Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel
uus kaart |
|||
11. rida: | 11. rida: | ||
| pindala = 54,02 |
| pindala = 54,02 |
||
| elanikke = |
| elanikke = |
||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Kohtla- |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Eesti Kohtla-Järve linn 2017.svg|200px|Kohtla-Järve asendikaart]] |
||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 21. november 2017, kell 03:19
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kohtla-Järve | |
---|---|
| |
Pindala | 54,02 km² |
Elanikke | 33 675 (1.01.2023)[1] |
| |
EHAK-i kood | 0321[2] |
Koordinaadid | 59° 24′ N, 27° 17′ E |
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast.
Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.
Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.
Ajalugu
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.
Kohtla-Järve linnaosa jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis.
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]
Kohtla-Järve linnapea oli aastail 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[3][4]
Majandus
Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (kümme ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine.
Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
Lisaks tegutsevad läheduses Viru põlevkivikaevandus (plaanis sulgeda 2013. aastal) ja elektrijaamad (sh Ahtme elektrijaam võimsusega 30 MW).
Sport
Kohtla-Järve FC Lootus mängib jalgpalli Eesti esiliigas.
Kohtla-Järve BC HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.
Linnaosad
Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv teises tulbas rahvaloenduse andmetel seisuga 31.12.2011, kolmandas tulbas rahvastikuregistri järgi seisuga 01.01.2016[5] ):
2011 | 2016 | |
---|---|---|
Ahtme | 17 252 | 16 222 |
Järve | 17 054 | 15 869 |
Oru | 1266 | 1133 |
Sompa | 958 | 873 |
Kukruse | 572 | 550 |
Viivikonna koos Sirgalaga | 99 | 126 |
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev.
Sõpruslinnad
Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides on:[6]
- Outokumpu, Soome
- Norderstedt, Saksamaa
- Kėdainiai, Leedu
- Saransk, Venemaa
- Veliki Novgorod, Venemaa
- Slantsõ rajoon, Venemaa
- Kingissepa rajoon, Venemaa
- Korostõšiv, Ukraina
- Wyszków, Poola
- Saligorsk, Valgevene
- Staffanstorp, Rootsi
Pildid
-
Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve – Mäetaguse maanteel mõni kilomeeter enne linnapiiri
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
-
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
Kultuurimaja esine park
-
Monument "Au tööle"
-
Maja kesklinnas
-
Administratiivhoone kesklinnas
-
Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone
-
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis
Vaata ka
- Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
- Kohtla-Järve poolkoksimägi
- Ahtme Gümnaasium
- Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik
- Kohtla-Järve kultuurimaja
- Kohtla-Järve linnaorkester
- Järveküla tee
- Kohtla-Järve Keskraamatukogu
- Kohtla-Järve Kultuurikeskus
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
- ↑ Statistikaamet (27.5.2016). "RV0282: Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
- ↑ "Välissuhted" (Estonian). Kohtla-Järve linn. Vaadatud 1. märts 2012.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Järve |