Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
==Toitained== |
==Toitained== |
||
Munades on palju proteiini ja |
Munades on palju proteiini ja B<sub>4</sub>-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
||
==Kasutusalad== |
==Kasutusalad== |
||
Pardi-ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks |
Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit. |
||
Kanamune kasutatakse paljudes |
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata inimestele, kes on eriti vastuvõtlikud salmonelloosile. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
||
==Tootmine== |
==Tootmine== |
||
2010.aasta andmetel oli maailmas 19,5 |
2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [http://www.progressive-economy.org] |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food) |
* https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food) |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 2. november 2017, kell 00:04
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Erinevate liikide poolt munetud mune on inimkonna poolt söödud juba tuhandeid aastaid. Väga populaarsed valikud on kana, part, hirv ja kalamari, aga munadest on inimesed tarvitanud kõige rohkem kanamuna, mis on tavaliselt viljastamata. [1]
Muna koostis
Lindude ja roomajate muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. [2]
Toitained
Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. [3]
Kasutusalad
Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit. Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata inimestele, kes on eriti vastuvõtlikud salmonelloosile. [4]
Tootmine
2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [5]