Laanekuklane: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 195.250.188.103 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi VillaK. |
Resümee puudub |
||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
Laanekuklane on [[Eesti]]s ja ka [[IUCN|Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu]] (IUCN) poolt kaitse alla võetud. |
Laanekuklane on [[Eesti]]s ja ka [[IUCN|Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu]] (IUCN) poolt kaitse alla võetud. |
||
Laanekuklane elab Eestis peamiselt Ida-Eestis, kus moodustab kõige suuremaid asurkondi. [[Alatskivi metskond|Alatskivi]], [[Kiidjärve metskond|Kiidjärve]] ja [[Räpina metskond|Räpina]] metskondades asuvates Eesti suurimates asurkondades asub igas umbes 2000 pesakuhilat. Veidi väiksemad asurkonnad on [[Kunda metskond|Kunda metskonnas]], [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa]] ja [[Karula rahvuspark]]ides. [[Põlvamaa]]l [[Põlva vald|Põlva vallas]] asub [[Akste looduskaitseala]], mis moodustatud [[1977]]. aastal eesmärgiga kaitsta laanekuklase elupaiku. [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]l Vara ja Alatskivi valla territooriumil asuv 1610 hektari suurune [[Padakõrve kaitseala]] loodi [[1964]]. aastal ja see oli tollal kogu [[NSV Liit|NSV Liidu]] esimene |
Laanekuklane elab Eestis peamiselt Ida-Eestis, kus moodustab kõige suuremaid asurkondi. [[Alatskivi metskond|Alatskivi]], [[Kiidjärve metskond|Kiidjärve]] ja [[Räpina metskond|Räpina]] metskondades asuvates Eesti suurimates asurkondades asub igas umbes 2000 pesakuhilat. Veidi väiksemad asurkonnad on [[Kunda metskond|Kunda metskonnas]], [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa]] ja [[Karula rahvuspark]]ides. [[Põlvamaa]]l [[Põlva vald|Põlva vallas]] asub [[Akste looduskaitseala]], mis moodustatud [[1977]]. aastal eesmärgiga kaitsta laanekuklase elupaiku. [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]l Vara ja Alatskivi valla territooriumil asuv 1610 hektari suurune [[Padakõrve kaitseala]] loodi [[1964]]. aastal ja see oli tollal kogu [[NSV Liit|NSV Liidu]] esimene laste porn |
||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
Redaktsioon: 8. november 2017, kell 11:50
| Laanekuklane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
| Sugukond |
Sipelglased Formicidae |
| Perekond |
Kuklane Formica |
| Liik |
Laanekuklane |
| Binaarne nimetus | |
|
Formica aquilonia | |
Laanekuklane (Formica aquilonia) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.
Laanekuklased elavad Euroopas Skandinaaviast põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbritanniast läänes Venemaani idas, kuid neid on kohatud ka Ohhoota mere põhjakaldal Siberis. Nad elavad peamiselt okasmetsades, aga vahel ka segametsades. Euroopa mägedes elavad nad kuni 2400 meetri kõrguseni, peaaegu metsapiirini.
Laanekuklase pesade kõrgus ulatub kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini. Kõige suuremad pesad asuvad Soomes. Laanekuklaste üksikud pesad moodustavad kolooniaid, mis omakorda kuuluvad föderatsiooni. Neid peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks.
Laanekuklasel on must ümar tagakeha, punakas keha esiosa ja ülipeen talje. Nad elavad kolooniatena ja pesas elab kuni 100 000 putukat. Pesad on polügüünsed ehk teisisõnu elab ühes sipelgapesas mitu emast, kelle järglased ühes pesas koos elavad. Sissetungijate vastu on laanekuklased väga agressiivsed. Töösipelgas on 4–8,5 mm pikk.
Mesinike jaoks kujutavad laanekuklased kahjureid, kes võivad ööpäeva jooksul tarust ära viia kuni kilo mett. Sipelgate peletamiseks on kasutatud tomatilehti, rabarberit, mõnel pool ka kaneelipulbrit.
Kaitsealad
Laanekuklane on Eestis ja ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) poolt kaitse alla võetud.
Laanekuklane elab Eestis peamiselt Ida-Eestis, kus moodustab kõige suuremaid asurkondi. Alatskivi, Kiidjärve ja Räpina metskondades asuvates Eesti suurimates asurkondades asub igas umbes 2000 pesakuhilat. Veidi väiksemad asurkonnad on Kunda metskonnas, Lahemaa ja Karula rahvusparkides. Põlvamaal Põlva vallas asub Akste looduskaitseala, mis moodustatud 1977. aastal eesmärgiga kaitsta laanekuklase elupaiku. Tartu maakonnasl Vara ja Alatskivi valla territooriumil asuv 1610 hektari suurune Padakõrve kaitseala loodi 1964. aastal ja see oli tollal kogu NSV Liidu esimene laste porn
Kirjandus
- Marika Mänd. 1978. Peredevahelised suhted laanekuklase (Formica aquilonia Jarr.) koloonias. Tartu Ülikooli zooloogia kateedri diplomitöö.