Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi.

Proportsionaalne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Ühetaoline tulumaks

Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendine maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 550 eurot (0,22 × 2500 = 550) ja 2200 eurot kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 × 10 000 = 2200). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011. aastal on 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas.

Progressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Progressiivne maksusüsteem

Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega(tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 400 eurot kuus (4800 eurot aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 4000 eurot kuus (48 000 eurot aastas) ja viimane aste 4000,01 eurot kuus ja rohkem (üle 48 000 eurot aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma: kogupalk (netopalk) ehk ka (brutopalk – netopalk): brutopalk × 100 (et saada %) = mingi %

Kolm näidet:

Kui inimene saab 1200 eurot kuus palka (bruto – ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum (400) ja maksu makstakse 800 euro pealt 20% (800 × 0,2) ehk 200 eurot ja inimesele, siis inimene saab kätte 400 + 600 = 1000 eurot (neto – palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 – 200) = 1000 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 – 1000) : 1200 × 100 = 16,67%.

Kui inimene saab 5000 eurot kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 4600. Teine aste on kuni 4000 eurot, 4000 eurolt võetav maksuprotsent on 20. 4000 × 0,2 = 800 eurot. Kolmas määr on 4000 eurost üle jääv summa ja seega 4600 – 4000 (2. aste) = 600, millelt makstakse tulumaksu 30%. 600 × 0,3 = 180. Sel inimesel jääb siis kätte 400 + (4000 – 800) + (600 – 180) = 4200 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sel juhul siis (800 + 180) : 5000 × 100 = 19,6%.

Kui inimene saab palka 10 000 eurot palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 9600 eurot. Teises astmes võetakse tulumaksu kuni 4000 eurolt 20%, seega 4000 × 0,2 = 800 eurot. Kolmandas astmes võetakse maksu 30% ja seda 4000 eurost üle jäävalt summalt ehk 9600 – 4000 = 5600 eurot. 5600 × 0,3 = 1680. Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (4000 – 800) + (5600 – 1680) = 7520 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (10 000 – 7520) : 10 000 × 100 = 24,80%.

Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 30%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d – füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise).

Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.

Regressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Regressiivne maksusüsteem

Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksusüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 500-eurose külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 90 eurot käibemaksu. Aga 90 eurot moodustab 2500-eurose sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 10 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.

Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?

Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset euro piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 euro väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.

Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem – isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.

Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 50 eurot kuus.

Sel juhul maksab 100-eurose sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 1000-eurose sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust.

Järelikult on iga järgmise euro maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.

Erinev piirmaksumäär võib kaotada isiku ajendi enam teenida, kuna iga järgmise euro eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.

Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 50 eurot kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 100 euro suuruse sissetulekuga inimesed toetuseks 50 eurot. Sel juhul maksab töötaja, teenides 100,10 eurot, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 13,03 euro suurustele maksudele veel ka 50 eurot toetusi.

Sel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 100 eurot.

Vaata ka

• Eesti maksusüsteem