Henry Purcell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 48 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Nefjool (arutelu | kaastöö)
jardide asemel meetrit
7. rida: 7. rida:


==Elu==
==Elu==
Henry Purcelli perekond elas 1659. aastal ja hiljem mõnisada [[jard]]i [[Westminster Abbey]]st läänes<ref name="Zimmerman, Franklin 1967">Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: [[St. Martin’s Press]] Inc., 1967), 34.</ref>. Tema isa Henry Purcell seenior<ref name="Grove">Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com</ref> oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas [[Charles II]] kroonimisel<ref name=Britannica1911>[http://www.archive.org/stream/encyclopaediabri22chisrich#page/658/mode/1up Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.]</ref>. Tema vanem vend Thomas Purcell (suri 1682) oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim vend [[Daniel Purcell]] (suri 1717) oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest.
Henry Purcelli perekond elas 1659. aastal ja hiljem mõnisada meetrit [[Westminster Abbey]]st läänes<ref name="Zimmerman, Franklin 1967">Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: [[St. Martin’s Press]] Inc., 1967), 34.</ref>. Tema isa Henry Purcell seenior<ref name="Grove">Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com</ref> oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas [[Charles II]] kroonimisel<ref name=Britannica1911>[http://www.archive.org/stream/encyclopaediabri22chisrich#page/658/mode/1up Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.]</ref>. Tema vanem vend Thomas Purcell (suri 1682) oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim vend [[Daniel Purcell]] (suri 1717) oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest.


Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud.<ref name="Westrup, J. A. Purcell 1975">Westrup, J. A. Purcell. (London: [[J. M. Dent|J. M. Dent & Sons Ltd.]], 1975), 8.</ref> Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Tema esimene õpetaja oli kapten [[Henry Cooke]] (suri 1672)<ref>Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.</ref> ja hiljem [[Pelham Humfrey]] (suri 1674)<ref>Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.</ref> Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri [[John Hingston]]i abiliseks. Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille.<ref name="Zimmerman, Franklin 1967" />
Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud.<ref name="Westrup, J. A. Purcell 1975">Westrup, J. A. Purcell. (London: [[J. M. Dent|J. M. Dent & Sons Ltd.]], 1975), 8.</ref> Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Tema esimene õpetaja oli kapten [[Henry Cooke]] (suri 1672)<ref>Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.</ref> ja hiljem [[Pelham Humfrey]] (suri 1674)<ref>Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.</ref> Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri [[John Hingston]]i abiliseks. Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille.<ref name="Zimmerman, Franklin 1967" />

Redaktsioon: 9. detsember 2017, kell 09:38

John Clostermani maal

Henry Purcell (10. september 1659 Westminster, London21. november 1695 Westminster) oli inglise helilooja ja organist.

Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili.

Elu

Henry Purcelli perekond elas 1659. aastal ja hiljem mõnisada meetrit Westminster Abbeyst läänes[1]. Tema isa Henry Purcell seenior[2] oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel[3]. Tema vanem vend Thomas Purcell (suri 1682) oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim vend Daniel Purcell (suri 1717) oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest.

Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud.[4] Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Tema esimene õpetaja oli kapten Henry Cooke (suri 1672)[5] ja hiljem Pelham Humfrey (suri 1674)[6] Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille.[1]

On mainitud, et Henry komponeeris juba üheksa-aastaselt, kuid tema varaseim säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks.[7] Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign"[4] Pärast Humfrey surma jätkas Purcell õpinguid Dr. John Blow juures. 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys.[3] Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal.

Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses.

Looming

Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas" (1689), Vergiliuse eepose ainetel.

Viited

  1. 1,0 1,1 Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 34.
  2. Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com
  3. 3,0 3,1 Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.
  4. 4,0 4,1 Westrup, J. A. Purcell. (London: J. M. Dent & Sons Ltd., 1975), 8.
  5. Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.
  6. Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.
  7. Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 29.

Välislingid