Kompassi

Kompassi
Pindala	0,16 km²
Elanikke	1982 (01.01.2017)
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 46′ E

Vaade idast Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmikule Tartu maantee alguse suunas

Kompassi on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Sadama, Südalinna, Maakri, Torupilli ja Raua asumiga. Kompassi asumi pindala on 0,16 km².

Kompassi asum on saanud nime samanimelise kõrtsi järgi.

Ajalugu

V-Kompassi tn 12, kinnistu nr 605 (1938)

Vanimad teated Kompassi-nimelise (Kompasna) koha kohta pärinevad 1830. aastast. Selleks ajaks oli piirkonnas juba kujunenud välja kompaktne asustus – sellele maa-alale ehitati esimesed majad tõenäoliselt 18. sajandi keskel ja teisel poolel. Kohaliku pärimuse järgi ehitati selles kandis kõigepealt krundi tahaotsa madal kuuritaoline osmik, mille kõrvale ehitati hiljem teine sarnane osmik. Kui pere majanduslik olukord paranes, siis ehitati tänava äärde kahekorruseline puitmaja.

Vana puithoonestus säilis Kompassi asumis pikka aega, mistõttu 1930. aastatel peeti seda piirkonda omamoodi vabaõhumuuseumiks. Suurem osa sellest vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, 1970ndatel lammutati viimasedki puumajad.

Kompassi asumi algsete elanike seas oli palju tatarlasi, kes teenisid Vene sõjaväes. Keisrinna Katariina II valitsemisajal tehti jõupingutusi allutatud rahvaste venestamiseks ning kirjanik Rudolf Sirge andmeil oli üheks selliseks meetmeks sunniviisiline abielu eesti neidude ja tatarlastest mereväelaste vahel. Kompassi asumis elas 1920. aastatel kümmekond tatarlaste peret, 1930. aastate keskpaigas oli alles vaid üks pere.

Kompassi asumi algne asustustuumik asus Härjapea jõe ääres. Hiljem hakkas asustus kasvama lääne suunas kuni Vene turuni (praegune Viru väljak), põhja suunas Narva maanteeni, lõuna suunas Maakri asumini ning idas Kadrioru poole.

1876. aastal avati asumis ühekorruseline rõhtpalkidest seintega maneež (Maneeži 4), mille juurde kuulus mitu abihoonet, sealhulgas 4 talli. Selle maneeži järgi sai hiljem nime Maneeži tänav.

Maneeži tänaval asus laevaomanike seltsile Linda kuuluv ait, kus tegutses kuni 1889. aastani Eesti laulu- ja mänguselts Estonia. Samu ruume kasutas aastatel 1893–1907 Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi (ka Boesbergi klubi), mille liikmete hulka kuulus mitu nimekat raskejõustiklast, näiteks Georg Lurich ja Gustav Vain.

1894. aastal rajati praeguse Gonsiori ja Villem Reimani tänava nurgale Pühtitsa abiklooster, mille näol oli tegemist väikese puukirikuga. 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna Maria Nikolajevna sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai Jumalaema Templisse Viimise kirik. See kirik lammutati 1960. aastal Gonsiori tänava (toonase M. Lomonossovi) tänava rekonstrueerimise käigus.

1917. aastal asus Tartu mnt 1 krundil olevasse hoonesse Tallinna Kunsttööstuskool (praegune Eesti Kunstiakadeemia). Aastatel 1922–1923 ehitati maja Kunsttööstuskooli tarbeks ümber. 2010. aastal vana õppehoone lammutati. Praegu asub Eesti Kunstiakadeemia Südalinna asumis.

1920. aastate alguses tegutses Kompassi asumis Tallinna Sionistide Organisatsioon ning 1921. aastal kolis sinna Eesti Riigiarhiiv. Kirjanduse, kunsti ja näitlejate klubi Must Roos asus aadressil Suur-Kompasna 28.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2017	1982
2016	2161
2015	2126
2014	2066
2013	1962
2012	1961
2011	2030

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikkonnas 50–79% vahele.

Olulisemad objektid

Kompassi asumis asuvad Eesti Tuletõrjemuuseum ja Tallink City Hotel. Asumi keskel asub Kompassi väljak.

Kompassi asumi tänavad

Kompassi asumis asuvad Gonsiori tänav, Kivisilla tänav, Ants Laikmaa tänav, Maakri tänav, Maneeži tänav, Narva maantee, Pronksi tänav, Raua tänav, Rävala puiestee, Villem Reimani tänav, Tartu maantee, Eduard Viiralti tänav.