Erinevus lehekülje "Sirelased" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 9 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
|- style="text-align:center;"
|}
'''Sirelased''' (''Syrphidae'') kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb [[mimikri]]. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega ([[mesilased]], [[herilased]], [[kimalased]]). Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad kõvavalju suminaga. Meil enimlevinudlevinuim liik on ''Syrphus ribesii''.
 
Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnaste eluviisidega - lendavad päeval ja toituvad [[nektar]]ist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.
 
VastandinaErinevalt valmikutelevalmikutest on sirelaste vastsed vägamitmekesisema mitmesuguste eluviisidegaeluviisiga. [[Mudasirelased|Mudasirelase]] vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.
 
Üks omapärasemaid putukaid on [[mudasirelane]] (''Eristalis tenax'') keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.
129 360

muudatust

Navigeerimismenüü