Prisma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
→Pindala: Parandasin trükivea Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
== Pindala == |
== Pindala == |
||
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja |
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitahkude pindala summa |
||
:<math>S = S_k + 2S_p, \,</math> |
:<math>S = S_k + 2S_p, \,</math> |
Redaktsioon: 25. oktoober 2017, kell 11:02
See artikkel räägib hulktahukast; optika mõiste kohta vaata Optiline prisma, kaupluseketi kohta vaata Prisma (kauplus) |
Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]
Prismade liigitamine
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]
Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.
Pindala
Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitahkude pindala summa
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:
Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.
Ruumala
Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis: