Mari (Tammsaare tegelane): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Anarij (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Mari''' (ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari) on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas.
'''Mari''' (ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari) on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas.


Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.
Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.


Mari kiusab alailma Mäe talu sulast Jussi, koostades lorilaule ja naerdes tema kõhetu keha ja rangis jalgade üle. Juss teatab ootamatult, et ta on tüdinenud sellest, et Mari teda pidevalt kiusab ning ähvardab end üles puua. Mari palub Jussilt pisarsilmi andestust ja lubab temaga abielluda, kui Juss vaid selle mõtte peast heidaks. Jussi ja Mari abielluvadki ning on õnnelikud, neile sünnib kaks last (Juku ja Kata), elatakse Mäe talu saunas. Hiljem, pärast Jussi surma surevad Juku ja Kata piirkonnas leviva nakkushaiguse tagajärjel.
Mari kiusab alailma Mäe talu sulast Jussi, koostades lorilaule ja naerdes tema kõhetu keha ja rangis jalgade üle. Juss teatab ootamatult, et ta on tüdinenud sellest, et Mari teda pidevalt kiusab ning ähvardab end üles puua. Mari palub Jussilt pisarsilmi andestust ja lubab temaga abielluda, kui Juss vaid selle mõtte peast heidaks. Jussi ja Mari abielluvadki ning on õnnelikud, neile sünnib kaks last (Juku ja Kata), elatakse Mäe talu saunas. Hiljem, pärast Jussi surma surevad Juku ja Kata piirkonnas leviva nakkushaiguse tagajärjel.


Pöörde tööb Mari ellu hetk, mil sureb [[Krõõt]]. Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees [[Andres Paas]] kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkabettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees [[Andres Paas]]i ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega.
Pöörde toob Mari ellu hetk, mil sureb [[Krõõt]]. Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees [[Andres Paas]] kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees [[Andres Paas]]i ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega.


Mari ja Andrese esimene laps on Indrek, kes on romaanisarja järgmistes osades peategelane. Indrek ja noor Andres (Krõõda ja Andrese poeg) aga ei saa omavahel eriti läbi ja kui Indrek tahab ühe kartulivõtu ajal Andrest kiviga visata, tabab see hoopiski Mari. Mari teadvuses on Jussi surm ja visatud kivi ühinenud ning Indreku kanda jääb kohtumõistja roll ja Mari süü. <ref name="Eesti kirjanduslugu, 2001">''Eesti kirjanduslugu.'' Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.</ref>
Mari ja Andrese esimene laps on [[Indrek Paas|Indrek]], kes on romaanisarja järgmistes osades peategelane. Indrek ja noor Andres (Krõõda ja Andrese poeg) aga ei saa omavahel eriti läbi ja kui Indrek tahab ühe kartulivõtu ajal Andrest kiviga visata, tabab see hoopiski Mari. Mari teadvuses on Jussi surm ja visatud kivi ühinenud ning Indreku kanda jääb kohtumõistja roll ja Mari süü. <ref name="Eesti kirjanduslugu, 2001">''Eesti kirjanduslugu.'' Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.</ref>


Jussi taak jääb Marit saatma elupäevade lõpuni. Mari süüdistab ennast kõiges, mis on juhtunud ja seostab kõike halba Jussi surmaga.Ta püüab kõigi vahenditega jõuda lunastuseni: armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Andres süüdistab Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud).
Jussi taak jääb Marit saatma elupäevade lõpuni. Mari süüdistab ennast kõiges, mis on juhtunud ja seostab kõike halba Jussi surmaga. Ta püüab kõigi vahenditega jõuda lunastuseni: armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Andres süüdistab Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud).


Raskelt haigestunud Mari sureb romaani III köite lõpus, kui Indrek annab emale tema soovil valuvaigisti üledoosi. See tegu aga tekitab Indrekus süükoorma, mis jääb teda saatma väga pikaks ajaks.
Raskelt haigestunud Mari sureb romaani III köite lõpus, kui Indrek annab emale tema soovil valuvaigisti üledoosi. See tegu aga tekitab Indrekus süükoorma, mis jääb teda saatma väga pikaks ajaks.


Maris leidub Tammsaare ema Anni iseloomujooni.
Maris leidub Tammsaare ema Anni iseloomujooni.

Redaktsioon: 25. november 2017, kell 20:32

Mari (ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari) on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas.

Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.

Mari kiusab alailma Mäe talu sulast Jussi, koostades lorilaule ja naerdes tema kõhetu keha ja rangis jalgade üle. Juss teatab ootamatult, et ta on tüdinenud sellest, et Mari teda pidevalt kiusab ning ähvardab end üles puua. Mari palub Jussilt pisarsilmi andestust ja lubab temaga abielluda, kui Juss vaid selle mõtte peast heidaks. Jussi ja Mari abielluvadki ning on õnnelikud, neile sünnib kaks last (Juku ja Kata), elatakse Mäe talu saunas. Hiljem, pärast Jussi surma surevad Juku ja Kata piirkonnas leviva nakkushaiguse tagajärjel.

Pöörde toob Mari ellu hetk, mil sureb Krõõt. Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega.

Mari ja Andrese esimene laps on Indrek, kes on romaanisarja järgmistes osades peategelane. Indrek ja noor Andres (Krõõda ja Andrese poeg) aga ei saa omavahel eriti läbi ja kui Indrek tahab ühe kartulivõtu ajal Andrest kiviga visata, tabab see hoopiski Mari. Mari teadvuses on Jussi surm ja visatud kivi ühinenud ning Indreku kanda jääb kohtumõistja roll ja Mari süü. [1]

Jussi taak jääb Marit saatma elupäevade lõpuni. Mari süüdistab ennast kõiges, mis on juhtunud ja seostab kõike halba Jussi surmaga. Ta püüab kõigi vahenditega jõuda lunastuseni: armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Andres süüdistab Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud).

Raskelt haigestunud Mari sureb romaani III köite lõpus, kui Indrek annab emale tema soovil valuvaigisti üledoosi. See tegu aga tekitab Indrekus süükoorma, mis jääb teda saatma väga pikaks ajaks.

Maris leidub Tammsaare ema Anni iseloomujooni. [2]

Viited

  1. Eesti kirjanduslugu. Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.
  2. Treier, Elem. Tammsaare elu härra Hansenina.Tallinn, 2002.