Kasutaja:Sassik321/Falcon 9: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sassik321 (arutelu | kaastöö)
59 muudatust
Sassik321 (arutelu | kaastöö)
59 muudatust
Resümee puudub
437. rida: 437. rida:
|publisher=Space.com
|publisher=Space.com
|accessdate=31.10.2017
|accessdate=31.10.2017
}}
</ref>

<ref name=aw20131124>
{{cite news
|last=Svitak
|first=Amy
|title=Musk: Falcon 9 Will Capture Market Share
|url=http://www.aviationweek.com/Article.aspx?id=/article-xml/awx_11_24_2013_p0-640244.xml
|accessdate=2013-11-28
|newspaper=Aviation Week
|date=2013-11-24
|quote=SpaceX is currently producing one vehicle per month, but that number is expected to increase to '18 per year in the next couple of quarters.' By the end of 2014, she says SpaceX will produce 24 launch vehicles per year.
}}
}}
</ref>
</ref>

Redaktsioon: 29. november 2017, kell 23:49

Mall:Infobox rocket

Falcon 9 on kaheastmeline keskmise võimekusega orbitaalne kanderakett, mis sai nime esimese astme 9 mootori järgi. Falcon 9 disainis ja ehitas SpaceX. Falcon 9 on maailma esimene osaliselt taaskasutatav kanderakett.

Praegu kasutuses olev "Full thrust" (maksimaalne tõukejõud) versioon suudab maalähedasele orbiidile viia kuni 22 800 kg kaaluvaid laste ja geosünkroonsele transiidiorbiidile (GTO) viia kuni 8300 kg kaaluvaid laste. Kui rakett lendab taaskasutatavalt, siis väheneb GTO võimekus 5500 kg-ni.[1]

Ajalugu

Arendus

Erinevalt SpaceX-i eelmisest raketist, mis arendati täielikult oma vahenditega, aitas Falcon 9 arendamist kiirendada NASA. NASA finantseeris arendust ja oli valmis tellima mitu lendu, kui teatud eesmärgid täideti. See koostöö algas seemnerahastusega Kaubandusliku orbitaalse transporditeenuse(COTS) programmist aastal 2006.[2] Kokku sai SpaceX NASAlt 278 miljonit dollarit, lisaks nõustus NASA ostma kolm demolendu. NASA hakkas raketi ankurüürnikuks 2008. aastal, kui nad tellisid 12 transpordilendu Rahvusvahelisesse kosmosejaama, lepingu väärtuseks oli 1,6 miljardit dollarit. Lepingu tingimuseks oli demolendude edukus.[3]

Testimine

Leping NASAga nägi ette, et Falcon 9 esimene demolend toimub 2008. aasta septembris ja et kõik kolm demolendu toimuvad 2009. aasta septembriks.[4] Raketi testimine võttis aga oodatust kauem aega ja esimene lend toimus alles 4. juunil 2010. aastal.

Esimene test kus töötasid korraga mitu mootorit toimus 2008. aasta jaanuaris.[5] Seejärel suurendati korraga testitavate mootorite hulka järk-järgult, 2008. aasta novembris testiti lõpuks kõiki üheksat mootorit korraga.[6]

2010. aasta veebruariks oli rakett valmis ja asus läbima katsetusi Kennedy Kosmosekeskuses.[7] 9. märtsil plaaniti läbi viia staatiline test, mille käigus testitaks raketti nii, et see ei lahku stardiplatvormilt. Arvutid peatasid testi 2 sekundit enne algust, kuna avastati viga stardiplatvormi heeliumipumpades. Viga parandati ja staatiline test viidi edukalt läbi 13. märtsil.[8]

Tootmine

2010. aasta detsembris tootis SpaceX uue Falcon 9 raketi (ja Dragoni kosmosekapsli) iga kolme kuu tagant.[9]

2013. aasta novembriks oli tootmismaht tõusnud ja nüüd toodeti uus rakett iga kuu, 2014. aasta keskpaigaks oli plaanitud tootmismahtu tõsta 18 raketini aastas ja 2014. aasta lõpuks pidi tootmismaht veel suurenema, 24 raketini aastas.[10] 2015. aasta lõpuks oli plaanitud toota 40 raketti aastas.

2016. aasta alguseks ei olnud SpaceX oma eesmärke saavutanud, selleks hetkeks oli tootmismaht alles hiljuti jõudnud 18 raketini aastas ja aasta lõpuks loodeti jõuda tootmismahuni 30 raketti aastas.

Õhkutõusude ajalugu

Falcon 9 on 2017. aasta 30. oktoobri seisuga lennanud kokku 44 korda, nendest lendudest on 42 olnud täielikult edukad, 1 on täielikult ebaõnnestunud ja 1 lennu puhul jõudis peamine last õigele orbiidile, aga sekundaarne last jäi plaanitust madalamale orbiidile. Lisaks hävines üks rakett stardiplatvormil enne õhkutõusu, kui rutiinse staatilise testi käigus rakett plahvatas.

Tähelepanuväärsed lennud

  • 1. lend Falcon 9 esimene lend
  • 2. lend Esimene lend koos Dragon kapsliga
  • 3. lend Esimene transpordimissioon Rahvusvahelisesse kosmosejaama
  • 6. lend Falcon 9 versioon 1.1 esimene lend, esimene lend polaarsele orbiidile
  • 7. lend Esimene kommertslast ja esimene lend geosünkroonsele orbiidile (sidesatelliit)
  • 9. lend Esimene lend koos maandumisjalgadega, esimene kontrollitud maandumine ookeanis
  • 14. lend Esimene lend koos "ruutuimedega", esimene katsetus droonlaevale maanduda
  • 15. lend Esimene lend maa gravitatsiooniväljast välja
  • 19. lend Täielik ebaõnnestumine, rakett plahvatas õhkutõusu ajal heeliumipaagi purunemise tõttu
  • 20. lend Falcon 9 "Full thrust" versiooni esimene lend, esimene edukas maandumine maapinnale
  • 23. lend Esimene edukas maandumine droonlaevale
  • 29. lend Täielik raketi häving lennueelse testi ajal, ei loeta ametliku stardina
  • 32. lend Esimene esimese astme edukas taaslend ja maandumine ajaloos

Disain

Falcon 9 on kaheastmeline suure kandevõimega kanderakett, mis kasutab kütusena vedelat hapnikku ja RP-1 raketikütust. Mõlemad astmed kasutavad Merlin 1D raketimootoreid, esimene aste kasutab 9 mootorit ja teine aste kasutab 1 mootorit. Esimese astme mootorid on optimeeritud töötamaks maapinnal ja teise astme mootor on optimeeritud töötama vaakumis. Esimese astme mootorid asetsevad nn. "Octawebi" konfiguratsioonis.

Paljudel rakettidel on esimesele astmele ka kinnitatud neli jalga mille abil raketi esimene aste pärast lendu maanduda saab. Lisaks on nendel rakettidel ka nn. "ruutuimed" mille abil saab raketti maandumise ajal juhtida.

Raketi kütusepaakide seinad ja otsad on tehtud alumiinium-liitium sulamiost. Komponendid on üksteise külge kinnitatud kasutades hõõrdkeevitust, mis on kõige tugevam ja vastupidavam keevitusmeetod.

Teise astme kütusepaak on väga sarnane esimese astme kütusepaagile, olles lihtsalt oluliselt lühem. Selline disain lubab SpaceX-il kasutada mõlema astme ehitamisel srnaseid ehitusmeetodeid, mis aitab kulusid kokku hoida.

Kahe astme vahel on süsinikkiust alumiiniumsüdamikuga vaheaste, mis ühendab kaks astet omavahel.

Lasti kaitseks on õhkutõusu ajal lasti ümber kaitsev ümbris, mis eraldub pärast maa atmosfäärist välja jõudmist. Kaitsev ümbris on ehitatud samast materjalist nagu vaheaste.

Taaskasutatavus

Maandumine

Falcon 9 on esimene orbitaalne kanderakett mille esimene aste on taaskasutatav. Pärast teise astme eraldumist pöörab esimene aste ennast tagurpidi ja naaseb läbi atmosfääri maale. Maandumiseks on kaks erinevat võimalust, väiksema kütusevajadusega missioonidel võib esimene aste maanduda tagasi maal, stradiplatvormi lähedale. Suurema kütusekuluga missioonide ajal peab esimene aste maanduma merel asuvale autonoomse droonlaeva pardal olevale maandumisplatvormile.

Esimene edukas maandumine oli Kennedy Kosmosekeskuses asuvale maandumisplatvormile, see tomius 22. detsembril 2015. aastal. Esimene edukas maandumine droonlaevale "Of course I still love you" (Muidugi ma armastan sind ikka veel) toimus 2016. aasta aprillis.

Uuesti lendamine

Falcon 9-st sai esimene mitmekordselt lennanud orbitaalne kanderakett ajaloos, kui 2017. aasta märtsis eelnevalt lennanud esimene aste uuesti edukalt lasti kosmosesse toimetas ja seejärel droonlaevale maandus. Kokku on SpaceX uuesti kasutanud kolme erinevat esimese astme raketti.

Referentsid

  1. ↑ "Capabilities & Services (2016)". SpaceX. Vaadatud 31.10.2017.
  2. ↑ "COTS 2006 Demo Competition". NASA. 18.01.2006. Vaadatud 31.10.2017.
  3. ↑ Mall:Cite pr
  4. ↑ "Space Act Agreement between NASA and Space Exploration Technologies, Inc., for Commercial Orbital Transportation Services Demonstration" (PDF). NASA. 30.05.2006. Vaadatud 31.10.2017.
  5. ↑ Mall:Cite press
  6. ↑ Mall:Cite press
  7. ↑ "Updates". SpaceX. 25.02.2010. Vaadatud 31.10.2017.
  8. ↑ Kremer, Ken (13.03.2010). "Successful Engine Test Firing for SpaceX Inaugural Falcon 9". Universe Today. Vaadatud 31.10.2017.
  9. ↑ Denise Chow (08.12.2010). "Q & A with SpaceX CEO Elon Musk: Master of Private Space Dragons". Space.com. Vaadatud 31.10.2017.
  10. ↑ Svitak, Amy (24. november 2013). "Musk: Falcon 9 Will Capture Market Share". Aviation Week. Vaadatud 28. novembril 2013. SpaceX is currently producing one vehicle per month, but that number is expected to increase to '18 per year in the next couple of quarters.' By the end of 2014, she says SpaceX will produce 24 launch vehicles per year.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "falcon9-2010" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "falcon9-2013" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "falcon9-2015" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "falcon9-2016" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Elon-2017-AMA" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "sn20121011" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "nasaspaceflight.com" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "nsfdc20130929" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "falcon9-v1.1-si" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "SpaceX March 10, 2009" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "MSDB" ei kasutata eelnevas tekstis.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Sassik321/Falcon_9&oldid=4834514"