Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Keeletoimetamine
{{keeletoimeta}}
'''Kliimamuutus''' (inglise ''climate change'') on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. [[Kliima|Klimaatiliste]] näitajate muutus võib hõlmata aega aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus). Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osal Päikesesüsteemi planeetidel.
muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus). Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osal Päikesesüsteemi planeetidel.
 
Sõna praegusaegne kasutamine seoses [[keskkonnapoliitika]]ga viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti [[inimtegevus]]t. Inimtegevusest tingitud kliimamuutusi nimetatakse ka antropogeenseks [[Globaalne soojenemine|globaalseks soojenemiseks]].
 
==Sissejuhatus==
Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas [[Statistika|statistiliste]] keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll aga on muutunud sademete jaotus aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotusesademete jaotuse asemel on nüüd näiteks talved [[vihm]]asemad, kuid suved [[Põud|põuasemad]]. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud.
 
Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse ajavahemiku kestel toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.
Lihtsale küsimusele, kas kliima soojeneb, ei ole lihtsat vastust. Kui me vaatame viimast 150 aastat, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, võime tõesti öelda, et enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. Samas on see nii peamiselt põhjapoolkera [[troposfäär]]i alumistes kihtides. Lõunapoolkeral ning [[stratosfäär]]is statistiliselt usaldusväärne trend puudub või on tegemist hoopis jahenemisega.
 
Enamasti arvatakse, et praegune kliima on normaalne ja muutused on halvad. Tegelikult on praegune kliima tervet Maa ajalugu arvestades väga ebaharilik. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata [[jääaeg]]a, võib väikese liialdusega vastata, et ei, see juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siinkohal õigem kasutada terminit [[külmhooneperiood]]. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrrelduna miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on jahenenudteadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille käigus toodetakse nt CO<sub>2</sub>, metaani ja vääveloksiidi) ja tänapäeva valikud määravad tuleviku ilmastiku.
Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille käigus toodetakse nt CO<sub>2</sub>, metaani ja vääveloksiidi) ja tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku.
 
 
 
== Tõendid kliimamuutuste kohta ==
Tõendid lähimineviku kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud erinevatesteri allikatest pärinevate tõendite abil. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes.
 
== Kliimamuutuste põhjused ==
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates [[Päike]]se aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga tihtipeale on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri [[süsinikdioksiid]]i kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla ühesuunaline.
 
===Päikesekiirgus===
 
=== Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu ===
Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos Päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavatesstabiliseerivates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavaltoletatavasti põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud[[kliimatsüklid | kliimatsüklitena]].
 
Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.
 
National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical Theory of Climate Change.” [[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/milankovitch.html]]
Theory of Climate Change.” [[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/milankovitch.html]]
 
=== Mandrite paigutus ja albeedo ===
Oluline kliimat mõjutav tegur on [[Manner|mandrite]] ja [[ookean]]ide omavaheline paigutus ningja pindala. On teada, et [[laamtektoonika]] tõttu toimubmandrid pidevtriivivad mandrite triivpidevalt. [[Jääaeg|Jääajad]] aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite [[pindala]], sest mandrijäässe kogunenud [[vesi]] saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide [[albeedo]] on teatavasti tunduvalt väiksem kui maismaal. See tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks [[mets]]ade asendamine [[põld]]udega, [[kõrbestumine]] võija muutused [[liustik]]e pindalas.
 
=== Vulkaanide tegevus ===
 
=== Ookeanide tsirkulatsioon ===
Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk [[hoovustesüsteem]]ist. Meie kliimat soojendav [[Põhja-Atlandi hoovus]] ei ole arvatavasti kogu aeg nii kaugele põhja ulatanud. [[Golfi hoovus]] ja selle jätk [[Põhja-Atlandi hoovus]] on osaks hiigelsuurest ning kogu [[Maailmameri|maailmamerd]] hõlmavast konveierilaadsest süsteemist ([[termohaliinne tsirkulatsioon]]). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et süsteemil on kaks nn tasakaaluasendit, kus see võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb see aga suhteliselt kiirelt. Mis muutust põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ningja vajab uurimist vajav teema.
 
=== Pilvkatte albeedo ===
Olulised on niinimetatud [[tagasiside]] <nowiki/>mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat [[Aurumine|aurumist]], mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. [[Pilv]]ede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel, s.t. pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega, kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel [[kiudpilv]]edel on Maale soojendav mõju, kuid madaladmadalatel [[rünkpilv|rünkpilvedel]]ed ja [[kihtpilved|kihtpilvedel]] omavadon kliimat jahendavatjahutav mõju. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Ookeanide troopikavööndis arvatakse pilvkattel olevat oluline osa liigse kuumuse vastu ja seeläbi temperatuuri stabiilsuse säilitamisel.
 
===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu −17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest [[ajakirjandus]]es kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgustinfrapunakiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka [[süsinikdioksiid]], [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jt.
 
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonistsisaldusest tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn [[tuumatalv]]e efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris [[Kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa pilvisuse kasvu.
 
=== Inimtegevus (antropogeenne faktor)===
Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sellel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. [[Mauna Loa]] observatooriumis teostatudtehtud mõõtmised näitavad süsinikdioksiidi kontsentratsioonisisalduse pidevat tõusukasvu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ningja atmosfääri soojenemist, arvestades peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioonsisaldus kasvama kiiremini, kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskordtaas tegemist tagasiside mehhanismigatagasisidemehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja [[geokeemia]] ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid. Inimtegevuse mõju kasvu tõttu planeedile on tehtud 21. sajandi alguses ettepanek holotseeni praegust osa hakata nimetama antropotseeniks.
 
==Kliimamuutuste mõjud==
Kliimamuutustel on olnud oma osa floora ja fauna kujunemisel ja arengus. Nad on tinginud kliimavööndite piiride teisenemisi, muutusi biotsönoosides, ökosüsteemides ja biomassis. Biotsönoosid on oma levialade piiride muutustes järgnenud nihkuvatele kliimavöönditele.
 
Climate change as an ecosystem architect: implikations to rare plant ecology, conservation, and restoration. Constance I. Millar [[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CB0QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.fs.fed.us%2Fpsw%2Fpublications%2Fmillar%2Fpsw_2003_millar003.pdf&ei=l2HgTIqxKc_usgbvoKj5Cw&usg=AFQjCNHzsheQbcoU8xRmdqH2Jy21CGGqRw&sig2=hC2Todx5DRrc0nro3mgKqg ]]
Constance I. Millar [[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CB0QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.fs.fed.us%2Fpsw%2Fpublications%2Fmillar%2Fpsw_2003_millar003.pdf&ei=l2HgTIqxKc_usgbvoKj5Cw&usg=AFQjCNHzsheQbcoU8xRmdqH2Jy21CGGqRw&sig2=hC2Todx5DRrc0nro3mgKqg ]]
 
=== Kliimamuutuste osa inimkonna ajaloos ===
 
== Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas ==
Kliimamuutus mõjutab igat inimest. [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusidmõjutusi juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm50 cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegadevaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990–1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
 
==Vaata ka==
18

muudatust

Navigeerimismenüü