Aatomnumber: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Keemiline element|Keemilise elemendi]] '''aatomnumber''' ehk '''järjenumber''' ehk '''laenguarv''' ('''Z''') on [[prooton]]ite arv selle elemendi [[aatom]]i [[aatomituum|tuum]]as. Aatomnumber saab olla vaid positiivne [[naturaalarv]] ( <math> \mathbb{N}^{+}</math>), sest aatomi tuumas ei saa olla [[murdarv]]uline kogus prootoneid. |
[[Keemiline element|Keemilise elemendi]] '''aatomnumber''' ehk '''järjenumber''' ehk '''laenguarv''' ('''Z''') on [[prooton]]ite arv selle elemendi [[aatom]]i [[aatomituum|tuum]]as. Aatomnumber saab olla vaid positiivne [[naturaalarv]] ( <math> \mathbb{N}^{+}</math>), sest aatomi tuumas ei saa olla [[murdarv]]uline kogus prootoneid. |
||
Algselt tähendas elemendi järjenumber tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. |
Algselt tähendas elemendi [[number|järjenumber]] tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi [[mass]]iga ligikaudu [[võrdelisus|võrdeliseks]], pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust. |
||
Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjekorra numbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911 aastal. [[Henry Moseley]] kinnitas [[1913]]. aastal eksperimentaalselt (röntgenspektroskoopia abil), et esitatud hüpotees tõepoolest kehtib. |
|||
Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad [[anomaalia]]d. Moseley uuringud näitasid, et [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas. |
|||
Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist. |
|||
==Avastuse filosoofiline külg== |
|||
Selle fundamentaalse seose avastus pole üksnes [[füüsika]]t või [[keemia]]t puudutav avastus. Selles on ka [[filosoofia|üldfilosoofiline]] külg. Siin on üks konkreetne vastus küsimusele, kas inimene suudab tõeselt tunnetada [[objektiivsus|objektiivset]] [[maailm]]a või see pole võimalik. Tuli välja, et inimese poolt [[number|numbriliset]] järjestatud elementide süsteem pole lihtsalt sobitatud, korrastatud süsteemne vaade, vaid need numbrid (Z) vastavad tõepoolest [[reaalsus|reaalselt]] olemasolevale. See on hea näide [[teadus]]liku vaate [[fakt]]ilisest kehtivusest. Numbrid pole lihtsalt inimese teadvuse loodud abivahendid, vaid miski, mis ongi päriselt olemas - seaduspärane, konkreetne, kindel, objektiivne nagu aatomi tuuma laeng, prootonid erinevate keemiliste elementide aatomite tuumades. Inimesel on võimalik jõuda kindlate, kehtivate tõdedeni, objektiivselt reaalsust tunnetada. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2017, kell 14:25
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Aatomnumber saab olla vaid positiivne naturaalarv ( ), sest aatomi tuumas ei saa olla murdarvuline kogus prootoneid.
Algselt tähendas elemendi järjenumber tema kohta Mendelejevi tabelis. Kui Dmitri Mendelejev asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid aatommasside rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. Joodi ja telluuri koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi massiga ligikaudu võrdeliseks, pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust.
Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjekorra numbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik Antonius van den Broek. Ta esitas oma hüpoteesi 1911 aastal. Henry Moseley kinnitas 1913. aastal eksperimentaalselt (röntgenspektroskoopia abil), et esitatud hüpotees tõepoolest kehtib. Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad anomaaliad. Moseley uuringud näitasid, et röntgenstruktuurianalüüsil saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel perioodilisustabelis on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt aatomituuma elektrilaengule, see tähendab prootonite arvule tuumas. Selgus, et elemendi keemilised omadused olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.
Avastuse filosoofiline külg
Selle fundamentaalse seose avastus pole üksnes füüsikat või keemiat puudutav avastus. Selles on ka üldfilosoofiline külg. Siin on üks konkreetne vastus küsimusele, kas inimene suudab tõeselt tunnetada objektiivset maailma või see pole võimalik. Tuli välja, et inimese poolt numbriliset järjestatud elementide süsteem pole lihtsalt sobitatud, korrastatud süsteemne vaade, vaid need numbrid (Z) vastavad tõepoolest reaalselt olemasolevale. See on hea näide teadusliku vaate faktilisest kehtivusest. Numbrid pole lihtsalt inimese teadvuse loodud abivahendid, vaid miski, mis ongi päriselt olemas - seaduspärane, konkreetne, kindel, objektiivne nagu aatomi tuuma laeng, prootonid erinevate keemiliste elementide aatomite tuumades. Inimesel on võimalik jõuda kindlate, kehtivate tõdedeni, objektiivselt reaalsust tunnetada.