Venelased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. november 2017, kell 12:45

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.^[1]

Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.-15. sajandil idaslaavlaste ehk nn. "vanavene rahva" põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.-19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust nn. europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva - Moskva - Saranski - Saratovi - Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi. Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

kasakaid (казаки)
pomoore (поморы)
Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased') ning ka
vanausulisi (старообрядцы)

Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.

Vaata ka

Eestivenelased

Kirjandus

Oleg Balanovski, "Two Sources of the Russian Patrilineal Heritage in Their Eurasian Context", The American Society of Human Genetics, Volume 82, Issue 1, p236–250, Jan 10, 2008

Viited

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega rosstat on ilma tekstita.

[rosstat-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega rosstat on ilma tekstita.

[1]

@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 {{Rahvanimed|Russians|Russen|русские}}
-'''Venelased''' ([[endanimetus]] ''русские'') on [[idaslaavlased|lääneslaavi]] [[rahvus]], kes räägib [[vene keel]]t ja elab põhiliselt [[Venemaa]]l ja naaberriikides.
+'''Venelased''' ([[endanimetus]] ''русские'') on [[idaslaavlased|idaslaavi]] [[rahvus]], kes räägib [[vene keel]]t ja elab põhiliselt [[Venemaa]]l ja naaberriikides.
-. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 781%.<ref name="rosstat"/>
+. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.<ref name="rosstat"/>
 Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.-[[15. sajand]]il idaslaavlaste ehk nn. "vanavene rahva" põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid [[vjaatitšid]], [[krivitšid]], [[Ilmeni slaavlased|Ilmeni slaavlased (sloveenid)]] ja teised nendega segunenud [[idaslaavi]] hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes [[assimileerima|assimileerisid]] idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke [[soome-ugri]] keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas [[merjalased|merjalasi]], [[muromlased|muromlasi]] jt.
-[[16. sajand]]il alanud [[Siber]]i [[kolonisatsioon|koloniseerimise]] tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) [[Siber]]i põlisrahvustest. 15.-19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.
+[[16. sajand]]il alanud [[Siber]]i [[kolonisatsioon|koloniseerimise]] tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) [[Siber]]i põhirahvustest. 15.-19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.
 Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust nn. [[europiidid]]e hulka kuuluvaiks.  Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes [[Pihkva]] - [[Moskva]] - [[Saransk]]i - [[Saratov]]i - [[Samara]] joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi. Etnograafiliste rühmadena eristatakse: