PzH 2000: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
64. rida: 64. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
*[http://www.army-technology.com/projects/pzh2000/ Army-technology.com - PzH 2000]
*[http://www.army-technology.com/projects/pzh2000/ Army-technology.com - PzH 2000]
{{Saksamaa soomustehnika PTM}}


[[Kategooria: Saksa relvad]]
[[Kategooria: Saksa relvad]]
[[Kategooria:Liikursuurtükid]]
[[Kategooria:Liikursuurtükid]]

Redaktsioon: 19. oktoober 2017, kell 05:09

PzH 2000
PzH 2000 laadimine transpordilennukile C-17
PzH 2000 tulistamas Afganistanis 2007

PzH 2000 (Panzerhaubitze 2000) on Saksamaal valmistatud 155mm soomustatud liikursuurtükk.

Taktikalis-tehnilised andmed

Mõõdud ja massiandmed

  • Kaal: 55,3 t
  • Pikkus: 11,7 m
  • Laius: 3,6 m
  • Kõrgus 3,1 m

Relvastus

  • Kaliiber: 155 mm
  • Raua pikkus: 52 kaliibrit
  • Laskekiirus: 8 lasku/min
  • Laskekaugus: 30 km (kildmürsk L15A2)
  • Lahingkomplekt: 60 mürsku + 288 laengumoodulit
  • Lisarelvastus: 7,62mm kuulipilduja MG-3, suitsugranaadiheitjad
  • Laskevalmiduse saavutamise aeg: 30 sek

Liikuvus, jõuseade

  • Mootori markeering: MTU 881 Ka-500 (diiselmootor)
  • Võimsus: 736 kW (986 hj)
  • Võimsuse/kaalu suhe: 17,83 hj/t
  • Kiirus: 60 km/h
  • Sõidukaugus: 420 km
  • Kütusekulu: 240 ltr/100 km

Meeskond

  • komandör
  • sihtur
  • laadur (2)
  • juht

Kasutavad riigid

Praegused kasutajad

  •  Holland - 57 (kasutuses 18, ülejäänud laos ja müügiks)
  •  Itaalia - 70
  •  Katar
  •  Kreeka - 24
  •  Leedu
  •  Saksamaa - 185 (kasutusse jääb pärast 2014. a kärpeid 81, ülejäänud ladustatakse ja soovitakse müüa)

Kirjeldus

PzH 2000 töötati välja Saksamaal firma Krauss-Mafei Wegmanni ja Rheinmetalli poolt 1990-ndate lõpuks. Sellest ajast alates on tegemist ühe moodsaima suurtükiväerelvaga maailmas. Hiljem on töötatud välja ka parandatud versioon PzH 2000 A1, kus on likvideeritud algseid puudusi.

Masin omab täielikku navigatsioonivõimet, mis võimaldab igal ajal määrata otse käigult täpsed asukoha koordinaadid ilma positsiooni geodeetiliselt ette valmistamata. Lasketegevuse vaheajaks saab aga alati kiirelt varjuda. Samuti on autonoomne laskeandmete arvutussüsteem, andmesidesüsteem, automaatne laskemoona etteandmise ja laadimise süsteem ning torni automaatne suunamissüsteem. Käsitsi tuleb laskmise ajal rauda laadida vaid laengud. Kõiki automaatsüsteeme on väljalangemise korral võimalik dubleerida manuaalselt. Katusele on võimalik paigutada lisasoomus kobarlaskemoona mõju vastu. Erilaskemoonaga on saavutatud laskekaugus üle 50 km. Masina puuduseks on võrdlemisi suur kaal ja üsna keerukas hooldus.

Haubitsaid on edukalt kasutatud operatsioonil Afganistanis Hollandi ja Saksa vägede poolt.

Vaata ka

Välislingid