Tarbimisühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutuses ühte konkreetset mõistet. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt on „Tarbimisühiskond – ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste.“<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti keele sõnaraamat ÕS|aasta=2003|koht=|kirjastus=|lehekülg=786}}</ref> Majandusleksikoni järgi on „Tarbimisühiskond – ühiskond, milles suunatakse ja ergutatakse tarbimist, et luua sel teel inimestele töötamise motivatsioon, ja milles sotsiaalsete kihtide ja gruppide staatuse iseloomustajaiks on kaupade ja teenuste tarbimine (mida, kui kallist ja kui palju!). Tarbimisühiskonna kaubakäibes on suur osatähtsus nn prestiižikaupadel, mis rõhutab neid tarbivate inimeste kõrget sotsiaalset staatust. Kujutlus tarbimisühiskonnast tekkis USA [[Majandusteadus|majandusteadustes]] 1940.-50. aastail, millal levis veendumus, et selleaegne tootmistase võimaldab tagada kõigile ameeriklastele suhteliselt kõrge [[Elatustase|elatustaseme]]. Tarbimisühiskonna geograafilises laienemises ja aina uute riikide rahvastike liitumises sellega nähakse vahendit arenenud riikide ja arenguriikide vahel poliitiliste ja sõjaliste konfliktide tekkimise vältimiseks."<ref>{{Raamatuviide|autor=Uno Mereste|pealkiri=Majandusleksikon II|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=327-328}}</ref> |
|||
'''Tarbimisühiskond''' on ühiskond, kus kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste. Tarbimisühiskonnas näitab elu kvaliteeti võimalus omada prestiižikaid asju.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://test.keeleleek.ee/e-keelenou/?Q=tarbimis%C3%BChiskond|Pealkiri=Tarbimisühiskond|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
|||
== Tarbimisühiskonna mõju == |
|||
Tarbimisühiskonnale on omane, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Eksisteerib suur [[konkurents]] igas valdkonnas. Tootjad ja teenusepakkujad konkureerivad omavahel tarbija tähelepanu nimel. Igapäevaselt tuleb tegeleda klientide tähelepanu püüdmisega. Tarbijad konkureerivad omavahel asjade pärast. Tarbijad soovivad omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid. Inimesed tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid ja uudsemaid tooteid. Tarbimisühiskonna tõttu on muutunud inimeste väärtushinnangud. Populaarsust ei määra haridus ja intelligents, vaid asjad mida inimene omab. Tihti tehakse tööd ning teenitakse raha eesmärgiga osta uusi tooteid või teenuseid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lvrkk.ee/kristiina/Eva_Vahtramae/ostukaitumine/tarbimisobjekt.html|Pealkiri=Tarbimisobjekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ühiskonnale on omane, et asutused, tooted ja informatsioon oleksid kergesti kättesaadavad. Tarbimisühiskonda iseloomustavad ka ebavajalikud ja mõtlematud ostud. Oste sooritatakse emotsioonide põhjal ja tihti osutub toode tarbijale kasutuks. Liigne tootmine ja tarbimine mõjub laastavalt nii inimeste rahakotile kui ka loodusele. Tarbimisvajaduste rahuldamiseks kulutatakse loodusressursse ning tekitatakse palju prügi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://blogi.ee/minny/2012/11/24/mina-ja-meie-tarbimisuhiskonna-tuleviku-suunajad-2011-a-dets-arieetika-aines-essee/|Pealkiri=Mina ja meie – tarbimisühiskonna tuleviku suunajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tarbimisühiskonna mõju on pigem negatiivne ja selleks, et vältida liigset tarbimist ja mõttetut ostmist on järjest enam populaarsust kogumas ka [[taaskasutus]]. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 15. oktoober 2017, kell 19:30
Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutuses ühte konkreetset mõistet. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt on „Tarbimisühiskond – ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste.“[1] Majandusleksikoni järgi on „Tarbimisühiskond – ühiskond, milles suunatakse ja ergutatakse tarbimist, et luua sel teel inimestele töötamise motivatsioon, ja milles sotsiaalsete kihtide ja gruppide staatuse iseloomustajaiks on kaupade ja teenuste tarbimine (mida, kui kallist ja kui palju!). Tarbimisühiskonna kaubakäibes on suur osatähtsus nn prestiižikaupadel, mis rõhutab neid tarbivate inimeste kõrget sotsiaalset staatust. Kujutlus tarbimisühiskonnast tekkis USA majandusteadustes 1940.-50. aastail, millal levis veendumus, et selleaegne tootmistase võimaldab tagada kõigile ameeriklastele suhteliselt kõrge elatustaseme. Tarbimisühiskonna geograafilises laienemises ja aina uute riikide rahvastike liitumises sellega nähakse vahendit arenenud riikide ja arenguriikide vahel poliitiliste ja sõjaliste konfliktide tekkimise vältimiseks."[2]
Tarbimisühiskonna mõju
Tarbimisühiskonnale on omane, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Tootjad ja teenusepakkujad konkureerivad omavahel tarbija tähelepanu nimel. Igapäevaselt tuleb tegeleda klientide tähelepanu püüdmisega. Tarbijad konkureerivad omavahel asjade pärast. Tarbijad soovivad omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid. Inimesed tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid ja uudsemaid tooteid. Tarbimisühiskonna tõttu on muutunud inimeste väärtushinnangud. Populaarsust ei määra haridus ja intelligents, vaid asjad mida inimene omab. Tihti tehakse tööd ning teenitakse raha eesmärgiga osta uusi tooteid või teenuseid.[3] Ühiskonnale on omane, et asutused, tooted ja informatsioon oleksid kergesti kättesaadavad. Tarbimisühiskonda iseloomustavad ka ebavajalikud ja mõtlematud ostud. Oste sooritatakse emotsioonide põhjal ja tihti osutub toode tarbijale kasutuks. Liigne tootmine ja tarbimine mõjub laastavalt nii inimeste rahakotile kui ka loodusele. Tarbimisvajaduste rahuldamiseks kulutatakse loodusressursse ning tekitatakse palju prügi.[4] Tarbimisühiskonna mõju on pigem negatiivne ja selleks, et vältida liigset tarbimist ja mõttetut ostmist on järjest enam populaarsust kogumas ka taaskasutus.
Vaata ka
- ↑ Eesti keele sõnaraamat ÕS. 2003. Lk 786.
- ↑ Uno Mereste. Majandusleksikon II. Lk 327-328.
- ↑ "Tarbimisobjekt".
- ↑ "Mina ja meie – tarbimisühiskonna tuleviku suunajad".