Venus: erinevus redaktsioonide vahel
mõned asjad |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8931:1680:FD70:D017:529A:7532 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit [[Venus (film)]]; Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]]}} |
{{See artikkel| räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit [[Venus (film)]]; Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]]}} |
||
[[Pilt:Aphrodite Anadyomene from Pompeii cropped.jpg|thumb|right| Venus [[Pompei]]st pärit maalingul]] |
[[Pilt:Aphrodite Anadyomene from Pompeii cropped.jpg|thumb|right| Venus [[Pompei]]st pärit maalingul]] |
||
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse |
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna. |
||
Venuse kultuseviisid vastasid [[Aphrodite]] kultuseviisidele; peale selle oli ta '''Venus genetrix''', rooma rahva esiema, ''mater Aeneadum'', sest ta oli [[Aineias]]e ema. Aineias olevat pärast [[Trooja]] vallutamist põgenenud [[Itaalia]]sse. Eriti [[Julius]]te sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega [[Iulus]], austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas [[Julius Caesar]] Venus genetrixile [[Rooma foorum]]ile [[46 eKr]] luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge [[saturnaalid|saturnaale]]. Ka Gaius Octavius ([[Augustus]]) seostas end Venusega: [[Primaporta Augustus]]e kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma [[delfiin]]i. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja [[Roma]]le oli pühendatud ka [[Hadrianus]]e [[135]] valminud luksuslik kaksiktempel [[Colosseum]]i lähedal (hilisema nimega ''[[templum Urbis]]''), mis on praegu varemetes. |
Venuse kultuseviisid vastasid [[Aphrodite]] kultuseviisidele; peale selle oli ta '''Venus genetrix''', rooma rahva esiema, ''mater Aeneadum'', sest ta oli [[Aineias]]e ema. Aineias olevat pärast [[Trooja]] vallutamist põgenenud [[Itaalia]]sse. Eriti [[Julius]]te sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega [[Iulus]], austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas [[Julius Caesar]] Venus genetrixile [[Rooma foorum]]ile [[46 eKr]] luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge [[saturnaalid|saturnaale]]. Ka Gaius Octavius ([[Augustus]]) seostas end Venusega: [[Primaporta Augustus]]e kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma [[delfiin]]i. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja [[Roma]]le oli pühendatud ka [[Hadrianus]]e [[135]] valminud luksuslik kaksiktempel [[Colosseum]]i lähedal (hilisema nimega ''[[templum Urbis]]''), mis on praegu varemetes. |
||
Redaktsioon: 16. oktoober 2017, kell 19:04
|
See artikkel räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit Venus (film); Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit Venus (Shocking Blue laul) |
Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna.
Venuse kultuseviisid vastasid Aphrodite kultuseviisidele; peale selle oli ta Venus genetrix, rooma rahva esiema, mater Aeneadum, sest ta oli Aineiase ema. Aineias olevat pärast Trooja vallutamist põgenenud Itaaliasse. Eriti Juliuste sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega Iulus, austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas Julius Caesar Venus genetrixile Rooma foorumile 46 eKr luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge saturnaale. Ka Gaius Octavius (Augustus) seostas end Venusega: Primaporta Augustuse kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma delfiini. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja Romale oli pühendatud ka Hadrianuse 135 valminud luksuslik kaksiktempel Colosseumi lähedal (hilisema nimega templum Urbis), mis on praegu varemetes.
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle vanakreeka mütoloogiast, kes kutsusid jumalannat Aphroditeks.