Verona: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
37. rida: 37. rida:
[[1387]] alistasid Verona Milano [[Visconti]]d. [[1262]] oli [[paavst]] Otteone nimetanud Visconti [[Milano peapiiskop]]iks. [[1277]] võitis Otteone [[Desio lahing]]us [[gvelfid]] ja pani aluse Milanos Viscontide [[sinjoriia]]le. Matteo I kindlustas oma võimu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] toel ja laiendas oma mõjuala [[Põhja-Itaalia]]s, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka [[Alessandria]], [[Asti]], [[Como]], [[Navara]], [[Vercelli]], [[Bergamo]], [[Brescia]], [[Pavia]] ja [[Cremona]]. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 [[Milano hertsog]]i, esimene Milano hertsog oli [[Milano]] isand [[Gian Galeazzo Visconti]], kes ostis tiitli 1395. aastal [[roomlaste kuningas|roomlaste kuninga]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]]i käest 100 000 [[floriin]]i eest ja 1397. aastal sai [[Lombardia hertsog]]i tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.
[[1387]] alistasid Verona Milano [[Visconti]]d. [[1262]] oli [[paavst]] Otteone nimetanud Visconti [[Milano peapiiskop]]iks. [[1277]] võitis Otteone [[Desio lahing]]us [[gvelfid]] ja pani aluse Milanos Viscontide [[sinjoriia]]le. Matteo I kindlustas oma võimu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] toel ja laiendas oma mõjuala [[Põhja-Itaalia]]s, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka [[Alessandria]], [[Asti]], [[Como]], [[Navara]], [[Vercelli]], [[Bergamo]], [[Brescia]], [[Pavia]] ja [[Cremona]]. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 [[Milano hertsog]]i, esimene Milano hertsog oli [[Milano]] isand [[Gian Galeazzo Visconti]], kes ostis tiitli 1395. aastal [[roomlaste kuningas|roomlaste kuninga]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]]i käest 100 000 [[floriin]]i eest ja 1397. aastal sai [[Lombardia hertsog]]i tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.


Viscontidele järgnes [[Venezia vabariik|Venezia vabariigi]] võim ([[1405]]), mis kestis kuni [[Napoleon]]i tulekuni [[1797]]. aastal. [[Prantsusmaa]] võimule järgnes [[Austria]] võimuperiood, kuni kogu Veneto [[1866]] Itaaliaga ühendati.
Viscontidele järgnes [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] võim ([[1405]]), mis kestis kuni [[Napoleon]]i tulekuni [[1797]]. aastal. [[Prantsusmaa]] võimule järgnes [[Austria]] võimuperiood, kuni kogu Veneto [[1866]] Itaaliaga ühendati.


==Arhitektuurimälestised==
==Arhitektuurimälestised==
48. rida: 48. rida:
* '''Porta Borsari''' ([[1. sajand]])
* '''Porta Borsari''' ([[1. sajand]])
* '''Arena''' [[amfiteater]] 1. sajandist oli [[Rooma]] [[Colosseum]]i ja [[Napol]]i Santa Maria Capua Vetere järel suuruselt kolmas amfiteater maailmas (algsed mõõtmed 152 m x 123 m). Hoolimata [[1183]]i maavärinast, mis hävitas pea kogu välisseina [[kaaristu]] (seisma jäi vaid neli välisvõlvi), jäi sisekaaristu oma 74 võlviga puutumatuks ja Arena on tänaseni märkimisväärselt hästi säilinud. Amfitetris on 22 000 istekohta ja siin peetakse suurejoonelisi vabaõhuetendusi.
* '''Arena''' [[amfiteater]] 1. sajandist oli [[Rooma]] [[Colosseum]]i ja [[Napol]]i Santa Maria Capua Vetere järel suuruselt kolmas amfiteater maailmas (algsed mõõtmed 152 m x 123 m). Hoolimata [[1183]]i maavärinast, mis hävitas pea kogu välisseina [[kaaristu]] (seisma jäi vaid neli välisvõlvi), jäi sisekaaristu oma 74 võlviga puutumatuks ja Arena on tänaseni märkimisväärselt hästi säilinud. Amfitetris on 22 000 istekohta ja siin peetakse suurejoonelisi vabaõhuetendusi.
* '''Castelvecchio loss'''i Adigi jõe äärde rajas [[Cangrande II]] [[1354]]–[[1375]]. Lossis asub kunstigalerii, mille kollektsioon koosneb peamiselt [[Venezia koolkond|Venezia koolkonna]] kunstnike, sh Andrea Mantegna, [[Giovanni Bellini]] ja [[Lorenzo Lotto]], töödest
* '''Castelvecchio loss'''i Adigi jõe äärde rajas [[Cangrande II]] [[1354]]–[[1375]]. Lossis asub kunstigalerii, mille kollektsioon koosneb peamiselt [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] kunstnike, sh Andrea Mantegna, [[Giovanni Bellini]] ja [[Lorenzo Lotto]], töödest
* Loggia del Consiglio ([[1476]]–[[1493]])
* Loggia del Consiglio ([[1476]]–[[1493]])
* Palazzo Bevilaqua ([[16. sajand]])
* Palazzo Bevilaqua ([[16. sajand]])

Redaktsioon: 29. november 2017, kell 23:16

 See artikkel räägib Itaalia linnast; laulu kohta vaata artiklit Verona (laul); asula kohta New Jerseys vaata artiklit Verona (New Jersey)

Verona

itaalia Verona

Pindala 206,63 km²
Elanikke 255 588 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 45° 26′ N, 11° 0′ E
Verona (Itaalia)
Verona
Verona

Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Verona asub Alpide jalamil, Adige jõe ääres Garda järve lähedal. Linn on läbi oma ajaloo kannatanud üleujutuste käes, kuni 1956. aastal ehitati Mori-Torbole tunnel, mis vajaduse korral juhib Adige vett Garda järve.

Majandus

Verona on oluliseks sõlmpunktiks Veneetsiat ja Milanot ning Itaaliat ja Kesk-Euroopat (Brenneri kuru kaudu) ühendavatel teedel.

Villafrancas asub Verona Valerio Catullo lennujaam.

Ajalugu

Porta Borsari

Verona on üks Itaalia vanimaid linnu. Rooma koloonia asus siin 89 eKr.

489 saavutas idagootide valitseja Theoderich V Verona juures Odoakeri üle võidu ning linn jäi tema valitseda. 569 sai Verona langobardide omaks.

12. sajandil sai Veronast linnkommuun; 1167 liitus Lombardia Liigaga.

1263 algas Scaligeride (Della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ja osutusid õiglasteks ning kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab Castelvecchio loss.

1387 alistasid Verona Milano Viscontid. 1262 oli paavst Otteone nimetanud Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale. Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 Milano hertsogi, esimene Milano hertsog oli Milano isand Gian Galeazzo Visconti, kes ostis tiitli 1395. aastal roomlaste kuninga Wenzeli käest 100 000 floriini eest ja 1397. aastal sai Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

Viscontidele järgnes Veneetsia vabariigi võim (1405), mis kestis kuni Napoleoni tulekuni 1797. aastal. Prantsusmaa võimule järgnes Austria võimuperiood, kuni kogu Veneto 1866 Itaaliaga ühendati.

Arhitektuurimälestised

Kultuur

Verona on "Romeo ja Julia" tegevuspaigana maailmakuulsaks kirjutanud Shakespeare. Niinimetatud Julia maja (Casa di Giulietta) rõdu all välja öeldud armusoovid öeldakse täide minevat.

Vaata ka

Viited

Välislingid