Pikknurme: erinevus redaktsioonide vahel
Puurmani→Põltsamaa |
Haldusreform |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Pikknurme''' on [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. 2012. aastal elas külas 172 inimest <ref>[http://www.puurmani.ee/files/menu//2012100504451010puurmani_valla_ak_2012_versioon.pdf Puurmani valla arengukava 2012–2025].PDF. Vaadatud 05.12.2012</ref>. |
'''Pikknurme''' on [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. 2012. aastal elas külas 172 inimest <ref>[http://www.puurmani.ee/files/menu//2012100504451010puurmani_valla_ak_2012_versioon.pdf Puurmani valla arengukava 2012–2025].PDF. Vaadatud 05.12.2012</ref>. |
||
Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Puurmani vald]]a. |
|||
==Asend== |
==Asend== |
Redaktsioon: 3. november 2017, kell 15:00
Pikknurme | |
---|---|
| |
Pindala | 34,2 km² (2023)[1] |
Elanikke | 172 (2012) |
| |
EHAK-i kood | 6236[2] |
Koordinaadid | 58° 36′ N, 26° 13′ E |
Pikknurme on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2012. aastal elas külas 172 inimest [3].
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Puurmani valda.
Asend
Küla paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres. Põhjast lõunasse läbib küla Pikknurme jõgi. Edelasse jääb Madise raba, mis läheb lõunas üle Alam-Pedja looduskaitsealasse kuuluvaks Umbusi rabaks.
Ajalugu
Pikknurme küla on esimest korda mainitud 1426. aastal (Pieteuorm). 19. sajandi alguses on kasutatud juba nime "Pikknurme" - pikad nurmed. 13.-18. sajandist pärineva arheoloogiamälestisena on arvel küla kõrgeim oos, Veski talu maadel paiknev Kabelimägi. [4]
Majandus
Pikknurme külas asub Riigimetsa Majandamise Keskuse Jõgevamaa metskonna keskus.
Kultuur
Pikknurme küla arendab ja kohapealset kultuurielu korraldab Pikknurme Külaselts.
Otti talus on Otti talu kalmistu.
Viited
- ↑ Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 1.03.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Puurmani valla arengukava 2012–2025.PDF. Vaadatud 05.12.2012
- ↑ Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2009, lk 158