Konrad von Brasch: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
==Mõisavaldused== |
==Mõisavaldused== |
||
Isalt päris ta Tartu lähedased [[Ropka mõis|Ropka]] ja [[Räni mõis|Räni]] mõisad. 1819. aastal omandas ta [[Ahja mõis|Ahja]] pandimõisa, mis talle [[1821]]. aastal päriseks kirjutati.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 171.</ref> |
Isalt päris ta Tartu lähedased [[Ropka mõis|Ropka]] ja [[Räni mõis|Räni]] mõisad. 1819. aastal omandas ta [[Ahja mõis|Ahja]] pandimõisa, mis talle [[1821]]. aastal päriseks kirjutati.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 171.</ref> Sellest moodustati [[1878]]. aastal [[fideikomiss]],<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.</ref> mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. 1821. aastal pantis [[Ripuka mõis|Ripuka]], mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa [[1826]]. aastal ära.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 94.</ref> 1813−[[1819]] kuulus talle [[pandivaldus]]ena [[Kärde mõis|Kärde]]<ref>''Ibid''., lk 91.</ref> ja [[1823]]. aastal mõned päevad ka [[Varbuse mõis|Varbuse]].<ref>''Ibid''., lk 248.</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 27. oktoober 2017, kell 23:18
Konrad Siegmund von Brasch (5/16. märts 1779 Tartu − 20. juuli/1. august 1835 Ahja) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.
Elulugu
Ta sündis Rasina mõisniku Gottlob Siegmund von Braschi (1752−maeti 1803) ja tema abikaasa Charlotte Amalie Stockenbergi (suri 1802) vanema pojana.[1] 1813. aastal oli ta Liivimaa õuekohtu assessor. Seejärel oli maakohtunik.[2] 1827. aastal valiti ta Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmeks ja aastatel 1829−1835 oli selle president.[3]
1087. aastal abiellus ta krahvinna Alexandrine Dückeriga (1786–1846), neli poega ja kolm tütart.
Mõisavaldused
Isalt päris ta Tartu lähedased Ropka ja Räni mõisad. 1819. aastal omandas ta Ahja pandimõisa, mis talle 1821. aastal päriseks kirjutati.[4] Sellest moodustati 1878. aastal fideikomiss,[5] mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni võõrandamiseni. 1821. aastal pantis Ripuka, mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa 1826. aastal ära.[6] 1813−1819 kuulus talle pandivaldusena Kärde[7] ja 1823. aastal mõned päevad ka Varbuse.[8]
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 157.
- ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 97
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204, L 12.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 171.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 94.
- ↑ Ibid., lk 91.
- ↑ Ibid., lk 248.
Kirjandus
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 97.
Välislingid
| Eelnev Reinhold Wilhelm von Liphart |
Liivimaa sotsieteedi president Konrad Siegmund von Brasch |
Järgmine Karl Axel Christer von Bruiningk |