Imemuinasjutt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q148453 (translate me) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Imemuinasjutt''' on [[muinasjututüüp]], milles juhtub midagi üleloomulikku ning mille tagajärjel saavad pahad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. Tegelasteks on tavaliselt kuningasoost inimesed ja vaesed inimesed. |
'''Imemuinasjutt''' on [[muinasjututüüp]], milles juhtub midagi üleloomulikku ning mille tagajärjel saavad pahad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. Tegelasteks on tavaliselt kuningasoost inimesed ja vaesed inimesed. |
||
Mitmes keeles nimetatakse imemuinasjutte ka '''pärismuinasjuttudeks'''. Imemuinasjutud kuuluvad [[ATU|Aarne-Thompson-Utheri]] tüübikataloogi numeratsioonis vahemikku [[ATU]] 300–745A.<ref name="Imemj">[http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/ Imemuinasjutud]. [[Tartu Ülikool]]i rahvaluule õppetooli kodulehekülg. (Kasutatud 25. juunil 2010.)</ref> |
Mitmes keeles nimetatakse imemuinasjutte ka '''pärismuinasjuttudeks'''. Imemuinasjutud kuuluvad [[ATU|Aarne-Thompson-Utheri]] tüübikataloogi numeratsioonis vahemikku [[ATU]] 300–745A.<ref name="Imemj">[http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/ Imemuinasjutud]. [[Tartu Ülikool]]i rahvaluule õppetooli kodulehekülg. (Kasutatud 25. juunil 2010.)</ref> |
||
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad [[ |
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad [[Vormel (folkloristika)|vormelid]] nagu ''ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis''). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.<ref name="Imemj"/> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 2. november 2017, kell 14:02
Imemuinasjutt on muinasjututüüp, milles juhtub midagi üleloomulikku ning mille tagajärjel saavad pahad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. Tegelasteks on tavaliselt kuningasoost inimesed ja vaesed inimesed.
Mitmes keeles nimetatakse imemuinasjutte ka pärismuinasjuttudeks. Imemuinasjutud kuuluvad Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogi numeratsioonis vahemikku ATU 300–745A.[1]
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad vormelid nagu ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Imemuinasjutud. Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooli kodulehekülg. (Kasutatud 25. juunil 2010.)