Eesti Raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
===Erastamine=== |
===Erastamine=== |
||
{{vaata|Eesti Raudtee erastamine}} |
{{vaata|Eesti Raudtee erastamine}} |
||
[[2. märts]]il [[2001]] kutsus [[Eesti Erastamisagentuur]]i peadirektor AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks AS-i [[Baltic Rail Service]] (BRS) erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud |
[[2. märts]]il [[2001]] kutsus [[Eesti Erastamisagentuur]]i peadirektor AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks AS-i [[Baltic Rail Service]] (BRS) erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud summa tasuti [[31. august]]il 2001, misjärel said Eesti Raudtee omanikeks BRS (66%) ja Eesti Vabariigi valitsus (34%). See oli Euroopa esimene [[vertikaalne integratsioon|vertikaalselt integreeritud]] raudtee erastamine. |
||
[[2003]]. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9256,9 mln tonnkilomeetrit, müügitulu 1737,0 mln krooni, töötajaid oli 2674, vedureid 157 ja kaubavaguneid 3648. |
[[2003]]. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9256,9 mln tonnkilomeetrit, müügitulu 1737,0 mln krooni, töötajaid oli 2674, vedureid 157 ja kaubavaguneid 3648. |
||
| 50. rida: | 50. rida: | ||
{{Commonskat|Eesti Raudtee}} |
{{Commonskat|Eesti Raudtee}} |
||
* [http://www.evr.ee/ Ametlik koduleht] |
* [http://www.evr.ee/ Ametlik koduleht] |
||
* [[Maris Meiessaar]]: [http://www.epl.ee/artikkel/445405 "Eesti Raudtee uus peahoone toob Balti jaama Snelli pargi roheluse"] Eesti Päevaleht 18. oktoober 2008 |
* [[Maris Meiessaar]]: [http://www.epl.ee/artikkel/445405 "Eesti Raudtee uus peahoone toob Balti jaama Snelli pargi roheluse"] Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008 |
||
* [[Agnes Ojala]]: [http://www.epl.ee/artikkel/456069 "Eesti Raudtee remondib teid veel 650 miljoni krooni eest"] |
* [[Agnes Ojala]]: [http://www.epl.ee/artikkel/456069 "Eesti Raudtee remondib teid veel 650 miljoni krooni eest"] Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2009 |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 6. november 2017, kell 12:39
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | |
| Asutatud | 1992 |
|---|---|
| Peakorter | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond | juhatuse esimees Sulev Loo |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte. Eesti Raudtee ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, firma ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee Rahvusvahelise Raudteede Liidu (UIC, peakorter Pariisis) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD, peakorter Varssavis) liikmeks.
Erastamine
Pikemalt artiklis Eesti Raudtee erastamine
2. märtsil 2001 kutsus Eesti Erastamisagentuuri peadirektor AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks AS-i Baltic Rail Service (BRS) erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud summa tasuti 31. augustil 2001, misjärel said Eesti Raudtee omanikeks BRS (66%) ja Eesti Vabariigi valitsus (34%). See oli Euroopa esimene vertikaalselt integreeritud raudtee erastamine.
2003. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9256,9 mln tonnkilomeetrit, müügitulu 1737,0 mln krooni, töötajaid oli 2674, vedureid 157 ja kaubavaguneid 3648.
Viimastel aastatel oli Eesti Raudtee omanike vahel arvukalt erimeelsusi. 2004. ja 2005. aasta aruanded olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuseisu tõttu kinnitamata. Eesti Vabariigi Valitsus võttis suuna Eesti Raudtee taasriigistamisele.
9. jaanuaril 2007 sai Eesti Vabariigi valitsus 100% Eesti Raudtee AS-i aktsiate omanikuks.
Juhtimine
Eesti Raudtee juhatuse liikmed on Sulev Loo, Toomas Virro ja Sergei Fedorenko.
2016. aasta seisuga on Eesti Raudtee nõukogu liikmed Priit Rohumaa (esimees), Tiit Riisalo, Ain Tatter ja Urmas Sõõrumaa.[1]
ER taristu
- Pikemalt artiklis Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Raudtee |
- Ametlik koduleht
- Maris Meiessaar: "Eesti Raudtee uus peahoone toob Balti jaama Snelli pargi roheluse" Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008
- Agnes Ojala: "Eesti Raudtee remondib teid veel 650 miljoni krooni eest" Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2009