Radioaktiivne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. detsember 2017, kell 14:56

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Radioaktiivne lagunemine

Pikemalt artiklis Radioaktiivsus

Levinumad radioaktiivse lagunemise viisid on alfalagunemine, beetalagunemine (sealhulgas elektronhaare) ja aatomituuma lõhustumine.

Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks prootonitest elektroni (tavaliselt aatomi elektronkattest) ja muutub neutroniks, kiirates elektronneutriino. Tuumareaktsiooni ülejäänud energia eraldub gammakvandina.

Alfalagunemisel kiirgab aatomituum alfaosakese (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk heelium-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum pärast lagunemist jäi ergastatud olekusse.

Beetalagunemine võib olla kas β^–- või β⁺ lagunemine. β^–-lagunemine toimub juhul, kui neutron (n⁰) muutub prootoniks (p⁺), kiirates elektroni (e^–) ja antielektronneutriino ( ${\overline {\nu }}$ ). β⁺-lagunemine toimub juhul, kui prooton (p⁺) muutub neutroniks (n⁰,) kiirates positroni (e⁺) ja elektronneutriino (ν). Mõlemal juhul võib lisaks beetakiirgusele tekkida ka gammakiirgus.

Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.

Vaata ka

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks [[prooton]]itest [[elektron]]i (tavaliselt aatomi [[elektronkate|elektronkattest]]) ja muutub [[neutron]]iks, kiirates [[elektronneutriino]]. [[Tuumareaktsioon]]i ülejäänud [[energia]] eraldub [[gammakvant|gammakvandina]].
-Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum jäi pärast lagunemist jäi [[ergastatud olek|ergastatud olekusse]].
+Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum pärast lagunemist jäi [[ergastatud olek|ergastatud olekusse]].
 Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup>- või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). ''β''<sup>+</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>,) kiirates [[positron]]i (e<sup>+</sup>) ja [[elektronneutriino]] (''ν''). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]].