Erinevus lehekülje "Puursüdamik" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
[[File:Waubakee_Formation_DrillCore.tif|thumb|Osa USA [[MilwaukeeWisconsin|Wisconsini osariig]]sis [[WisconsinMilwaukee]]iss puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati.]]
'''Puursüdamik''' (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga. See kujutab endast sageli silindrilist kivimi südamikku, küllalt tugevat, et säilitada monoliitsust. Puursüdamik on oluline geoloogilise informatsiooni allikas, mille alusel saab teavet maapõue sügavustes esinevate kivimite ja setete kohta.
 
 
====Puuraukude ja puursüdamike ajalugu Eestis====
Puurauke puurition Eestis puuritud juba 19. sajandist, enamasti [[kaev]]udeks. PuursüdamikePuursüdamikke hakati puuraukudest võtma 20. sajandi alguses seoses [[põlevkivi]] ja [[fosforiit|fosforiidi]] uuringutega. Eesti vanimad säilinud puursüdamikud pärinevad [[Jõhvi]] magnetanomaalia alal puuritud 505 meetri ja 721 meetri sügavusega puuraukudest aastatel 1937–1938. aastatel. 1950. aastatel põlevkivi ja fosforiidi uurimise käigus rajati Virumaal tuhandeid [[puurauk]]e. Enamik sellest ajast pärinevaid kuursüdamike kogusid on hävinenud – mõned hävitati vahetult pärast tööde lõppu ja mõned olles väljas ajutistel hoiuplatsidel seisnud hävisid kõdunevate kastide kõdunemise tõttu.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" />
 
Aastatel 1958–1975. aastatel puuriti sügavaid puurauke mõõtkavas 1:200 000 geoloogilise kaardistamise käigus, millest paljud avasid kristalse aluskorra kivimeid. Ka need südamikus on suures osas hävinenud (välja arvataarvatud kristalsest [[Alukord|aluskorrast]] puuritud osad).<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" />
 
1960–1985Aastatel aastatel1960–1985, mida võiks nimetada geoloogiliste uuringute kõrgajaks, puuriti aastas puursüdamiku võtmisega kuni 30 kilomeetrit, millest kümmekond kilomeetrit on pikaajalist hoiustamist väärt.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" />
 
1990. aastal puuriti [[Kärdla_kraater|Kärdla meteoriidikraatri]] keskmesse Hiiumaal, mille tulemuseks on Eesti kõige pikem puursüdamik. See pärineb 815,2 meetri sügavusest Soovälja puuraugust numbriga K-1. Järgmine pikkuse poolest on [[Ruhnu]] puuraugust 787,4 meetri sügavusest saadud puursüdamik. See puurauk tehti saare keskosas 1972. aastal [[nafta]] ja gaasi ilmingute otsingul.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /><ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
Täisväärtusliku puursüdamiku kriteeriumideks on selle väljatoomise protsess ning struktuuri, koostise, fluidi ja muude omaduste säilimise aste kivimite lasumise looduslike tingimuste suhtes.
Puursüdamiku saagis määratakse protsentides puuritud metraažist. 100%-ne saagis võimaldab täieliku usaldatavusega uurida kivimeid, mida puurauk on läbinud ja määrata |maavara varud.
PuursüdamikuPuursüdamikku uuritakse ja analüüsitakse (keemiline, spektraalne, [[Petrograafia|petrograafiline]] ja muud analüüsid) laboratooriumis mitmesuguste meetodite ja erinevate seadmetega olenevalt sellest, milliseid tulemusi peabsoovitakse saavutamasaada. Tavaliselt kasutatakse analüüsimiseks väikest osa puursüdamikust. Teatud aja möödudes vähendatakse (likvideeritakse) vastavalt juhenditele osa puursüdamikust, millel ei ole olulist tähtsust. Puursüdamiku dateerimiseks on palju mooduseid. Dateerimise järel võib saada hinnalist infot kliima ja maastiku muutumisest. Nii näiteks on ookeani põhjast, maapõuest ja liustikelt võetud puursüdamikud täielikult muutnud meie arusaamist [[pleistotseen]]i geoloogilisest ajaloost. Puursüdamiku analüüs võimaldab näiteks määrata selle [[nafta|nafta]]- ja gaasisisaldust. Siiski võetakse puursüdamik puuraugu kogu pikkuses ainult erakordsetel juhtudel, kuigi see tugevalt oleneb puurimise eesmärgist. Mõnedel juhtumitel on puurimise lõpetamist kohustuslikuks protseduuriks puuraugu uurimine geofüüsiliste meetoditega.<ref name="Коршак" />
Puursüdamik on tähtis geoloogilise informatsiooni allikas, mis võimaldab täita erinevaidpaljusid geoloogilisi ülesandeid. Puursüdamikust saadud informatsiooni põhjal koostatakse teadusliketeadustöid töid ningja -aruandeid.
Puursüdamikul määratakse kindlaks [[Kiht_(geoloogia)|kivimikihtide]] omadused – mineraalne ja keemiline koostis, struktuur, järjestus, paksus, vanus ja muud omadused, mis sõltuvad geoloogilise uurimise eesmärkidest.
Kivimi purustamise iseloomu järgi jagatakse puurimisviisid kaheks: '''mehaaniliseks''', milles puurimisinstrument purustab otseselt kivimit; '''mittemehaaniliseks''', milles toimub purustamine ilma mõjutusallika otsese kontaktita kivimiga (näiteks plahvatus). Mehaanilised puurimisviisid jagatakse keerdpuurimiseks ja löökpuurimiseks (ka keerd-löök- ja löök-keerdpuurimiseks). Keerdpuurimisel puruneb kivim selle vastu surutud instrumendi pöörlemise arvel. Sõltuvalt kivimi tugevusest rakendatakse keerdpuurimisel lõikavat tüüpi kivimit purustavat instrumenti (peitelpuuri ja puurkrooni); teemantpuuri; haavelpuuri, mis purustab kivimit haavlite abil (haavelpuurimine). Puuraugu kivimite purustamine toimub kogu puuraugu pinna ulatuses või rõngaspinnal koos puursüdamiku väljavõtmisega (südamiku puurimine). Puurimise tehnilised vahendid koosnevad põhiliselt puurmasinatest (puurseadmetest) ja kivimit purustavast instrumendist.
 
Puurimine arenes ja spetsialiseerus kohandatuna kolmele tehnika valdkonnale: kõige sügavamad puuraugud (mitu kilomeetrit) puuritakse [[nafta]] ja gaasi saamiseks, vähem sügavad (sajad meetrid) tahkete maavarade otsimiseks ja luureks, puurauke sügavusega mõni meeter kuni kümned meetrid puuritakse [[lõhkeaine]] <nowiki/>laengute paigaldamiseks (peamiselt mäeasjanduses ja ehituses).<ref name="Владецкий" />
Enamikul juhtudel toimub puursüdamiku võtmine kivimi puurimisel tühja terastoruga, mida nimetatakse südamikutoruks, puursüdamiku võtmisega puurimist ennast aga südamiku puurimiseks. Südamikutoru sees asub südamiku vastuvõtja (proovel). Proovel koosneb põhiliselt peast, südamikutorust ja südamikumurdelist. Proovelid on mitmesugused, kuna tuleb võtta mitmesuguste kivimite südamikke erinevateseri tingimustes. Kivimi puurimine puursüdamiku võtmisel toimub rõngakujuliselt ja proovel justkui roomab rõnga sees moodustuvale kivimi südamikule. Puursüdamiku näidised võetakse torusse suhteliselt kahjustamata seisundis. Purustatud kivim (hiib), mis ei satu proovelisse, viiakse pinnale pesemisvedelikupesuvedeliku või suruõhuga (gaasiga), mida surutakse puurauku puuri pumba või kompressoriga. Puursüdamik kiilutakse kinni, rebitakse see küljest ära ja tõstetakse pinnale. Pärast puursüdamiku väljavõtmist torust paigutatakse see puursüdamiku kastidesse rangelt puuraugus olnud geoloogilises järjestuses. Kogu tõstetud puursüdamik kirjeldatakse detailselt ja antakse üle puursüdamikuhoidlasse.<ref name="Владецкий" />
 
==Hoiustamine==
Puuraukude puurimine on kallis ning nendest saadud puursüdamikel on väärtustväärtus. Ühe keskmise sügavusega puuraugu südamiku maksumust hinnatakse sajakonnale eurole meetri kohta. Kasulik on kalli raha eest toodetud puursüdamik ka edaspidisteks uuringuteks säilitada.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /> Hoiustatud puursüdamike kasutamine alandabvähendab kavandatavate geoloogiliste tööde maksumust, milleks võivad olla geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogiaga seotud tööd või [[maavara]]de uuringud. Samuti täieneb maapõue geoloogilise ehituse uurimise usaldusväärsus.
Kastidesse ladustatakse puursüdamik järjestikuliseltjärjest vasakult paremale, puuraugu sügavuse kasvamise järjekorras, kindlalt vastandavalt selle asukohaga puurtorus. Puursüdamiku hoitakse koos puurimise protsessis tehtud „birkadega“ ehk etikettidega spetsiaalsetes ühe meetril pikkusteks veergudeks jagatud kastideks. [[Paekivi]]st puursüdamiku enamlevinud läbimõõt on 9 cm ja kristalsest [[Aluskord|aluskorrast]] kivimitel 4 cm, olenevalt puursüdamiku läbimõõdust võib ühes kastis olla 4–10 meetrit puursüdamikku,<ref name="Puursüdamikud, Maa-ameti Geoportaal" /> seega näiteks keskmise sügavusega (200–400 meetrit) puuraugust võetud puursüdamiku mahutamiseks läheks vaja keskmiselt 50 kasti.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /> Puursüdamiku markeeritakse (sügavus, stratigraafia), dokumenteeritakse, võetakse proove ja pildistatakse.<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
====Puursüdamikuhoidlad Eestis====
Eesti riigi omandis olevad puursüdamikud on koondatud nelja hoidlasse.<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" /> Üleüldse Eestis on säilinud umbes 3000030 000 puursüdamikukasti, hoidlates on caligikaudu 2500025 000 kasti, <ref name="Puursüdamikud, Maa-ameti Geoportaal" /> ja ligikaudu 145 000 meetrit puursüdamikku. Hoidlate asukohad on [[Arbavere]] (Lääne Virumaa), [[Keila]] ja [[Tuula]] (Harjumaa) ning [[Turja]] (Saaremaa). Hoiustatavatest puursüdamikest on kättesaadavad uurimiseks saadaval vaid 20%.<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
 
==Andmebaasid==
Eesti puursüdamike andmebaaside hulka kuulub [[Eesti_Geoloogiakeskus|Eesti Geoloogiakeskuse]] puursüdamike andmebaas, [[maa-amet]]i geoportaalisgeoportaalist leitav andmebaas ningja Eesti geokogude infosüsteemi puursüdamike andmebaas.
 
==Viited==
==Välislingid==
{{Commons|Category:Core samples}}
* [http://geokogud.info/drillcore Puursüdamikud] Eesti geokogude infosüsteeminfosüsteemis
 
[[Kategooria:Geoloogia]]
128 603

muudatust

Navigeerimismenüü