Liblikaefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
See nähtus on [[kaoseteooria]] uurimisvaldkonnale iseloomulik. |
See nähtus on [[kaoseteooria]] uurimisvaldkonnale iseloomulik. |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://peemot.blogspot.com/2005/05/liblikaefekt.html Liblikaefekt] |
|||
[[Kategooria:Kaoseteooria]] |
[[Kategooria:Kaoseteooria]] |
||
[[Kategooria:Põhjuslikkus]] |
|||
[[Kategooria:Determinism]] |
|||
[[Kategooria:Füüsilised nähtused]] |
|||
Redaktsioon: 29. november 2017, kell 14:33
|
See artikkel räägib teaduslikust mõistest; filmi kohta vaata artiklit Liblikaefekt (film) |
Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes. Selle väljendi võttis kasutusele ameerika matemaatik ja meteoroloog Edward Lorenz.
Praktikas avaldub liblikaefekt selles, et keerukate süsteemide käitumist on raske prognoosida, sest iga piiratud mudel, mis üritab säärast süsteemi simuleerida, peab jätma arvestamata osa informatsiooni algseisundi kohta. Kui näiteks simuleeritakse ilmastikku, ei saa arvestada iga liblika tiivalöögist tekkivat õhukeerist. Kaootilises süsteemis iga taoline viga ajapikku võimendub.
See nähtus on kaoseteooria uurimisvaldkonnale iseloomulik.