm (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 11:47 (EEST)

"Ingleeste" maal (jm) on üksi-ehk-ise-otsustamise lävi pandud a-tele u 18-21, harva 16 (kui õieti mäletan, siis lapssõdureid värbavates riikides vist 14); ehk siis: nii, nii nagu ei tohiks jätta alaealist (alla 16-18–21 a vanust; teismeline tuleneb nr-test 13-19, mille lõpus on "tiin") omapead (võiksin lisada mitmeid linke mitmetele riikidele), nii ei tohiks lasta tal omapead tegutseda (kui sa ise olid temavanune, ja sinu isa ütles sulle midagist, mis EHK talle ei meeldinud...)...mina mäletan, mis mina tegin— Pietadè 6. oktoober 2017, kell 22:21 (EEST)
Kokkuvõtvalt siis: las kasvab— Pietadè 7. oktoober 2017, kell 12:21 (EEST)

Huvitav, nt millal hr Albert loodut avaldama hakkas.7. oktoober 2017, kell 12:27 (EEST)

16-aastaselt. --Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 16:11 (EEST)

Üksainus küsimus

Kas Vikipeedia administraatori õigused ja nende andmine peaksid olema meie teha/otsustada, meie poolt nõutavate põhiliste eeltingimuste täitmisel, ja selle tõestamisel; või peaksime otsustamisse kaasama ka 300+ vikimeediat, tuginedes nende poolt salvestatud/talletatud andmetele (PS! Vikipeedia kaastöötajaks asudes andsid nõusoleku tehtu salvestamiseks).— Pietadè 10. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST)

ma kustutasin, kuna ei pea käesolevat edastusviisi usaldusväärsex, armastan/tapan alati – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Pietadè (arutelu • kaastöö).

Kuivõrd tegemist on kohalike valimistega, siis võiks ka hääletada kohalikud. --WikedKentaur (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 20:32 (EEST)

Mariina blokeerimine

Nüüd on Iifar Mariina tähtajatult blokeerinud. Ma ei taha küll sellist sõimu Iifari aadressil, mis siin oli, õigustada, märgiksin aga, et minu meelest on Iifar Mariinat aastaid kiusanud. Minu meelest see pole lahendus. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:27 (EEST)

Kui mälu mind ei peta, siis on nt enwi-s pikalt ja laialt ja taunivalt arutletud teemal adminniõigustega kasutaja "suundjaht" mingi konkreetse kasutaja suhtes; inimlikult on see mõistetav: kui miskit/keskit silma jääb, millegagi, hakkad jälgima ("kasside uudishimu"?); ei ole aega üles otsida, aga karmilt taunivad sõnavõtud (ja vist ka järgnevad otsused ja teod) on meelde jäänud küll, ingliskeelsest Wikipeediast. Ja sellise käitumise tuvastamine ei ole tänapäevaste võimaluste juures muud kui kättevõtmise asi...
Suunatud käitumine (olgu siis hälbeline v mitte) on tänapäevasel infoajastul igati teostatav (näiteks, täna ostan netipoest paari sokke, ja, järgmised nädalad-kuud on mõningaid lehti külastades reklaamiääred sokkidesse uppumas, või Donbassi sõda, ja vaenupoolte it-kate korraldatud tekstisõnumid vastastele). Cumbrili osundused võimalustele, mida adminni õigused homo sapiensile anda võivad, tulid meelde...
Mulle on piisanud kvartaleid enwi-sse kahasse kirjutatust, alla 100 külastaja/lugeja päevas küll ei ole, mõned kvartalid ka C-klassi staatuses... Aga, kas naaber-inimene (pisike maa see Eestimaa) "rahvustoiduks" kuulutada/teha/...maitsta..., see endale eesmärgiks seada???
On ju parematki teha, nt, valimislubaduste täitumisel katab promenaad (koos merega) maa, Maarja maa, millest pääseb pakku tunneli kaudu, "sarveliste" maale...— Pietadè 13. oktoober 2017, kell 00:05 (EEST)

Selline mulje nagu Andresele on jäänud ka mulle.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. oktoober 2017, kell 07:47 (EEST)

Siin on nüüd küll asi tasakaalust väga välja nihkunud ja senised kolm kommentaari ei ole küll kuidagi neutraalsed hinnangud, sest kui neid lugeda, siis jääb mulje, et Mariina on teinud kõik õigesti ja Iifar on teinud kõik valesti. Aga siis on küll põhjus ja tagajärg segamini aetud. Nüüd edasi, pelgast konstateeringust, et mis ei ole lahendus, siin ilmselgelt ei piisa. Teema on olnud päevakorras väga pikalt, nii et kõigil peaks olema olnud aega lahenduste üle juurelda, erinevaid lahendusi katsetada ja ka näha, mis ja kuidas välja tuleb, mis töötab ja mis ei tööta. Mariina on sisuliselt olnud siin pikka aega Vikipeedia peatoimetaja, või vähemalt üks väga mõjukatest isikutest. (Mingi formaalne staatus või roll ei puutu siin asjasse). Tema valib teemad, nö kehtestab oma agenda. Mariina asub kirjutama Hitleri genitaalidest, Kätlin Maranist, Prantsusmaa singlite edetabelist või muust. Ja siis kümmekond alamat toimetajat heidab oma igapäevatöö ja muud kirjutamishuvid ning asuvad Mariinaga koostööle, st asuvad Mariina toodetud tähemärke toimetama, sealt teri välja noppima ja mitte-entsüklopeedilist teksti kõrvaldama. Aeg-ajalt keegi kurdab Augeiase tallide üle, aga neid kaebusi ignoreeritakse. Ignoreerijad ja nö lepitajad muutuvad sellega aga osaks probleemist, mitte osaks lahendusest. Ja Mariina jätkab samamoodi. Ja kuna tema ei muutu, siis peavad teised muutuma. Mis sisuliselt tähendabki, et tal on võimupositsioon - ta saab teha, mida ta tahab ja kõik teised siblivad tema tegutsemiste ümber. No üks mis selge, see ei saa ka olla jätkusuutlik lahendus. Lahendus saab olla ikkagi see, et iga kirjutaja aktsepteerib Vikipeedias tegutsemise reegleid, selgelt mitte-entsüklopeedilised tekstid kustutatakse (mitte ei eeldata, et küll keegi neid kunagi toimetama asub), tahtlikke reeglite eirajaid sanktsioneeritakse.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 08:29 (EEST)

Kommentaar: Kuna Mariina kommentaarid on nüüd eemaldatud, siis tuletan meelde, et peale minu sai isikliku rünnaku ja sõimu osaks ka Metsavend. Soovi korral võib korraldada hääletuse, kas selline käitumine vääris tähtajatut blokeerimist või mitte. --Ivar (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 09:03 (EEST)

Võib-olla peaks need tagasi panema?

Praegu on olukord niisugune, et blokeerimist ei saa lõpetada, kui Sina ja Metsavend sõimu ei andesta. Andres (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 17:53 (EEST)

Kindlasti ei ole vaja sellist teksti tagasi panna, sest see ei kompromiteeri mitte niivõrd teksti sisestajat, kuivõrd Vikipeediat tervikuna. Kes soovib teemaga põhjalikumalt tutvuda, leiab teksti vähese vaevaga artikli ajaloost. Samuti ei ole siin küsimus kellegi isiklikus solvumises. Lihtsalt niisugune väljenduslaad on Vikipeedias lubamatu. Oleks tegu anonüümse tegelasega, oleks ta juba ammu blokeeritud.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 20:38 (EEST)

Meie kõigi käitumine on probleemne, ja sellel probleemil on mitu tahku. Just sellest mõtlema (ja arutlema) ma kutsungi üles. Asi pole selles, et süüdlased häbiposti naelutada, vaid selles, et taibata, kuidas Vikipeedias toimida lugupidamise ja hoolimisega, kuigi igaüks kipub tundma eelkõige seda, et talle tehakse liiga, ja teises järjekorras ka seda, et keegi eksib kellegi vastu. See käib ka minu kohta. Andres (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 09:14 (EEST)

Oleme ilmselt kõik põhimõtteliselt alati nõus artikli sisu üle arutlema. Kuid kui kasutaja ei ole selleks tahteline või suuteline ning reageerib täiesti mõistlikele korralekutsumistele labase sõimuga? Praegu leian küll, et antud olukorra rahustamiseks on pikk blokeering parim lahendus. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 13:12 (EEST)

Olen Andrus Kallastuga igati nõus. Mariinaga ei ole võimalik suhelda ning nii ei näe ka mina, et lahenduseks saaks olla senise olukorra lõputu talumine. Iifar ei ole midagi valesti teinud. Ivo (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 18:51 (EEST)

Minu meelest peaks Mariina aasta rahunema, puhkama, sibulaid kasvatama, täiskasvanumaks saama... - Melilac (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 20:03 (EEST)

Sorry, aga ma ei usu, et selleks oleks lootust. Aastatega on ta aina hullemaks läinud - algselt tuli sodi väiksemates kogustes ja vahel isegi kuulas, mis talle räägiti, nüüd aga keerab assenisaator oma autoga õue peale, laseb paagi tühjaks, räuskab sinna juurde ning kui keelata, tuleb Andres ja kuulutab, et vaesekest kiusatakse. No ei saa selline jama lõputult kesta, isegi kui inimene on liialt vana, et paranemislootust oleks. Täiskasvanuid üldiselt ümber ei kasvata. --85.253.175.144 14. oktoober 2017, kell 09:52 (EEST)

Ma pole Mariina teemaga eriti kursis ja ta enda siin antud kommentaaridest ei saa ma hästi aru. Sellepärast küsin: mis on Mariina sisuline vastus sisulistele etteheidetele ja soovitustele? Peab mingi põhjus olema, miks ta nende järgi oma tegevust muuta ei taha. --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 20:57 (EEST)

Kommentaar: Soovitusi ja märkuseid on Mariina lihtsalt ignoreerinud. Kaks näidet:--Ivar (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 18:04 (EEST)

• Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna. Mariina 7. juuli 2016, kell 07:42 (EEST) alias Простота
• Palun kustutage oma teated ja sõnumid minu kasutajalehelt (30/3), ma ei loe neid; püüdsin ühte Vikipeedia kas administraatoripere liikme? viimast toimingut tagasi pöörata, et saaksin kopeerida poolelioleva materjali, kuid vist ei õnnestunud, minu arust on see materjal lugeja jaoks tähtis aga see pole vist Vikipeedias oluline, las tema siis olla... Mariina 8. juuli 2016, kell 18:18 (EEST) alias Простота

Mariina tähtajatu blokeerimine oli õige samm ja ma toetan seda. Nüüd tuleb teine küsimus. Mariinal on palju pikki alamlehti, millest saadav kasu pole selge. Kas tähtajatult blokeeritud kasutaja alamlehed (Mariina materjal) tuleks kustutada? Taivo 14. oktoober 2017, kell 23:17 (EEST)

Kindlasti mitte. Vikipeedia üks põhimõte on, et kasutaja alamlehtedel saab katsetada asju, mis artiklisse ei mahu. Samuti on võimalik seal olevat materjali vajadusel artiklis kasutada. Küll aga tuleks sealt segaduse vältimise huvides eemaldada kategooriad.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 12:38 (EEST)

Andres, kirjutad, et Iifar on aastaid kiusanud Mariinat. EKSSi järgi tähendab kiusamine antud kontekstis (jätame selle 3. täh. kõrvale) järgmist:

• oma tegevuse v. käitumisega kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v. kedagi narrima
• vaevama, piinama, mitte rahu andma

28.05.2014 kirjutasid "Minu meelest administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle". Kui administraator Iifar norib, narrib, tekitab sihilikult ebameeldivusi, vaevab, piinab, ei anna rahu, ja seda kõike aastaid, nagu sa kirjutad, siis kas see sinu arvates ei olnud piisav alus, et rakendada sedasama lausungit "administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustakse Vikipeedia üle" või millest selline valikuline meetmete rakendamine? --kanakukk (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 16:18 (EEST).

Mariina varikasutajad

Minu meelest on kõik järgnevad Mariina varikasutajad. Teemad klapivad Mariina huvialadega ja neljas on üsna ilmselt tuletatud lifari nimest.

• Vikipeedia Rudolf Hess
• VikipeediaIlse Hess
• Illfar
• Vikipeedia Bruce Lee surm
• VikipeediaJagdstaffel 35'
• RoosMariina
• MesserschmittM
• VikipeediaEnriqueIglesias
• OhneSorgen
• Jagdstaffel
• "füürer" Vikipeedia"füürer"
• VikipeediaHermannGöring
• FromMariinawithLove

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. oktoober 2017, kell 10:57 (EEST)

Ivarik ei ole.--Raamaturott (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:15 (EEST)

Midagi ei ole teha: kuna Vikipeedias saab toimetada ka kontot omamata, on teatud kogus vandalismi sellesse süsteemi paratamatult sisse kirjutatud. Samas ei tohiks lasta tekkida nõiajahil. Reageerida saab alles siis, kui konkreetne sodimine on toime pandud. Mariina juhtumi teeb keeruliseks see, et tegu ei ole vandaalitsemise, vaid hüperaktiivsusega, oluline info on segamini mitteolulise ning usaldusväärne mitteusaldusväärsega.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:54 (EEST)

Tänan parandamast, võtsin välja. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. oktoober 2017, kell 12:25 (EEST)

Kommentaar: Siin on küsimus ka selles, kas Vikipeedias tohib "jälgede segamiseks" omada erinevaid kasutajanimesid. --Ivar (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 15:50 (EEST)

Minu meelest on vähemalt enwikis selline asi keelatud. Vt: [17] - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. oktoober 2017, kell 19:06 (EEST)

Seal on kohe mitu punkti, mille järgi pole selline kasutajakontode loomine lubatud. --Ivar (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 19:39 (EEST)

Enwikis on see keelatud ja karistatav. Erijuhtudel on enwikis mitu kontot lubatud nt adminnimiseks, kuid siis peab olema üheselt mõistetav, et neid haldab üks aja sama toimetaja. Kunagi tõstatasin ühe problemaatilise toimetaja tõttu mitme konto lubatavuse meie vikipeedias, kuid tuli välja, et meil see otseselt keelatud pole. --Vihelik (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 22:19 (EEST)

Olukorras, kus lubatud on sisselogimata kasutajate kaastöö, ei näe ma mingit põhjust, miks peaks keelama ühel isikul mitme kasutajakonto omamist. Kaastööd tuleks hinnata mitte eelarvamuse, vaid ikka kvaliteedi järgi. Näiteks saksa vikis on minu meelest eelarvamusliku kontrollimisega liiale mindud. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 10:43 (EEST)

Siin ei ole loogilist seost. Käpiknukk-kontode tegemine on minu teada keelatud kõikides suuremates vikides ja see peaks olema selgesõnaliselt nii ka eestikeelses.--Morel (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 10:47 (EEST)

Meil puudub võimalus kontrollida, kas keegi loob topeltkontosid või mitte. Raamaturott juba märkis, et üks kasutaja ei olegi tegelikult varikonto. Milleks siis sellisel tasemel jälitustegevus? Kui need kontod ei suuda pärast õpetussõnu luua normaalset kaastööd, siis tuleb need sel alusel blokeerida. Mitte sellepärast, et inglise vikis on mingid reeglid ja siis me peame obsessiiv-kompulsiivselt neid järgima. Kui keegi saab teada, kes nimeliselt kirjutab pseudonüümi kanakukk all, siis ma tahaksin küll rahus uue konto luua. On iseenesest mõistetav, et ma ei hääleta oma 10 kontoga ennast adminniks. Aga teisalt, kui näiteks mõni erakond sooviks Vikipeedia üle võtta, siis oma tuhandete liikmetega ei oleks see neil ilmselt väga suureks probleemiks. --kanakukk (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 22:18 (EEST).

Selline tegevus keelatud ka väga paljudes (~66) teistes vikides. Topeltkontode kontrollimiseks saab vajadusel paluda globaalsete CheckUserite abi, vt CheckUser policy. Igastahes polnud mu algne point üheselt nõuda, et kõik need loetletud kasutajad tuleks blokeerida, vaid pigem lihtsalt näha, et mida teised sellisest tegevusest arvavad. Minu arvates peaks selline tegevus vähemalt mingisuguste reeglitega määratletud olema. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. oktoober 2017, kell 22:49 (EEST)

Kui leibkonnas on 10 pereliiget ja igaüks teeb omale konto, siis mida see checkuser täpsemalt kontrollib? Tuleb akna taha vaatama, et kes parasjagu klaviatuuri taga on v? Blokeerimise aluseks saab olla konkreetne vandalism, läbutsemine, mitte asjaolu, et kellegi arvates on mul 18274821748921 kontot ja 777 vikis on ju selline reegel, et nii ju ei tohi. Sellise reegli võib kehtestada, aga selle täitmist ei ole võimalik kontrollida. --kanakukk (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 00:11 (EEST).

Kommentaar: Topelt-, vari-, ning iseäranis käpiknukk-kontode kontrollimist toetan. -Mardus /arutelu 24. november 2017, kell 22:58 (EET)

Tõlkeabi "sundpakkumine"

Kas seda välja ei saa lülitada?
Eilsest üks kena näide masina tõlkevõimekuse kohta: originaalis oli: "ranenije ot puli jne" [kuulihaav], kuna Google translate oli ITA -> ENG suunal, siis ukrainakeelse teksti sisestamisel itaaliakeelse asemele sain tulemuseks: "was shot dead..." [lasti surnuks], millele järgnes kirjeldus: seisund on rahuldav... (vene keelde pani ent õigemini, jättis kuulihaava saanud sõjamehe ellu).— Pietadè 13. oktoober 2017, kell 11:43 (EEST)

Tõlkeabi "sundpakkumine" tuleb ilmselt lehitseja enda funktsionaalsuest. Google Chrome teeb seda igal sammul. Kui sul mingi probleem on, lae kuskile (aga mitte siia) üles kuvatõmmis koos üksikasjaliku seletusega, sest sinu sõnalisest kirjeldusest puudub tihtipeale vajalik kontekst. Kui sa seletuse kirjutad, siis oleks samuti hea järgida õigekirja, grammatika ja lause-ehituse reegleid. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:19 (EET)

Ei tule, "lehitseja enda funktsionaalsuest" ega sõltu riist/tarkvarast;
algusnäite lahtiseletus siis veelkord: masintõlke tulemusel muutus ühes keeles tekst "sai kuulihaava, seisund rahuldav" teises keeles versiooniks: "lasti surnuks, seisund rahuldav".
Tuletab meelde aasta 2011, kui etwi-sse oli ruwi vahendusel tõlgitud üks Niccolò vendadest õeks...
copy-paste:1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.—Pietadè (arutelu) 4. november 2017, kell 15:59 (EET)

Saidi õigused (i.k.)

Selle asja nimi ongi inglise keeles site notice, ehk saiditeavitus. Ilmselt ei salvestu sul lehitsejates küpsised, või kustutab lehitseja need iga kord sulgemisel ära, et sul ülalpool pidevalt Vikipeedia saiditeavitused tekivad.

Eestikeelses Firefoxis tee Eesti Vikipeediat külastades nii: kliki lehele parema nupuga, vali hüpikmenüüst "Vaata veebilehe teavet" (i.k. View Site info), uues aknas mine edasi "Õigused" (Permissions) vahelehele, ning keri nimekirjas alla kohani, kus on "Küpsiste salvestamine" (Cookies). Vali raadionupp "Lubatud" (Allow), pane aken kinni. Vt. pilt ->

Peale esimest teavituse sulgemist ei tohiks rohkem probleeme olla. Kui lehitseja kustutab sulgumisel automaatselt kõik küpsised, saad uuel külastusel uuesti teavituse, kuid peale konkreetse teavituse esimest sulgemist ei tohiks see rohkem esile tulla. -Mardus /arutelu 6. november 2017, kell 01:06 (EET)

Saavutuseks võib nüüd ehk lugeda seda, et "abi" kaldub selle poole, et kogu redigeerimine tõkestatakse täielikult, ikka suunatult, kuis siis muidu (selgituseks: kui sa selle lätaka peale ei vajuta, siis artikli ligi ei pääse, kui vajutad, lahkud lehelt), KKK—Pietadè (arutelu) 10. november 2017, kell 21:29 (EET)

KOV reform 2017

Homme on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, millega jõustub ulatuslik omavalitsuste reform. See toob kaasa vajaduse ajakohastada tuhandeid Vikipeedia artikleid. Lisaks otseselt omavalitsusi puudutavatele artiklitele tuleb ajakohastada omavalitsuslik kuuluvus väga paljudes asustusüksuste ja muid kohti, asutusi jms puudutavates artiklites. Samuti muutuvad paljud kategooriad. Ilmselt võtab see ajakohastamine piisavalt palju aega, kuid siin on vajalik läbimõeldud lähenemine ja koordineeritud tegevus. Võiks olla sobilik korraldada lähiajal vastavad talgud, et sellisele tegevusele avalöök anda, isegi kui kõike uusi omavalitsusi puudutavat talgute raames korda teha ei jõua. --VillaK (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 14:57 (EEST)

Nõus, et tuleks tegeleda koordineeritult. Kas mõtled talguid ainult vikipõhiselt või koos silmast silma aruteluga? Vist võiks luua midagi vikiprojektilaadset põhimõtete ja tegevuste dokumenteerimiseks? Lisaks võiks püüda kaasata omavalitsuste endiga seotud inimesi (kuigi neil on ilmselt praegu segane aeg ja tööpuudust ei ole), et nad aitaksid luua ja täiendada uute omavalitsuste ja haldusreformiga seotud artikleid. Kas just järjekordse võistlusega, aga kuidagi. Adeliine 14. oktoober 2017, kell 15:32 (EEST)

Vastav vikiprojekt kõlab hea ideena. Seda enam, et pikemas perspektiivis oleks ilmselt vaja teistes vikides samuti parandusi teha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. oktoober 2017, kell 23:35 (EEST)

Ma saan aru, et uued halduspiirid hakkavad kehtima valimistejärgsel päeval? Seega võime me põhimõtteliselt alates homsest hakata objektide asukohti uuendama? Mõnel vallal on vist kohtuvaidlus pooleli, kas oodata need otsused ära? Üldiselt võiks aga võtta eesmärgiks üleminekutähtaja ehk siis 1. jaanuari, kui meil võiks ka suurem osa asju juba korras olla, muidugi vastavalt sellele, kuidas omavalitsused ise oma uute struktuuride jm-ga valmis jõuavad. Adeliine 15. oktoober 2017, kell 05:08 (EEST)

Jah, vikiprojekt 1. jaanuari tähtajaga võiks olla sobiv. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Kui kusagil tulemused vaidlustatakse ja tulemuste väljakuulutamine lükkub edasi, siis võib asjassepuutuvate KOV-ide objektide osas oodata. Kohtuvaidlusi muidugi võiks ka vastavate KOVide artiklites ära märkida. Suuremal osal ilmselt siiski kuulutatakse tulemused lähipäevil välja ja siis võib ka ajakohastamisega alustada. Ja Neptuuniumil on õigus, et töö maht on tegelikult teiskeelsete vikide võrra suurem. Selles ajakohastamistöös on aga mitmeid tegevusliine. Lihtsam on muuta asustusüksuste (külade, alevide, linnade) ja erinevate geograafiliste objektide omavalitsuslikku kuuluvust – tuleb lihtsalt asendada üks KOVi nimi teisega. Samas tekib seal samanimeliste külade teema. Teatavasti ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused ei tohi olla samanimelised, kuid ilmselt ei jõua KOVid esialgu kõiki samanimelisi külasid ümber nimetada. Teine teema on siis KOVe käsitlevad artiklid. Osad vallad säilivad endistes piirides. Teisel osal säilib nimi, kuid piirid ühinemiste tõttu muutuvad. Kolmandal osal muutuvad nii piirid kui nimi. Lisaks muutuvad ka maakonnapiirid, ehk mõnel juhul muutub ka maakondlik kuuluvus. Ning ajakohastamist vajavad ka maakondade artiklid. Panen siia ka lingi haldusreformi kodulehele: [18]--VillaK (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 08:06 (EEST)

Võibolla saaks esialgu vastavate artiklite algusesse lisada viite (või malli vms) uute haldusjaotuste artikli kohta? --.Toon (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 10:58 (EEST)

Kõik on oodatud liituma vikiprojektiga: Vikipeedia:Vikiprojekt KOV 2017. Arutelu võikski jätkuda sealsel arutelulehel. Adeliine 15. oktoober 2017, kell 14:19 (EEST)

Ma kevade poole tegin mõned uued vallaartiklid neil puhkudel, kus suuremad liitumised tulemas. Kuhugi ma sellega pooleli jäin ja hiljem pole olnud mahti vaadata. On nüüd muidu uute haldusüksuste artiklid valmis või peab kiirelt neid veel vorpima hakkama?

Ja mida teha teatud erijuhtudel, kus linnad liituvad suuremate maa-aladega. Nt Pärnu? Kas meil on vaja eraldi kahete artiklit: ühte Pärnu ajalooliselt linnasüdamest vms ja teist Pärnu haldusüksusest?

Üks koht, kus vaja ulatuslikumalt muudatusi teha, on Commons. Mõnes kohas (nt Saaremaal) oleks sellega ikka tõsiselt maadlemist, kuna kõike lihtsalt ühe valla alla kokku tõsta oleks paras sigadus. Samas võib selliste asjadega ka natuke oodata. Ei pea ju kõik päevapealt ajakohaseks saama. Teatakse niigi, et haldusreform jne ning kõikjal on massajakohastamine.

Kuna muuhulgas on vaja üle vaadata väga palju külaartikleid, siis soovitaksin soojalt ka muud sealset sisu kohendada. Niimoodi hulgaviisi võiks see isegi lihtsam olla. Ivo (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 21:21 (EEST)

Saaremaal võiks ehk vanad kategooriad jättagi, luua lihtsalt uus ülemkategooria, kuhu Muhu ja Ruhnu ei kuuluks... Pärnu-laadne probleem on meil ka juba enne käsitlusel olnud, seoses Hiina linnadega. Meil on seda vist lihtsaim nii lahendada, nagu soovitasid, sest Pärnu linn seal Pärnu linna sees jääb (loodetavasti) maakaardil territoriaalüksusena alles. - Melilac (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 13:00 (EEST)

Tegelikult võib ka teiste suuremate uute omavalitsuste puhul vanad vallad alamkategooriatena alles jätta, kui valdadevahelised piirid ei muutu. - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:03 (EEST)

osavallad ja linnaosad saab jätta praegustesse kategooriatesse, muidu tuleb poole aasta jooksul luua osavadele oma alamkategooriad jne suwa 30. oktoober 2017, kell 21:19 (EET)

Loobun

Mina loobun jooksvast toimetamisest. Andres (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 17:18 (EEST)

Andres, palun ära ütle nii. See kõlab väga hirmutavalt ja demotiveerivalt. Muidugi on vajadusel tarvis kaastööd piirata ja puhkust võtta, aga selline teadaanne Sinult... Adeliine 14. oktoober 2017, kell 17:27 (EEST)

Väga kahju. Vikipeediale suur kaotus. Loodan, et see siiski jääb vaid "puhkuseks." --Vihelik (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 22:36 (EEST)

Ma saan Andresest täiesti aru. Ma küll loodan, et ta seda siiski ei tee. Tasub mõelda, millest see tingitud on ja mitte ainult praegusel juhul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. oktoober 2017, kell 23:24 (EEST)

Mis seal ikka. Ilmasambaks ei jää meist keegi. Mina loobusin samuti aastaid tagasi jooksvast toimetamisest, aga ära ei ole kadunud ja ma loodan, et Andreski päriselt ära ei kao. Taivo 14. oktoober 2017, kell 23:30 (EEST)

Andres on oma tasakaalukusega eeskujuks ja sageli meile vajalik just arutelude tasakaalustamiseks. Kas kuidagi vähema koormusega ei õnnestu jätkata? Meil on arvatavasti kõigil kiiremaid perioode, kui ei ole võimalust rohkemat teha, üksnes jälgimisloendile pilk heita. Ssgreporter (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 00:41 (EEST)

Nõustun eeskõnelejaga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. oktoober 2017, kell 00:50 (EEST)

Kah nõus. --Astromaailm (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 23:12 (EEST)

Ma loobun sellepärast, et siinne õhkkond on talumatu. Ma teen neid asju, mida ise tahan, aga jooksva toimetamisega ei tegele ja aruteludes ei osale, kui see pole hädavajalik. Andres (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 07:59 (EEST)

Pakun välja, et jooksvate teemadega tegeleva Vikipeedia:Tegevtoimetaja funktsioon võiks roteeruda. Kindlasti leidub vabatahtlikke, kes graafiku alusel 365 päeva katavad. Meil pole tõepoolest mõttekas toimida tüüpilise eesti mittetulundusühinguna, kus üks inimene tõmbab ennast rihmaks ja kõik muud vaatavad kaastundlikult pealt.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 12:47 (EEST)

mõne adminni arvates (nt Kasutaja:Kruusamägi suuline tõdemus) tähendaks Kasutaja:Andrese loobumine ja ärakadumine, et eestikeelne Vikipeedia on fucked up. Ma ei tea, kas Kruusamäel on õigus, ent see Viimaste muudatuste kontrollimine tuleks kuidagi teha inimsilmale haaratavaks (enne kui see kaugemas tulevikus tehakse (pool)automaatseks). Vähemalt IPdelt tehtud muudatused peaks inimsilm üle vaatama.--Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 10:57 (EEST)

Karta on, et on. Õigus. --.Toon (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 12:20 (EEST)

"... siinne õhkkond on talumatu" - kuidas me saaksime teha nii, et Vikipeedia püsikasutajad ja ka uued kaastöötajad moodustaksid loomuldase loome -ja mõnedele ka andmetöö tandemi? Eks ole meil ju ka loovprotsessilist kaastööd ette näidata, näiteks siin Arutelu:suguühe, mina küll ei solvunud oli nii kiire ja südamlik ning looduslik artikkel...

Üks võimalus on läbi rääkida, millised inimesed ma loomuldasa oleme ja kuidas meie parimaid külgi lugejatele oodatutesse artiklistesse vormida, kuidas artikliahelat parendama asuda.

Mina teatavasti osaleda ei saa aga ma püüan Vikipeedia kasutajatest tulenevatel asjaoludel kuhugi mitte kaduda - ma "lahvatan" edasi ja ikka neil teemadel mis ise soovin, ma olen hea (mitte "Muinasjutumetsa") jutustaja) artiklilooja. Nüüd peab kiirelt IP-d genereerima minema.

Mariina

Avaliku omandi manifesti allkirjastamine ja Lessigi "Vaba kultuur" esitlus Rahvusraamatukogus N 19.10 kl 11-13

Avaliku omandi manifest kutsub üles mäluasutusi, riigiasutusi, teadus- ja haridusasutusi ja teisi üldkasutatava kultuurivara loojaid, väärindajaid ning kasutajad seisma hea selle eest, et avalikus kasutuses olev sisu jääks kogu ühiskonnale kättesaadavaks. Manifesti eesmärk on kindlustada avaliku omandi staatust, tõsta selle alast teadlikkust ning lihtsustada avaliku kultuurivara kasutamist. Allkirjastamine toimub neljapäeval 19. oktoobril kl 11-13 Rahvusraamatukogus, allkirjastavad esialgse info põhjal Wikimedia Eesti, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, MTÜ Eesti Fotopärand ja loodetavasti liitub homseks veel mõni allkirjastaja.

Samas toimub USA õigusteadlase ja Creative Commons liikumise algataja Lawrence Lessigi "Vaba kultuuri" eestikeelse tõlke esitlus, avatud on vabakultuuri ja autoriõiguse teemaline raamatunäitus.

Allkirjastamine ja raamatuesitlus toimuvad Rahvusraamatukogu 5. korruse Milleri salongis. --Märt Põder (arutelu) 18. oktoober 2017, kell 12:37 (EEST)

31. oktoobrini toimuvad artiklikonkurss KAE maailma ja pildikogumine HELP8. 1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.

Kui loen, on see ees, kui redigeerin, on ikka ees, kustuta kui palju tahes, liigutuspisar tuleb silma, sellisest „suundtähelepanust“, aitähhh!!!—Pietadè (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 22:55 (EEST)

Aga ära pööra sellele tähelepanu (ära näpi sealseid linkee!)!--Juhan121 (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 23:05 (EEST)

Ega ma pööragi, praegugi, neid ridu kirjutades, on vaja xx% vaateväljast selle alla panna (et kui lugedes ei klikkinud, siis kirjutades ehk klikin, oleneb brauserist, jne...), kui vaja, siis vaja... ;-F + ;-)—Pietadè (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 23:41 (EEST)

Kõigil teistel töötab selle peitmine väga hästi. Ma tõesti ei tea, et mida sa oled oma arvutiga ette võtnud, et sul see ei toimi. Ivo (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 22:53 (EEST)

Mina ei ole oma arvutiga midagi „ette võtnud“ ja eelnimetatud nähtus esineb (minu suhtes) vaid eestikeelses Wikipedias. Teadaolevalt on iga arvuti unikaalse „allkirjaga“ (nt ka protsessori saab „varguskaitse“ meetmena „lukku panna“), näiteks, kui sisse logimata olekus mõnda teise Wikipediasse sisenen, siis küsitakse viisakalt: „Pietadè, kas sa ei tahaks sisse logida…“. Tõsi, hetkel on nii Windows 7 kui Windows 10 all kaks brauserit, mis sedalaadi ahistamise all ei kannata, üks neist on Tor, teise nime ei ütle.—Pietadè (arutelu) 29. oktoober 2017, kell 09:29 (EET)

Kruusamägi, Kusjuures ei tööta see alati minulgi, enamasti küll töötab. Mulle küll tundub, et asi on mingis küpsises, mida siis brauser ära ei salvesta, kuid Pietadè jutust jääb mul mulje, et temal ei ole see case. Mind häirib tunduvalt rohkem selle tõlkimisvidina üha uuesti ja uuesti pealepressimine, millele ma olen juba sadu kordi öelnud, et ma ei soovi seda kasutada, siis mõnda aega (nädalakese äkki) jätab rahule, kuid mõne aja pärast on see küsimus tagasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 12:30 (EET)

Minul pole seda tõlkimisvidinat mitte kunagi olnud, ning ma olen alati arvanud, et tõlkimist soovitab kangekaelselt Google Chrome lehitseja. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:23 (EET)

Ma pole kunagi kasutanud Chrome'i, kasutan FX-i ja see ei tule lahti mitte pidevalt, vaid ütleme nii, et keskeltläbi kolmanda lehekülje loomisel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. november 2017, kell 14:06 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Neile, kes veel ei tea: "1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss."
Ehk siis, pärast (tänast), sajandat ehk, „peitmist“, teisisõnu: see, et 300+ kogukonda säändse spämmiga toime ei tule, räägib ise enda eest. See on minu arvamus („hassi“, 2ׄtõhhi“, ja „pee“ taga oleva „essini“ (=https) siirdumata).—Pietadè (arutelu) 4. november 2017, kell 15:48 (EET)

Wikidata töötoad E 30.10 Tallinnas ja T 31.10 Tartus

Vikipeedia alustas hüpertekstiga, mis võimaldas luua uutmoodi vaba entsüklopeedia, praegu toimub aga järjekordne uuenduslik samm andmeüksustel põhineva semantiliselt struktureeritud sisu suunas — ja Vikipeedia jt vikiprojektid käivad nende muutustega kaasas. Järgmise nädala alguses on võimalik antud teema ühe tuntuima rahvusvahelise eestkõneleja Asaf Bartovi juhendamisel end Wikidata põhimõtete ja rakendamise võtetega kurssi viia — kes vähegi inglise keelt mõistab võiks seda suurepärast võimalust kasutada:

• https://ee.wikimedia.org/wiki/Wikidata_workshops_with_Asaf_Bartov_in_2017_(Tallinn,_Tartu)

Teemaga tutvumist võib alustada:

• A gentle introduction to Wikidata for Absolute Beginners (including non-techies!) (sama video Youtube'is)
• A gentle introduction to the Wikidata Query Service

Kuna Wikidataga hakkama saamiseks on vähemalt esialgu vaja omandada hulk uusi tehnilisi oskusi, siis on aga kindlasti lihtsam neid omandada töötoa vormis üheskoos. Sestap tutvugem materjalidega ning mingem kohale ning astugem koos semantiliste teadmusvõrgustike ajastusse! --Märt Põder (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 15:19 (EEST)

Asaf on üks paremaid selle asja tundjaid ja kõnelejaid, kes võtta on, nii et tõesti, minge ja kuulake ja rääkige ja küsige. Väike osa teist on temaga juba kohtunud, aga teadmiseks neile, kes veel ei ole - tegemist on ka estofiiliga. --Oop (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 18:27 (EEST)

Käisin kohal, eesti vikipeediast olin Sven-Erikuga kahekesi, oli veel minu endine kolleeg TTÜ-st ja neli-viis tudengit. Väga huvitav oli, soovitan kõigil homme kohale ilmuda ja kahetsen, et eesti vikist rohkem rahvast polnud. Taivo 30. oktoober 2017, kell 21:09 (EET)

Pole ka ime, et rohkem rahvast kohal polnud. Korraldajatel soovitaks asjadest Vikipeedias ikka nati varem teada anda – üks tööpäev on ilmselgelt liiga vähe.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. november 2017, kell 13:34 (EET)

Kuna IT-kolledž liideti TTÜ-ga siis on neil seal üks suurem peataolek. Kuigi alustasime seda arutelu aegsasti, siis lõpuks saime ruumi kokku lepitud alles viimasel hetkel. Ka huvi olemasolu IT-kolledži ja/või kogukonna enda poolt polnud päris selge -- oli dilemma, kas seda üritust üldse sellises olukorras mõtet korraldada on ning ka see tekitas viivituse. Kindlasti võiks seda paremini teha, aga vabatahtlike organisatsioonide puhul see sageli nii läheb -- abi oleks sellest, kui kogukond aktiivselt aruteludes osaleks ning ürituste korraldamisel kaasa räägiks ning aitaks. Wikimedia töötajad on valmis igasugu taustategevustega aitama, kui kogukonna poolt on initsiatiivi. --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 19:36 (EET)

Nüüd on üleval ka töötubade materjalid, sh Eesti-spetsiifilised näidispäringud ja meie oma TODO list:

* https://ee.wikimedia.org/wiki/Wikidata_workshops_with_Asaf_Bartov_in_2017_(Tallinn,_Tartu)#Workshop_materials

Lisaks sellele leiab valiku kohaliku relevantsusega Wikidata skripte siit:

* https://github.com/wikimediaeesti/wikidata

Olete kõik teretulnud Wikidataga katsetama ja selles kaasa lööma, sj teistega skripte jagama. Hetkel uurin koostöövõimalusi juba novembris teha esimene avalik Wikidata kohaliku sisu töötuba http://everypolitician.org/ projekti raames. --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 12:17 (EET)

Nupukese suurus lingivormistusel (näide):

Kasutajaeelistustes vahelehel 'Ilme' on olemas selline asi nagu 'Nupukese suurus lingivormistusel (näide):'. Kas keegi teab, mis asi see on ja kus kohas on näide? Küsimus sellepärast, et minul on see näite koht punane link. Õigupoolest küll oli, sest klikkides seda tuli aga uues tabis uuesti eelistuste leht lahti, kuid mingit näidet ikka näha ei ole, link ise küll muutus miskil põhjusel siniseks, kuid ega selle uuesti klikkimine ikka midagi ei muuda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 12:16 (EET)

See on vist see, et sinu määratud baidisuurusest väiksemaid lehti (nupukesi, stub) näitab sulle teisel lehtedel punase, mitte sinise lingiga. Adeliine 29. oktoober 2017, kell 16:08 (EET)

Vähemalt mingit aimu siis nüüd sain. Kus seda aga vaja võiks minna ja kuidas see töötab tuleb veel mõelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 19:33 (EET)

Potentsiaalselt võib see kasulik olla lugejale, kes ei taha oma aega raisata selliste artiklite lahtiklõpsimisega, kus midagi erilist lugeda ei ole. Aktiivsete kaastööliste kohta võiks siinkohal vist kasutada võrdlust, et kui me oma kaastööhaamrit parasjagu käes hoiame, näib iga artikkel (sõltumata sellest, kas see üldse eksisteerib või kui pikk on) naelana. Adeliine 30. oktoober 2017, kell 16:40 (EET)

Panin väärtuse suuruseks 1000 baiti ja leheküljel "Viimased muudatused" värvusid artiklitele viitavad lingid, millede kogumaht on väiksem kui minu määratud baitide arv, punaseks. Nupu asemel tuleks ilmselt kasutada sõna artikkel. --kanakukk (arutelu) 4. november 2017, kell 09:58 (EET).

Minu meelest pole punaseks (puuduvaks) värvimine päris õige, kuna ühendatud võib olla täpsustuslehekülg, lisaks võib algaja kasutaja määrata suuruse absurdselt kõrgeks. - Melilac (arutelu) 4. november 2017, kell 12:03 (EET)

Valik 1000 baiti on paljuvõitu. Mulle tundub, et 500-baitine valik on huvipakkuv.--Hirvelaid (arutelu) 5. november 2017, kell 08:49 (EET)

Lühikeste artiklite nimetamine "nuppudeks" või "nupukesteks" (lähtesõnast stub) on mõttetu, kuna nuppude all peetakse tavaliselt füüsilisi nuppe või funktsioone. "Nupu" asemel peab mingi parem sõna olema, mida ei ole võimalik muude mõistetega segi ajada. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:25 (EET)

mu meelest oleme ingliskeelset sõna stub Vikipeedias just nimetanud nupukeseks. Sõna "nupp" on Vikipeedias märksa vähem kasutatud. Ma pole kindel, kas sõna "nupp" (deminutiivis nupuke) on eesti keeles muude tähendustega juba liigselt üle koormatud. Uusi sõnu võib muidugi välja pakkuda, nt seeme, hakatus, idu ... --Estopedist1 (arutelu) 6. november 2017, kell 10:51 (EET)

Ma olen vastu sellele, stubbe üldse nuppudeks ja nupukesteks nimetatakse, sest nii 'nupp' kui 'nupuke' tekitavad segadust. -Mardus /arutelu 7. november 2017, kell 02:57 (EET)

Vabatahtlike laadale L 18.11 Tallinna lauluväljakul, Vikipeedia kaastöö ja vanem põlvkond

Oleme pannud Wikimedia poolt end kirja vabatahtliku tegevuse laadale, hetkel plaanime osaleda mina ja Ivo. Kas keegi Tallinnast oleks samuti valmis oma laupäeva Vikipeediast ja vabatahtlikkusest rääkimisega sisustama? Kuna sinna laadale tuleb eeldatavasti ka hulk vanema generatsiooni inimesi, siis oleks hea, kui oleks ka kedagi Vikipeediasse kirjutamise kogemusega vanemast põlvkonnast ja lisaks sellele ei tahaks, et seltskond oleks ainult maskuliinne. Kui keegi on valmis aitama, siis võiks anda teada mulle nt tramm@wikimedia.ee -- aga seda võiks teha kohe, et korraldajad saaks kaelakaardid ära trükkida ja teatada toitlustajale sööjate arvu jmt. Saame seal jagada inimestele Miljon+ flaiereid, aga mõtlesime, et koostaksime ka väikese juhendi just vanemale põlvkonnale Vikipeediasse kaastöö tegemiseks. Ehk tahaks keegi sellises algatuses ka laadast sõltumatult kaasa lüüa? --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 12:26 (EET)

Vanema põlvkonna osas üldse võin kaasa lüüa küll (aga paraku mitte laadal). Ivo ütleb, kui vaja. --.Toon (arutelu) 16. november 2017, kell 11:13 (EET)

Oleks keegi valmis veel tulema? Korraldajad ütlevad, et vene keele oskusest oleks abi -- mina omalt poolt tahaks, et oleks ka mõni naissoost vikipedist tiimis. Saaks panustada keskpäevast kuni varaste õhtutundideni, st vahemikus kl 12-17, kogu aeg ei pea kohal olema. Aitäh! --Märt Põder (arutelu) 16. november 2017, kell 10:31 (EET)

Kuidas läks? Adeliine 27. november 2017, kell 11:48 (EET)

Vana vs. uus kalender ajalooartiklites

Selline küsimus tõstatus: kas Vikipeedia artiklites on kujunenud välja tava või reegel, kuidas peaks ajalooartiklites kasutama vana (Eestis kasutusel kuni 1918) ja uut kalendrisüsteemi? Kas kuupäevad, mis on vana kalendri järgi, peab alati teisendama uuega vastavusse? Ajaloosündmuste kaasaja kontekstis ei ole sedalaadi konverteerimine alati kõige olulisem. Loomulikult ei käi see selliste olukordade kohta, kus need omavad vahetut kokkupuutepunkti (nt Liivimaalt pärit inimene suri Saksamaal jne; siin on mõistagi vajalik esitada vähemasti surmajuhtumi korral mõlemad daatumid). Pealegi, kui teisendada kõik kuupäevad artiklisiseselt (esitades mõlemad variandid paralleelselt), siis muutuksid need päris kirjuks. Minu meelest piisaks täiesti sellest, et näiteks tsaariaja kontekstis esitatud daatumite puhul on selle juures lihtsalt märge, et tegemist on vana kalendriga (vkj); kellel vaja, saab selle siis ise hõlpsasti uue kalendriga vastavusse viia, ilma artikli stiili koormamata. Paljudes publitseeritud teostes on sissejuhatuses mainitud, et näiteks kuni aastani 1918 on kõik raamatus esinevad kuupäevad esitatud vana ehk tollal kehtinud kalendri järgi.--The Prince 8. november 2017, kell 14:11 (EET)

Senine tava on see, et aja kohta alates Gregoriuse kalendri kasutuselevõtust tuleb alati ära tuua kuupäev Gregoriuse kalendri järgi ning linkida ainult see. Kui sündmuse toimumiskohas oli käibel Juliuse kalender või Rootsi kalender, tuleb ära tuua ka kuupäevad nende järgi. See tagab lugeja parema orienteerumise (pole tarvis ise arvutada) ning kõrvaldab kahtluse, millist kalendrit silmas peetakse. Kui kuupäevi on palju, siis võib pärast esimest korda kasutada lihtsat kaldkriipsuga või sulgudega märkimist. Stiili elegantsuse vähenemise kaalub minu meelest üles mugavus lugeja jaoks. Andres (arutelu) 8. november 2017, kell 16:02 (EET)

Selge. Ma kahtlustasingi, et selline tava on juurdunud just kasutusmugavusest tingitud kaalutlustel. Ma iseenesest ei vastusta kuidagi uue kalendri põhiste daatumite kasutamist − mainin seda juhuks, kui võis tekkida vastupidine mulje. Vastuolu tulenes sellest, et mõnikord on ukj daatum esitatud eespool originaalkuupäeva, jättes algse kuupäeva nö vaese sugulase rolli või luues mulje, et see on väheoluline; lingituna toob see selle paratamatult suuremasse rambivalgusse. Möönan, et tõenäoliselt "rikub" mind ametialane tava (keegi ei kõnele ju Venemaa Märtsirevolutsioonist või Novembripöördest). Minu arust, ehkki iseenesest mõista ei ole ma tõe viimne instants, ongi vana kalendri daatumite korral vast kõige mõttekam ja kõiki pooli rahuldav viis tuua esmalt ära vana kuupäev ja selle kõrval uus, mille saab siis linkida; nii on selgem, et teatud sündmus toimus antud kuupäeval, aga tänapäeval vastab see mõnevõrra teisele ajahetkele. Aga jah, samas ma mõistan seda kasutajamugavuse põhimõtet.--The Prince 8. november 2017, kell 17:30 (EET)

Kui vana kuupäev on enne uut kuupäeva, see on täitsa OK. Uue kuupäeva linkimine ja üldse uute kuupäevade järgi orienteerumine on oluline sellepärast, et muidu kaob kuupäevade identifitseerimiseks ja järjestamise ühtne kriteerium. Andres (arutelu) 8. november 2017, kell 20:47 (EET)

• Abiks: w:ru:Шаблон:Юлианский календарь Сегодня — aga see on ainult käesoleva päeva kohta. -Mardus /arutelu 24. november 2017, kell 23:01 (EET)

Kas võiks puuduva artikli korral näidata andmeid Wikidatast?

On olemas Mediawiki tarkvara laiendus ArticlePlaceholder. Kui see vikile külge pookida, näitab mitteeksisteeriva artikli puhul otsingutulemuste lehe lõpus linki erilehele, millel esitatakse loetavas vormis otsitava kohta andmed Wikidatast (kui need seal on). Näiteks on laiendus kasutusel esperanto vikis. Võtke eowiki lahti ja otsige "kersti kaljulaid". Artiklit "Kersti Kaljulaid" veel ei ole, aga otsingutulemuste lõpus (eestikeelse kasutajaliidese puhul pealkirja "Leia andmeid teema kohta" all) on link erilehele. See ei ole inimese kirjutatud lehekülg, see on täielikult genereeritud andmetest, mis Wikidatas leiduvad. See ei ole mõeldud igavesti artiklit asendama, artikli saab ikka vabalt luua. Aga lugeja saab seni infot kätte. Minu arvates võiks selle laienduse ka meie vikis kasutusele võtta. Mis arvate? Adeliine 26. november 2017, kell 01:59 (EET)

Tundub kahjutu lisandus. Andres (arutelu) 26. november 2017, kell 08:32 (EET)

Poolt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2017, kell 12:36 (EET)

Poolt Ivo (arutelu) 26. november 2017, kell 23:17 (EET)

Poolt. Lisaks võiks Wikidata tulemuse panna lehekülje paremale poole mingisse kasti pealkirjaga "Tulemused Wikidatast" vms. ja mitte tingimata alla. -Mardus /arutelu 27. november 2017, kell 01:05 (EET)

Miks mitte. --Vihelik (arutelu) 5. detsember 2017, kell 16:51 (EET)

Poolt --Metsavend 7. detsember 2017, kell 16:29 (EET)

Kas keegi tahab veel selle kohta oma arvamust avaldada? Kuna vastuväiteid pole tulnud, siis kas keegi oskab öelda, kuidas me selle laienduse enda vikisse saaks? Adeliine 3. detsember 2017, kell 00:27 (EET)

Cumbril,. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. detsember 2017, kell 23:46 (EET)

Vastuolu

Kogukonnaväravas on tegemist ootavate tööde all selline ridaː Lisa pilte: Emajõe Suveteater, Heinaste vald, Jaamamõisa oja, Veel... Heinaste vallal on tänaseks pildid olemas. Tunnistan ausalt, et mulle oli see teatav üllatus, kuna ise pildid lisasin ja ei teadnud sellest midagi, et tegin ära tegemist ootava töö. Artiklis puudub selle kohta märge jne. Kui vajalik see rida on? Minu meelest pole seda vaja, kuna pildi puudumine artikli puhul peaks olema niikuinii kohe märgatav, pildi tegemine on niikuinii võimalik siis, kui see on võimalikja tehtud töö tehtuks märkimine ei ole ilma mallita kujul sugugi iseenesestmõistetav. - Melilac (arutelu) 26. november 2017, kell 10:17 (EET)

Ära ennast süüdi küll sellepärast tunne, et kogukonnaväravas see töö veel üleval on. See on sinna mingil hetkel, kui artiklis piltide lisamise mall veel oli, pandud lootuses, et annab ideed, kus käed külge panna. Selle äravõtmisega on nagu kõikide asjadega meil siin: kes märkab ja oskab, see teeb. Automatiseerida on keeruline. Adeliine 26. november 2017, kell 14:49 (EET)

Kogukonnavärav on see kõige viimane asi, mille pärast põdeda vaja. Taivo 26. november 2017, kell 22:04 (EET)

ːːːEga ma põegi, küsimus on lihtsalt selles, kas nüüd, kus malli enam pole, on see lahter üldse vajalik? - Melilac (arutelu) 28. november 2017, kell 18:51 (EET)

kas keegi viitsiks ülevaadata artikli....

https://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Story_Musgrave probleem on infokastiga mingil põhjusel näitab ainult nähaolevat infot, kuigi seal on lademes rohkem. milles probleem on?

Mallis Persoon pole selliseid muutujaid kirjas, nii et ei saagi näidata. Aga kas on meil üldse olemas mall kosmonautide kohta?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. november 2017, kell 10:28 (EET)

eee,kust ma teada saan kas on olemas? kui pole äkki keegi viitsib teha selle? või siis saata link tegemisjuhistega......

Persooni malli saab astronautide jaoks kasutada küll, lihtsalt tuleb puuduolevad muutujad algselt defineerida ja alles siis neile väärtused anda. Stiilis:

| a1= Autasud

| a2 = Nobeli auhind

jne. Vt {{Persoon}}. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. november 2017, kell 15:51 (EET)

Kus kohas on tõlkimis"masin"? ma ei leia seda kuskilt enam.

no ma pean seda rakndust silmas kus vasakul on originaal ja vasakule ilmub vajadusel masintõlge? no ei leia... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelu • kaastöö) 27. november 2017.

Sisse lülitada saad beetafunktsioonide alt (ülal paremal link "Beeta") ja pärast sisselülitamist kasutada oma kaastöö lehe kaudu ("Kaastöö"). Adeliine 27. november 2017, kell 11:08 (EET)

Polühistorid ja polümaadid

Minu meelest universaalsete teadmistega inimeste isikuartiklites avalausetes polühistoriteks fikseerimine on kummalisevõitu. Eestikeelsetes teatmeteostes pole ju sellist tava. Pealegi ütleb "Võõrsõnastik", et see on vananenud termin. Inimese mitmekülgsetest võimetest võiks kokkuvõtvalt rääkida sissejuhatuses küll, kuid avalausest allpool. --Hirvelaid (arutelu) 29. november 2017, kell 08:43 (EET)

Nõus. Muide, on veel sõnad "universaalõpetlane" ja "renessansiinimene". Aga võiks piisata tegevusalade loetlemisest. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 09:07 (EET)

Minu meelest vähemalt Leonardo da Vinci artiklis on selline kasutus õigustatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. november 2017, kell 12:27 (EET)

Pigem ei. See tegelikult ei anna mitte mingit infot.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2017, kell 12:31 (EET)

Ei ütleks, et "Leonardo da Vinci oli a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l" oleks informatiivsem või ülevaatlikum lause. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. november 2017, kell 12:56 (EET)

Kui ta oli kõigil neil aladel tähelepanuväärne ja oluline, siis tulebki need kõik loetleda, ja siis räägib loetelu pikkus ja mitmekesisus iseenda eest. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 16:21 (EET)

Just nimelt tulebki need erinevad valdkonnad loetleda ja see sõna on lihtsalt ülearune ja peale selle ka segadust tekitav.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2017, kell 22:33 (EET)

Minu meelest on "polühistor" seal alguses ülearune, ja allpool on sõna "renessansiinimene", mis sinna sobib ja mis tuleks linkida. Ja loetelus tuleks esimesena mainida need alad, mille järgi teda kõige rohkem tuntakse: maalikunstnik, leiutaja ning anatoom. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 16:24 (EET)

Vallad

Kas on mingi põhjus, et miks tehakse artikkel Borgo Valsugana vald mitte Borgo Valsugana? Vt veel nt Trento provints. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. detsember 2017, kell 21:46 (EET)

Selleks et eristada valdu ja asulaid. Kui vallas on üks asula või muul põhjusel asula kohta eraldi artikleid ei tehta, siis võib vastavalt ümbersuunamised teha. Andres (arutelu) 3. detsember 2017, kell 21:52 (EET)

Muidugi ei pea seda nii tegema, võib ka nii eraldi artiklid luua, sellisel juhul on halduspiiride muutumisel lihtsam asju kajastada. Melilac (arutelu) 9. detsember 2017, kell 11:26 (EET)-

Administraatorikandidaatide sobivushääletuse pikedamine

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Hääletused#Vikipeedia:Administraatorikandidaadid_II

Hääletus kestab kuni 19. detsembrini.- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. detsember 2017, kell 16:00 (EET)

ma kandideeriks samuti kui võimalik. ei saa aru kuidas need asjad siin käivad, aga selge on see et osad artiklid võetakse ja muudetakse ilmsaasjata. et siis ma ütleks vahepeal sõna sekka, haridus on vastav - kunsti, muusika ja filmialaseid ja osasid populaarteaduslikke teemasid artikleid võin korrigeerida tavaliselt peast. (kontrollides muidugi) Täitsa Topitav Konn (arutelu) 5. detsember 2017, kell 19:56 (EET)

tõlkisin-kirjutasin tšillipiprast artikli soome wiki põhjal

mingil põhjusel on tabel teistsugune kui originaalis, äkki keegi aitab? Tšillipipar – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelu • kaastöö).

Meil ei ole sellist malli nagu "prettytable". Seepärast ei töödanud.

Tegin korda. Ivo (arutelu) 5. detsember 2017, kell 23:00 (EET)

aitäh! Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

Nimetused kapsaitsiin, karotinoid

nii et siis mul pole kuskilt kontrollida on need õiged emakeelsed nimetused?

"Detsembris 1998 ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel keemianomenklatuuri ja -terminoloogia komisjoni ... koostatud 704-leheküljeline "Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat"." --82.131.43.42 6. detsember 2017, kell 16:01 (EET)

aitäh! Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

sama artikli algus: [null Tšillipipar], õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatl´i keeles chīlli Nahuatl´i hääldus: [ˈt͡ʃiːli] ( listen)), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, inglise k chili pepper (chile pepper, chilli pepper, chilli) on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikaspaprika taim (Capsicum) või temast valmistatud erinevad vürtsid (maitseainesegud).

inglisekeelses töötab hääldus (saab mängitada helifaili), eestikeelses mina ei oska seda korda teha, äkki keegi aitab, siis järgmine kord tean, mida koodis muuta. tänud ette. Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

---

Vaata süntaksit koodistː ()-Melilac (arutelu) 9. detsember 2017, kell 11:29 (EET)

WikiMataStat

Kui palju artiklikirjutajaid wikide peale kokku on? Ja kui kõik peaksid nt ühe artikli kirjutamise ajal korda kümme peitma ülemisi bännereid (Tõlkeabi, -talgud jne), justnagu nad tahaksid artikli kirjutamise/parandamise (nt koma lisamise vms) asemel lehelt lahkuda? Seega, mitu inimaastat, nt 2017. aasta kohta, kulub kirjutamise/parandamise asemel tegevusruumi saamiseks ülaosa peitmisele?—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 16:12 (EET)

Me oleme siin korduvalt leidnud, et see probleem on ainult sinul ja tuleneb sinu enda arvuti eripärastest seadetest. Ei ole põhjust seda teemat pidevalt taas tõstatada. Ja kui su süsteem on selline imepärane, et ei võimalda selle teate peitmist, siis võiksid sellega vähemalt ära harjuda.

Ma olen täitsa sageli kuulnud inimestelt seda, et "vajutasid huvi pärast "peida"" jms ning küsivad minult, et kust seda teadet tagasi saada. Kõigil teistel töötab nende teadete peitmine küll väga hästi. Samuti omavad sellised bännerid olulist funktsiooni uute kaastööliste juurdetoomisel. Nt oleme nii korjanud kasvõi Eestist mingi 20 k pilte ja tuhandeid täiendavaid artikleid. Ivo (arutelu) 7. detsember 2017, kell 16:37 (EET)

Kas sa siis osakd öelda, kuidas seda peidetud teadet tagasi saada? Mul sama asi, et vajutasin "peida" (arvates, et mingi märk sellest ikka jääb tulevikus avamiseks ja lugemiseks), aga teade kadus jäljetult. --Minnekon (arutelu) 7. detsember 2017, kell 20:34 (EET)

Ma ei tea mis brauserit kasutad ja seepärast täpsemalt ei kirjuta, kuid lühidalt kustuta ära saidi et.wikipedia.org küpsis dismissSiteNotice ja on see kuulutus tagasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 22:23 (EET)

Töötab. Tänud :) --Minnekon (arutelu) 8. detsember 2017, kell 09:34 (EET)

Logi minu kasutajanimega sisse ja vähemalt kaheksal korral kümnest laadimisest ainult teateid saadki ...;-)—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 21:22 (EET)

Arvuti "eripära" siiski selles, et pole NATO/NASA tasemel kaitset suundrünnakute eest, ja ma ei usu, et ainus olen. Ma tõesti ei ole seadistanud arvutis jooksvaid Win XP / 7 / 10 opsüsteeme mingil erilisel viisil...—Pietadè

"kui su süsteem on selline imepärane, et ei võimalda selle teate peitmist" — peitmist võimaldab küll, aga, nt ühe artikli ajal ütleme kümme korda eelvaadet kasutades tuleb ka ligi 10 korda seda teadet / neid teateid peita, ruumi juurdesaamiseks.(arutelu) 7. detsember 2017, kell 17:05 (EET)

Millist viirusetõrje programmi sa kasutad?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 17:29 (EET)

360 Total Security (W7)—Pietadè
Samas, oma rendidomeenis näen ohtralt andmeid minu hallatavate lehtede külastajate kohta, millest siis järeldus, et kusagil on miski leke, mida siis kasutatakse...
Ehk siis, hommikul otsisin netist tuletange, järgnevalt olid töiselt kasutatavate lehtede üüriääred tange täis...(arutelu) 7. detsember 2017, kell 17:56 (EET)

Selleks, et vikis oleks võimalik neid teateid varjata peavad cookie'd olema lubatud. Nende salvestamist on võimalik brauseris keelata, kuid kui sul see nii on säetud, siis pole lootustki, et see peida nupp töötaks. Ka võib nende automaatse kustutamisega tegeleda mõni brauseri lisa või eriprogramm (näiteks Cookie AutoDelete või Click&Clean). Ehk siis kontrolli brauserit ja selle lisasid. Kui cookie'd on brauseris lubatud, aga neid ometi ei salvestata, siis võib probleemiks olla viirusetõrjeprogramm. Mingite AVG versioonidega oli see päris sagedane juhus. Hiinlaste 360 Total Security't pole ma ise kasutanud, aga tundub, et seal on võimalik igasuguseid imeasju ja mingite seadetega laseb see veel Avira ja BitDefenderi ka kallale, mis tähendab, et seadistusprobleeme võib päris mitmes kohas olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 19:11 (EET)

Ka cookie’d ise võivad "inetusi" teha.
Info on jõud, nt UAV artiklisse ru lingi lisamisel sain paari klikiga teada nt seda, et Balti riikides on idanaabri suhtes ikka vega kurjad kavatsused, Leedust, Lätist rääkimata, EV kaitseliit pidavat juba 12-aastastele "elusaid" relvi jagama...
Eelnevalt juba nimetasin, Toriga selliseid probleeme pole (Valetasin, kasutajanimega sisse logides on kohe kuulutus ees..., välja loginult ei õnnestunud ca 25 klikiga seda ette kuvada ;-)
PS! Win 10-s on sama jama, kuigi seal on ainult MS integreeritud "valvur").—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 19:37 (EET)

Nagu ma aru saan oled sa küpsised keelanud, seega sa seda teadet ka varjata ei saa. Ka Tor ei salvesta üldjuhul küpsiseid. Loen selle teema enda jaoks lõpetatuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 20:15 (EET)

Võimalik, et sul oli 360 Total Security suhtes õigus, pärast eemaldamist olen juba korda 10 ilma teadeteta hakkama saanud (ilmselt läks 360 ka dismissSiteNotice'le kallale)...—Pietadè (arutelu) 9. detsember 2017, kell 19:42 (EET)

Ma ei ole küpsiseid keelanud; kaalun võimalust jätta Donbassi sõja jaoks praegune kasutajanimi ja võtta kutsade-parkide-uav-de jms jaoks mingi teine kasutajanimi...—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 20:22 (EET)

Wikimedia jõuluistungid 20.12 kl 19 Tartus ja 21.12 kl 19 Tallinnas

Liituma on oodatud Vikipeedia kaastöölised ja toimetajad, kes on mõtelnud MTÜ Wikimedia Eestiga liitumise peale, kuid tunnevad, et vajaks veidi julgustust:

• N 20.12 kl 19 jõuluistumine Tartus kohvikus Krempel (Rüütli tn 12)
• R 21.12 kl 19 jõuluistumine Tallinnas kohvikus Sinilind (Müürivahe tn 50)

Osalemisest anda märku 17. detsembriks aadressil kaebi@wikimedia.ee. --Märt Põder (arutelu) 12. detsember 2017, kell 16:03 (EET)