Elukvaliteet: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lintsikk (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Lintsikk (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida: 7. rida:
Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.
Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.


{{Sisukorra piirang}}
{{Sisukorra piirang|Maailma õnnelikkuse aruanne=}}


== Ülevaade ==
== Ülevaade ==

Redaktsioon: 15. oktoober 2017, kell 16:14

Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus; elulaadi kvalitatiivne külg vastandatuna materiaalsete väärtuste tarbimisele[1].

Esmakordselt kasutas terminit "elukvaliteet" 1964. aastal USA president Lyndon Baines Johnson[1]. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses globaalprobleemide negatiivsete ilmingute analüüsimisega.

Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus ja õiguskaitse, keskkonnakaitse, loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused[1].

Ülevaade

Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definatsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."

Vastavalt majandusteadlase Robert Costanzale:

Kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate mitmesugustes valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.

Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamis teooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur. Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:

Isikutunnistus ja kaasamine

Loovus ja vaba aja veetmine

Mälu ja projektsioon

Usk ja ideed

Sugu ja põlvkonnad

Uurimine ja õppimine

Heaolu ja tervis

Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu vabadus, inimõigused ja õnn. Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on raske mõõta, eelistatakse üldiselt teisi meetmeid kasutada. Samuti on näidatud, et õnn ei seostu suurenevast sissetulekust. Selle tulemusena ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 10.07.2011)

Vaata ka

Kasutatud kirjandus