Winston Churchill: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
39. rida: 39. rida:
* [http://cwr.iwm.org.uk/ The Churchill Centre and Museum at The Cabinet War Rooms, London]
* [http://cwr.iwm.org.uk/ The Churchill Centre and Museum at The Cabinet War Rooms, London]
* Kesknädalal, 25. august 1937, Päewaleht, nr. 229, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370825.2.6 Inglise–Saksa suhted, Avameelsed sõnad Saksamaale „Päewalehele" kirjuts R. T. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.], digar.ee<br />
* Kesknädalal, 25. august 1937, Päewaleht, nr. 229, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370825.2.6 Inglise–Saksa suhted, Avameelsed sõnad Saksamaale „Päewalehele" kirjuts R. T. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.], digar.ee<br />
<font size=-1>''Natsistlik Saksamaa pole maailmale ainult hirmuks, vaid ja mõistatuseks. Samm, mis sakslased on astunud „Times'i” kirjasaatjat Berliinist välja saates, jätab imestuse ja arusaamatusse nii nende sõbrad kui vaenlased.''</font>
<font size=-1>''Natsistlik Saksamaa pole maailmale ainult hirmuks, vaid ka mõistatuseks. Samm, mis sakslased on astunud „Times'i” kirjasaatjat Berliinist välja saates, jätab imestuse ja arusaamatusse nii nende sõbrad kui vaenlased.''</font>
* 17 november 1937, Päewaleht nr. 313, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19371117.2.15# Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P. „Jugoslaavia ja Euroopa”], <font size="-1">Peaminister Stojadinowitschi visiidid Londoni ja Pariisi ning uus sobitus vastasrinna parteide vahel Jugoslaavias väärivad tähelepanu. Jugoslaawia on Euroopa wõtmeriike ja tema tegevus võiks olla potentseks teguriks rahu säilitamisel suurriikide vahel.</font>
* 17 november 1937, Päewaleht nr. 313, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19371117.2.15# Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P. „Jugoslaavia ja Euroopa”], <font size="-1">Peaminister Stojadinowitschi visiidid Londoni ja Pariisi ning uus sobitus vastasrinna parteide vahel Jugoslaavias väärivad tähelepanu. Jugoslaawia on Euroopa wõtmeriike ja tema tegevus võiks olla potentseks teguriks rahu säilitamisel suurriikide vahel.</font>
* Reede, [[21. oktoober]] [[1938]], [[Päewaleht]] Nr 286, LK 2, [[Winston Churchill|Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.]], [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19381021&e=-------et-25--1--txt-txIN|txTI|txAU|txTA---------- „Palestiina teelahkmel”], digar.ee,<br />
* Reede, [[21. oktoober]] [[1938]], [[Päewaleht]] Nr 286, LK 2, [[Winston Churchill|Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.]], [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19381021&e=-------et-25--1--txt-txIN|txTI|txAU|txTA---------- „Palestiina teelahkmel”], digar.ee,<br />

Redaktsioon: 14. oktoober 2017, kell 03:09

 See artikkel räägib Suurbritannia riigitegelasest; Ameerika romaanikirjaniku kohta vaata artiklit Winston Churchill (romaanikirjanik).

Winston Churchill 1944 Kanadas

Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik ja Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.

Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1]

Lapsepõlv ja perekond

Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk Jennie Jerome (18541921) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord Randolph Churchill (1849–1895) oli seitsmenda Marlborough' hertsogi poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuninga Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes süüfilist ja suri noorelt, 24. jaanuaril 1895 45-aastaselt.

Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus sai ta tihti karistada edenematuse eest õppetöös ja oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister.

Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe. Isaga ta eriti ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.

Tunnustused

Mall:Vabadusrist

Teosed

Kirjandus

Viited

Välislingid

Natsistlik Saksamaa pole maailmale ainult hirmuks, vaid ka mõistatuseks. Samm, mis sakslased on astunud „Times'i” kirjasaatjat Berliinist välja saates, jätab imestuse ja arusaamatusse nii nende sõbrad kui vaenlased.

Keset suuri sündmusi, mis viimasel ajal hoidsid meeli ärevil, Palestiina jäi teatava määrani varju. Praegune tuulevaikus Euroopas, kus võidukad pooled loevad oma saaki, sunnib meid uuesti pöörama pilku sellele rahutule maale, mille eest Suur–Britannia on vastutav.