Ehmja mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Martna→Lääne-Nigula
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:EhmjaManor.jpg|pisi|Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010]]
[[Pilt:EhmjaManor.jpg|pisi|Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010]]
'''Ehmja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Echmes'') oli [[rüütlimõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] [[Martna vald|Martna valla]] territooriumile.
'''Ehmja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Echmes'') oli [[rüütlimõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] territooriumile.


Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas.
Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas.
10. rida: 10. rida:
1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie
1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie


1603 - mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest
1603 mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest


1686 - Christoph Heinrich Kursell ja perekond 
1686 Christoph Heinrich Kursell ja perekond 


1768. - Friedrich Fromholdi p von Knorring
1768. Friedrich Fromholdi p von Knorring


1783 - Friedrich Johanni p Wartmann
1783 Friedrich Johanni p Wartmann


1821 - Wilhem Gustav von Essen
1821 Wilhem Gustav von Essen


1837 - Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.
1837 Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.


Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad.
Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad.


1869 - Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik
1869 Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik


Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.
Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.
38. rida: 38. rida:


[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Martna vald]]
[[Kategooria:Lääne-Nigula vald]]
[[Kategooria:Martna kihelkond]]
[[Kategooria:Martna kihelkond]]

Redaktsioon: 4. november 2017, kell 21:09

Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010

Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Lääne maakonna Lääne-Nigula valla territooriumile.

Mõisa keskus asus Ehmja külas.

Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes) on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.

Mõnda kunagistest omanikest:

1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie

1603 – mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest

1686 – Christoph Heinrich Kursell ja perekond 

1768. – Friedrich Fromholdi p von Knorring

1783 – Friedrich Johanni p Wartmann

1821 – Wilhem Gustav von Essen

1837 – Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.

Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad.

1869 – Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik

Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.

1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.[1]

Viited

  1. Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis (vaadatud 9. jaanuaril 2015)

2. EHA fondiloend Ungern-Sternbergi andmetega

3. Ehmja mõisa pildid ca aastast 1890 Ajapaiga lehel