Juuksed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim.
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Long hair.jpg|pisi]]
[[Pilt:Long hair.jpg|pisi]]
'''Juuksed''' on [[inimene|inimese]] [[pea]]s kasvavad [[karvad]]. Kuna juuksekarva välimine osa koosneb surnud [[rakk|rakkudest]], siis puuduvad ka selles osas närvirakud ja karv ei tunne [[valu]]. Asukoha tõttu inimkeha ülemises otsas torkavad juuksed kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: neid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse erilistesse [[soeng]]utesse.
'''Juuksed''' on [[inimene|inimese]] [[pea]]s kasvavad [[karv]]ad. Kuna juuksekarva välimine osa koosneb surnud [[rakk|rakkudest]], siis karv ei tunne [[valu]]. Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse [[soeng]]usse.


Mõningates olukordades võib juuste paljastamine või omamine olla [[tabu]], näiteks peavad naised katma pea [[õigeusu kirik]]uisse sisenedes ning tihti on lõigatud ära [[Ajateenistus|sõjaväeteenistusse]] astujate või [[ori|orjade]] juuksed. Samas on inimestel üldjuhul tavaks juukseid kanda, mistõttu võib nende puudumine eriliselt märgatav olla, näiteks noortel naistel. Samal põhjusel peetakse [[juuste hõrenemine|juuste hõrenemist]] tihtipeale probleemiks, tulenegu see siis inimese vanusest (see on levinum meestel) või keskkonnamõjudest (nagu haigused, [[radioaktiivne kiirgus]] ja [[keemiaravi]]).
Mõnes olukorras võib juuste paljastamine või omamine olla [[tabu]], näiteks peavad naised katma pea [[islam]]imaades, ka [[õigeusk|õigeusu]]maades nõutakse seda [[kirik (pühakoda)|kirikusse]] sisenedes. Sageli lõigatakse ära [[Ajateenistus|sõjaväeteenistusse]] astujate ja [[ori|orjade]] juuksed. Üldjuhul on tavaks juukseid siiski kanda, mistõttu võib nende puudumine silma torgata, näiteks noortel naistel. Samal põhjusel peetakse [[juuste hõrenemine|juuste hõrenemist]] tihtipeale probleemiks, tulenegu see siis inimese [[vananemine|vananemisest]] (eriti meestel), [[haigus]]test või [[keskkonnamõju]]dest ([[radioaktiivne kiirgus]], [[keemiaravi]]).


Juuste lõikuse ja töötlemisega on eri kultuurides tegelenud mitmesugused spetsialistid. Tänapäeval pöördutakse soengute asjus eelkõige [[juuksur]]i poole, ajalooliselt on sellega tegelenud [[habemeajaja]]d (kes täitsid Euroopas tihti ka [[kirurg]]i rolli).
Juuste lõikamise ja töötlemisega on eri kultuurides tegelenud spetsialistid. Tänapäeval pöördutakse soengute asjus eelkõige [[juuksur]]i poole, ajalooliselt on sellega tegelenud [[habemeajaja]]d, kes täitsid Euroopas tihti ka [[kirurg]]i rolli.


Juuste puudumisel või varjamisel tarvitatakse [[parukas|parukaid]], mis võivad olla valmistatud inimjuustest, loomakarvadest või kunstmaterjalidest. Ajalooliselt on ka neid valmistanud juuksurid, mistõttu näiteks vene keeles nimetatakse juuksurit tänini parukameistriks (''парикмахер'').
Juuste puudumisel või varjamisel tarvitatakse [[parukas|parukaid]], mis võivad olla valmistatud inimjuustest, loomakarvadest või kunstmaterjalidest. Ajalooliselt on ka neid valmistanud juuksurid, mistõttu näiteks [[vene keel]]es nimetatakse juuksurit tänini parukategijaks (парикмахер, vananenud [[saksa keel|saksakeelsest]] sõnast ''Perückenmacher'').


== Juuste kasvufaasid ==
== Juuste kasvufaasid ==

Redaktsioon: 15. oktoober 2017, kell 18:11

Juuksed on inimese peas kasvavad karvad. Kuna juuksekarva välimine osa koosneb surnud rakkudest, siis karv ei tunne valu. Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse soengusse.

Mõnes olukorras võib juuste paljastamine või omamine olla tabu, näiteks peavad naised katma pea islamimaades, ka õigeusumaades nõutakse seda kirikusse sisenedes. Sageli lõigatakse ära sõjaväeteenistusse astujate ja orjade juuksed. Üldjuhul on tavaks juukseid siiski kanda, mistõttu võib nende puudumine silma torgata, näiteks noortel naistel. Samal põhjusel peetakse juuste hõrenemist tihtipeale probleemiks, tulenegu see siis inimese vananemisest (eriti meestel), haigustest või keskkonnamõjudest (radioaktiivne kiirgus, keemiaravi).

Juuste lõikamise ja töötlemisega on eri kultuurides tegelenud spetsialistid. Tänapäeval pöördutakse soengute asjus eelkõige juuksuri poole, ajalooliselt on sellega tegelenud habemeajajad, kes täitsid Euroopas tihti ka kirurgi rolli.

Juuste puudumisel või varjamisel tarvitatakse parukaid, mis võivad olla valmistatud inimjuustest, loomakarvadest või kunstmaterjalidest. Ajalooliselt on ka neid valmistanud juuksurid, mistõttu näiteks vene keeles nimetatakse juuksurit tänini parukategijaks (парикмахер, vananenud saksakeelsest sõnast Perückenmacher).

Juuste kasvufaasid

Juuste kasvamine jaotatakse nelja faasi:[1][2]

  • Kasvufaas ehk anageenne faas – tavaliselt on selles faasis 90% karvu. See kestab 3–6(10) aastat. Keskmine juuksekarva kasv on 1,25 cm kuus. Juuste kasv on kõige kiirem 15-30 eluaasta vahel ja aeglustub pärast viiekümnendat eluaastat.
  • Taandarengufaas ehk katageenne faas – selles faasis on 1–2% karvu. Kestab 1-2 nädalat. Karv kaotab pigmendi, karvaroo alumine osa muutub nuiakujuliseks;
  • Puhkefaas ehk telogeenne faas – selles faasis on 10–15% karvu. Kestab 2–4 kuud. Juuksed kas kukuvad välja või tõugataks uute karvade poolt oma kohalt;
  • Karva eemalduse faas ehk eksogeenne faas – kestab 4–6 nädalat. Tekib uue anageeni ehk kasvufaasi algus. Kasvav karv lükkab vana karva välja.

Juuste keemiline koostis

Juuste normaalne pH on 5,5 ehk happeline.

Vesi mõjutab juuste pH-d. Mida aluselisem vesi seda enam kuivatab juust. Samuti muudab vesi juuksed hapraks, poorseks ning tuhmistab värvi värvitud juustes. Palsam, mille pH on vahemikus 2-7 aitab taastada normaalselt panaha ja juuste pH-d. Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline, mille tõttu muutuvad juuksed ja peanahk kuivaks.

Vaata ka

Viited

  1. Juuste kasvufaasid juustehooldus.wordpress.com/
  2. 2.8 Juukse kasvutsükkel