David Ricardo: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| pilt = [[File:Portrait of David Ricardo by Thomas Phillips.jpg|200px]] |
| pilt = [[File:Portrait of David Ricardo by Thomas Phillips.jpg|200px]] |
||
| koolkond= [[Klassikaline majandusteadus]] |
| koolkond= [[Klassikaline majandusteadus]] |
||
| värv= #B0C4DE |
|||
| pildinimi= David_ricardo.jpg |
| pildinimi= David_ricardo.jpg |
||
| nimi= David Ricardo |
| nimi= David Ricardo |
||
| 10. rida: | 9. rida: | ||
| päritolu= Inglismaa |
| päritolu= Inglismaa |
||
| teda_mõjutanud= [[Adam Smith]], [[Jeremy Bentham]] |
| teda_mõjutanud= [[Adam Smith]], [[Jeremy Bentham]] |
||
| |
| tema_mõjutas= [[Piero Sraffa]], [[Robert J. Barro]] |
||
| saavutused= [[Ricardo ekvivalent]], [[tööjõu väärtusteooria]] |
| saavutused= [[Ricardo ekvivalent]], [[tööjõu väärtusteooria]] |
||
}} |
}} |
||
| 56. rida: | 55. rida: | ||
*Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. |
*Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. |
||
*Kasum tähendab progressi, aga maaomanikud on selle vaenlased. |
*Kasum tähendab progressi, aga maaomanikud on selle vaenlased. |
||
=== Teoste originaalpealkirjad === |
=== Teoste originaalpealkirjad === |
||
Redaktsioon: 8. detsember 2017, kell 02:18
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| David Ricardo | |
|---|---|
 | |
| Sündinud | 14. aprill 1772 |
| Surnud | 11. september 1823 (51-aastaselt) |
| Kodakondsus | Inglismaa |
| Koolkond | Klassikaline majandusteadus |
| Saavutused | Ricardo ekvivalent, tööjõu väärtusteooria |
| Mõjutajad | Adam Smith, Jeremy Bentham |
| Mõjutanud | Piero Sraffa, Robert J. Barro |
David Ricardo (18. aprill 1772 – 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja.
Elulugu
Ricardo sündis Londonis kolmanda lapsena seitsmeteistlapselisest portugali juudi perest, kes oli just enne tema sündi emigreerunud Hollandist.
David Ricardo ei käinud kunagi colleges, kuid ta orienteerus majandusteoorias paremini, kui nii mõnigi akadeemik. Ta ei õppinud kunagi finantsturge, kuid ta teenis aktsiaturul miljoneid naelu. Tema praktilised oskused ja võimed lubasid tal võimutseda igasugustes akadeemilistes ringkondades, kus ta kummutas oma vestluskaaslase argumendid lihtsa lausega: "Vaid ülikooli professor võib olla niivõrd rumal, et uskuda…". Üks ülikooli õppejõud oli piisavalt "rumal" ja julges Ricardole vastu vaielda. Malthuse ja Ricardo tutvus algas 1811. aastal, kui mõlemad mehed avaldasid esseed kaubavahetusest ja rahast, kritiseerides teineteist. Sellest sai alguse pikk sõprussuhe.
Ricardo läks juba neljateistkümneaastaselt oma isa juurde Londoni Börsile tööle, et õppida finantsturge. Olgugi et Ricardot ümbritses alati rikkus, sattus ta alles 27-aastaselt lugema "Rahvaste rikkust".
- 1908. aastal hakkas David Ricardo kirjutama majandusülevaateartikleid. Pärast seda kutsuti David Ricardot mitmesse klubisse (Malthus Political Economy Club, King of Clubs jne).
- 1817. aastal avaldas Ricardo viimaks oma esikteose "Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted", mis sisaldas nii ülevaate Adam Smithi kirjutistest kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Kaks aastat hiljem valiti David Ricardo Briti alamkotta, kus temast sai poliitiliste vabaduste ja vabakaubanduse eest võitleja.
"Suhtelise eelise seadus"
Isegi tänapäeval on Ricardo "Suhtelise eelise seadus" paljudele poliitikutele arusaamatu. Ricardo pakkus välja kaks võimalikku Inglismaa arenguteed:
- protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu;
- ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubanduskeskus.
Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut suurendada isegi siis, kui ollakse igal alal vähem produktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus:
- "Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale. Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki põhjapõtradega, kas meie peaksime siis Rudolfi taevast alla tulistama sellepärast, et meie tahame endale ise küpsetada?"
Probleem on just selline, mida Ricardo ja teised vabakaubanduse pooldajad püüavad meile selgitada. Paljud eelistavad siin valitsuse sekkumist, seega valitsus peaks olema see, kes Rudolfi hävitab. Põhiline argument vabakaubanduse vastu on järgmine: töökohtade arv oleneb sellest, kui palju me endale ise kooke küpsetame.
Selliste probleemidega võitles Ricardo parlamendis, aga jäi selles võitluses alla – teraviljaseadused kehtisid kuni 1846. aastani. David Ricardo väitis, et Inglismaa oleks õnnelikem riik, kui ta vabaneks kahest pahest: riigivõlast ja teraviljaseadustest.
Pärast David Ricardo surma kuni tänapäevani on tema teooriaid ja õpetusi jagatud üle maailma.
1990. aastal proovisid Ricardo teooriate paikapidavust Euroopa Ühenduse maad. Võib öelda, et Ricardo saavutas vähemasti pool võitu, sest 1992. aastal kaotati peaaegu kõik kaubavahetusbarjäärid nende riikide vahel.
Ricardo panus majandusteadusse
- Teos “Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted” (1817).
- Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust.
- Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised.
- Kaitses tööstuskodanluse huve.
- Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest.
- Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.
- Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum.
- Kasum tähendab progressi, aga maaomanikud on selle vaenlased.