Douglass North: erinevus redaktsioonide vahel

Douglass C. North
Sündinud	5. november 1920 Cambridge, Massachusetts, USA
Surnud	23. november 2015 (95-aastaselt)
Kodakondsus	Ameerika Ühendriigid
Tegevusala	Majandusteadus
Alma mater	California Ülikool, Berkeley
Töökoht	Washington Ülikool, St. Louis ; Washingtoni Ülikool ; Cambridge'i Ülikool
Saavutused	Majanduse ajalugu
Tunnustus	Nobeli majandusauhind (1993)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 12. november 2017, kell 12:08

Douglass Cecil North (5. november 1920 Cambridge, Massachusettsi osariik – 23. november 2015) oli USA majandusteadlane. Ta on lõpetanud California Ülikooli (Berkeley) kolme diplomiga^[viide?] (politoloogia, filosoofia ja majandusteadus).

North sai 1993. aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli poliitilise ökonoomia professor Washingtoni Ülikoolis Saint Louisis 1983. Tema majandusteaduslikud tööd on omandiõiguse, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajaloo ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikidel.

Douglass North defineeris oma 1990. aastal ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" institutsioone kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja organisatsioonide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.

Formaalsed mängureeglid on seotud kirjutatud reeglitega:

Mitteformaalsed mängureeglid on seotud kirjutamata reeglitega:

North rõhutas institutsioonide olulisust, väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ja arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud järgmiste tingimuste poolt:

Mõõtmiskulud – tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ja halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord, mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalne kontroll puudub, on loodud tingimused oportunistlikuks käitumiseks.
Seaduste jõustamine (law enforcement) on enamikus ühiskondades aeganõudev ja kulukas.
Ideoloogia – suhteliselt kompakne ja vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused järgmistele küsimusele:
- mis on hea ja mis on halb?
- kes ma olen?
- miks asjad juhtuvad nii, nagu nad juhtuvad?
- mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 |auhinnad= [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhind]] (1993)
 }}
-'''Douglass Cecil North''' ([[5. november]] [[1920]] [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge'is]] [[Massachusetts]]i osariik – [[23. november]] [[2015]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] majandusteadlane. Ta on lõpetanud [[California Ülikool (Berkeley)|California Ülikooli (Berkeley)]] kolme diplomiga{{lisa viide}} ([[politoloogia]], [[filosoofia]] ja [[majandusteadus]]).
+'''Douglass Cecil North''' ([[5. november]] [[1920]] [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge,]] [[Massachusetts]]i osariik – [[23. november]] [[2015]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] majandusteadlane. Ta on lõpetanud [[California Ülikool (Berkeley)|California Ülikooli (Berkeley)]] kolme diplomiga{{lisa viide}} ([[politoloogia]], [[filosoofia]] ja [[majandusteadus]]).
 North sai [[1993]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]]. Ta oli [[poliitiline ökonoomia|poliitilise ökonoomia]] professor [[Washingtoni Ülikool]]is [[Saint Louis]]is [[1983]]. Tema majandusteaduslikud tööd on [[omandiõigus]]e, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajaloo ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikidel.
-Douglass North defineeris oma [[1990]]. aastal esmakordselt ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" [[institutsioon]]e kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja [[organisatsioon]]ide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.
+Douglass North defineeris oma [[1990]]. aastal ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" [[institutsioon]]e kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja [[organisatsioon]]ide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.
 Formaalsed mängureeglid on seotud kirjutatud reeglitega:
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 *[[tava]]d, [[komme|kombed]] jne
-North rõhutas institutsioonide olulisust väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ning arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud alljärgnevate tingimuste poolt:
+North rõhutas institutsioonide olulisust, väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ja arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud järgmiste tingimuste poolt:
-#Mõõtmiskulud - Tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
+#Mõõtmiskulud – tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
-#Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks, kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ning halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalse kontrolli puudub, on loodud tingimused oportinstlikuks käitumiseks.
+#Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ja halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord, mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalne kontroll puudub, on loodud tingimused oportunistlikuks käitumiseks.
-#Seaduste jõustamine (''law enforcement'') on enamikes ühiskondades aeganõudev ning kulukas.
+#Seaduste jõustamine (''law enforcement'') on enamikus ühiskondades aeganõudev ja kulukas.
-#[[Ideoloogia]] – suhteliselt kompakne ning vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused alljärgnevatele küsimusele:
+#[[Ideoloogia]] – suhteliselt kompakne ja vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused järgmistele küsimusele:
 #*mis on hea ja mis on halb?
 #*kes ma olen?
-#*miks asjad nii juhtuvad nagu nad juhtuvad?
+#*miks asjad juhtuvad nii, nagu nad juhtuvad?
 #*mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?