Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
16. rida: | 16. rida: | ||
* [[Keskprotsessor]] (CPU) |
* [[Keskprotsessor]] (CPU) |
||
** Kui see on konstrueeritud [[von Neumanni arhitektuur]]i järgi, koosneb see vähemalt [[juhtplokk|juhtplokist]] (CU), [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaplokist]] (ALU) ja [[register (arvutitehnika)|registritest]]. |
** Kui see on konstrueeritud [[von Neumanni arhitektuur]]i järgi, koosneb see vähemalt [[juhtplokk|juhtplokist]] (CU), [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaplokist]] (ALU) ja [[register (arvutitehnika)|registritest]]. |
||
* [[Mikroprotsessor]], keskprotsessor tavaliselt ühel |
** [[Mikroprotsessor]], keskprotsessor tavaliselt ühel [[ränikiip|ränikiibil]]. |
||
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), [[visualiseerimine|visualiseerib]] ja [[renderdamine|renderdab]] [[2D-pilt|2D-]] ja [[3D-pilt]]i. |
|||
[[ränikiip|ränikiibil]]. |
|||
⚫ | |||
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- ja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 10. detsember 2017, kell 23:24
See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest[1]. Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, tavaliselt mälust.
Protsessoriks nimetatakse sageli keskprotsessorit, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskprotsessori ka spetsialiseeritud protsessoreid.
Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks[2].
Tööpõhimõte
Masinakäsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Kui käsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, hakatakse samal ajal järgmist käsku juba dekodeerima.
Protsessorite liike
- Keskprotsessor (CPU)
- Kui see on konstrueeritud von Neumanni arhitektuuri järgi, koosneb see vähemalt juhtplokist (CU), aritmeetika-loogikaplokist (ALU) ja registritest.
- Mikroprotsessor, keskprotsessor tavaliselt ühel ränikiibil.
- Graafikaprotsessor (GPU/VPU), visualiseerib ja renderdab 2D- ja 3D-pilti.
- Signaaliprotsessor (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
- Võrguprotsessor, tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
- Heliprotsessor, kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades.