Wernher von Braun: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär. |
'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär. |
||
Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], <nowiki/>mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos ca 1600 teise teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse ja sai seal [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. Tema töö |
Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], <nowiki/>mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos ca 1600 teise teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse ja sai seal [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. Tema töö tulemusen Natsi-saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal - ta oli [[NASA]] [[Marshalli kosmoselendude keskus]]e juht ja [[Saturn V]] peaarhitekt. |
||
NASA-s oli ta [[Marshalli kosmoselendude keskus]]e juht ja [[Saturn V]] peaarhitekt. Saturn V oli rakett, millega viidi esimesed inimesed Kuule. |
|||
==Karjäär Saksamaal== |
==Karjäär Saksamaal== |
||
Redaktsioon: 5. detsember 2017, kell 21:23
Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 – 16. juuni 1977) oli Saksa ja hiljem USA raketiteadlane, visionäär.
Tema juhtimisel valmis Natsi-Saksamaal esimene ballistiline rakett V2, mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos ca 1600 teise teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse ja sai seal naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga. Tema töö tulemusen Natsi-saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal - ta oli NASA Marshalli kosmoselendude keskuse juht ja Saturn V peaarhitekt.
Karjäär Saksamaal
Von Braun asus 1930. aastal õppima Berliini Tehnikakõrgkooli, hiljem juba sõjaväe rahaga Friedrich Wilhelmi Ülikooli. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni Aggregat-seeria rakettidega. Olles vanuselt alles oma kahekümnendates, sai temast Peenemünde uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse paremini nime all V2, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka õhutõrjerakett Wasserfall ja esimene tiibraktt V1. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud SS-ga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes majori auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast USA vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, takistamaks väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, NSV Liidus kui ka Prantsusmaal.
Karjäär USA-s
Wernher von Braun sai uued dokumendid, kust kaotati tema SS-i taust, ja viidi ta Ameerikasse. President Truman oli alguses natsionaalsotsialistliku taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu. Ameerikasse läks peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel V2 edasiarendustega ja tema uurimistöö rahastamine oli halb, kuid pärast Korea sõja algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone rakettide väljatöötamiseks. Esimene Redstone rakett, Redstone PGM-11, oli võimeline tuumalõhkepea lennutamiseks üle 300 km kaugusele. Redstone'i raketiperekonna kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika satelliidi ja astronaudi. Pärast NASA loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja Saturn V, mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema süüdistuste vastu sõjakuritegudes, mis viidi läbi Mittelwerki töökodades. Wernher von Braun tegi kaastööd ka Walt Disneyga kosmoseteemaliste filmide loomisel. 1960 tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".
Välislingid
Wernher von Braun – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis