Rakvere Vabadussõja mälestussammas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
täiendatud |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Mälestussamba avas [[Oskar Luiga]], vaimuliku talituse pidasid metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] ja konsistooriumi nõunik [[Artur Sommer]]. |
Mälestussamba avas [[Oskar Luiga]], vaimuliku talituse pidasid metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] ja konsistooriumi nõunik [[Artur Sommer]]. |
||
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] sügisel [[1940]] monument hävitati. Praegune, vana mälestussamba koopia avati [[30. august]]il [[1992]]. Selle autorid on kujur [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]] ja arhitekt [[Kuno Raude]]. |
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] sügisel [[1940]] monument hävitati. 1960.aastatel rajati mälestussamba kohale laste mänguväljakud, kuid koos monumendiga rajatud park säilus. Praegune, vana mälestussamba koopia avati [[30. august]]il [[1992]]. Selle autorid on kujur [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]] ja arhitekt [[Kuno Raude]]. Aastatel [[2004]] ja [[2016]] on mälestusmärki renoveeritud. |
||
Mälestusmärk on kantud [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste registrisse]].<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|27126}}</ref> |
Mälestusmärk on kantud [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste registrisse]].<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|27126}}</ref> |
||
Redaktsioon: 11. detsember 2017, kell 23:25
.jpg)
Rakvere Vabadussõja mälestussammas on 30. augustil 1925 Rakveres avatud ja Amandus Adamsoni mudelite järgi valmistatud mälestussammas. See asub Rakvere kesklinnas aadressil Koidula tänav 12a. Mälestussamba geograafilised koordinaadid on 59° 20′ 42″ N, 26° 21′ 40″ E.
Mälestusmärgi kuuejärgulise betoonist aluse valmistas ehitusmeister Reinhold Veigel ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoffi juhatusel. Pronkskujud valati Itaalias.
Mälestussamba üldkõrgus oli üle 8,50 meetri. Pronkskujude kõrgus oli ligikaudu 2 meetrit.
Mälestussamba avas Oskar Luiga, vaimuliku talituse pidasid metropoliit Aleksander ja konsistooriumi nõunik Artur Sommer.
Nõukogude okupatsiooni ajal sügisel 1940 monument hävitati. 1960.aastatel rajati mälestussamba kohale laste mänguväljakud, kuid koos monumendiga rajatud park säilus. Praegune, vana mälestussamba koopia avati 30. augustil 1992. Selle autorid on kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Aastatel 2004 ja 2016 on mälestusmärki renoveeritud.
Mälestusmärk on kantud Eesti kultuurimälestiste registrisse.[1]