Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
33. rida: 33. rida:
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>.
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>.


Pääskülas valmis 1950ndate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.<ref name=":0" />
Pääskülas valmis 1950ndate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.<ref name=":0" /> Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.<ref>{{Netiviide|Autor=Oliver Orro|URL=http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read?id=60900197|Pealkiri=Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read|Väljaanne=Nõmme Sõnumid|Aeg=02.11.2011|Kasutatud=}}</ref>


Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks antud monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.<ref>{{Netiviide|Autor=Oliver Orro|URL=http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read?id=60900197|Pealkiri=Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read|Väljaanne=Nõmme Sõnumid|Aeg=02.11.2011|Kasutatud=}}</ref>
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.<ref name=":0" />

Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. [[Pääsküla prügila]] suleti 2003. aastal.<ref name=":0" />


1968. aastal liideti Tallinnaga nii [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum kui ka [[Vana-Pääsküla]] allasumi alad. 1995. aastal hakati Pääskülasse rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem [[Jaan Teemant|Jaan Teemantile]] kuulunud talu järgi nimeks [[Veskimöldre]]. Selle allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.<ref name=":0" />
1968. aastal liideti Tallinnaga nii [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum kui ka [[Vana-Pääsküla]] allasumi alad. 1995. aastal hakati Pääskülasse rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem [[Jaan Teemant|Jaan Teemantile]] kuulunud talu järgi nimeks [[Veskimöldre]]. Selle allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.<ref name=":0" />
70. rida: 72. rida:
Asumis asuvad [[Tallinna Pääsküla Gümnaasium]] ning [[Pääsküla raamatukogu]].
Asumis asuvad [[Tallinna Pääsküla Gümnaasium]] ning [[Pääsküla raamatukogu]].


[[File:Pääskülakivisild.jpg|thumb|Pääskülakivisild]]
[[File:Pääskülakivisild.jpg|thumb|Kivisild üle Pääsküla jõe Vana-Pääskülas]]
== Pääsküla asumi tänavad ==
== Pääsküla asumi tänavad ==
Pääskülas asuvad [[Adra tänav (Tallinn)|Adra tänav]], [[Hirve tänav]], [[Hirve põik]], [[Hommiku tänav (Tallinn)|Hommiku tänav]], [[Ilvese tänav]], [[Kaasiku tänav]], [[Kadaka puiestee|Kadaka puiestee,]] [[Kalda tänav]], [[Kanarbiku tänav (Tallinn)|Kanarbiku tänav]], [[Karusambla tänav]], [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]], [[Kasteheina tänav]], [[Kumalase tänav]], [[Käolina tänav]], [[Kärbi tänav]], [[Külvi tänav]], [[Laaniku tänav]], [[Lauliku tänav]], [[Leegi tänav]], [[Lehtpuu tänav]], [[Lemmiku tänav]], [[Lemmiku põik]], [[Liipri tänav]], [[Lõikuse tänav]], [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]], [[Läike tänav]], [[Mesila tänav]], [[Metsaveere tänav]], [[Muraka tänav]], [[Muuluka tänav (Tallinn)|Muuluka tänav]], [[Mägra tänav]], [[Möldre tee]], [[Naaritsa tänav]], [[Nugise tänav]], [[Palu tänav]], [[Palusambla tänav]], [[Pilliroo tänav]], [[Põdra tänav]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu tänav]], [[Põllu põik]], [[Päikese puiestee]], [[Pärja tänav]], [[Pärnu maantee]], [[Pääsküla tänav]], [[Raba tänav]], [[Rabaveere tänav]], [[Raie tänav]], [[Rao tänav]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Rebase tänav (Tallinn)|Rebase tänav]], [[Rohula tänav]], [[Roosi tänav (Tallinn)|Roosi tänav]], [[Rõõmu tänav]], [[Ränduri tänav]], [[Räni tänav]], [[Rännaku puiestee]], [[Saagi tänav]], [[Saarepuu tänav]], [[Saha tänav]], [[Saha põik]], [[Sambliku tänav]], [[Sarve tänav]], [[Seedri tänav]], [[Seedri põik]], [[Sireli tänav]], [[Sisaski tänav]], [[Soovildiku tänav]], [[Suvila tänav]], [[Sõbra tänav (Tallinn)|Sõbra tänav]], [[Sõbra põik]], [[Sõnajala tänav]], [[Särje tänav]], [[Tammepärja tänav (Tallinn)|Tammepärja tänav]], [[Tammiku tänav (Tallinn)|Tammiku tänav]], [[Toome põik]], [[Turusambla tänav]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]], [[Vainu tänav (Tallinn)|Vainu tänav]], [[Vikerkaare tänav (Tallinn)|Vikerkaare tänav]], [[Värsi tänav]], [[Õhtu tänav (Tallinn)|Õhtu tänav]] ning [[Õitse tänav]].
Pääskülas asuvad [[Adra tänav (Tallinn)|Adra tänav]], [[Hirve tänav]], [[Hirve põik]], [[Hommiku tänav (Tallinn)|Hommiku tänav]], [[Ilvese tänav]], [[Kaasiku tänav]], [[Kadaka puiestee|Kadaka puiestee,]] [[Kalda tänav]], [[Kanarbiku tänav (Tallinn)|Kanarbiku tänav]], [[Karusambla tänav]], [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]], [[Kasteheina tänav]], [[Kumalase tänav]], [[Käolina tänav]], [[Kärbi tänav]], [[Külvi tänav]], [[Laaniku tänav]], [[Lauliku tänav]], [[Leegi tänav]], [[Lehtpuu tänav]], [[Lemmiku tänav]], [[Lemmiku põik]], [[Liipri tänav]], [[Lõikuse tänav]], [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]], [[Läike tänav]], [[Mesila tänav]], [[Metsaveere tänav]], [[Muraka tänav]], [[Muuluka tänav (Tallinn)|Muuluka tänav]], [[Mägra tänav]], [[Möldre tee]], [[Naaritsa tänav]], [[Nugise tänav]], [[Palu tänav]], [[Palusambla tänav]], [[Pilliroo tänav]], [[Põdra tänav]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu tänav]], [[Põllu põik]], [[Päikese puiestee]], [[Pärja tänav]], [[Pärnu maantee]], [[Pääsküla tänav]], [[Raba tänav]], [[Rabaveere tänav]], [[Raie tänav]], [[Rao tänav]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Rebase tänav (Tallinn)|Rebase tänav]], [[Rohula tänav]], [[Roosi tänav (Tallinn)|Roosi tänav]], [[Rõõmu tänav]], [[Ränduri tänav]], [[Räni tänav]], [[Rännaku puiestee]], [[Saagi tänav]], [[Saarepuu tänav]], [[Saha tänav]], [[Saha põik]], [[Sambliku tänav]], [[Sarve tänav]], [[Seedri tänav]], [[Seedri põik]], [[Sireli tänav]], [[Sisaski tänav]], [[Soovildiku tänav]], [[Suvila tänav]], [[Sõbra tänav (Tallinn)|Sõbra tänav]], [[Sõbra põik]], [[Sõnajala tänav]], [[Särje tänav]], [[Tammepärja tänav (Tallinn)|Tammepärja tänav]], [[Tammiku tänav (Tallinn)|Tammiku tänav]], [[Toome põik]], [[Turusambla tänav]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]], [[Vainu tänav (Tallinn)|Vainu tänav]], [[Vikerkaare tänav (Tallinn)|Vikerkaare tänav]], [[Värsi tänav]], [[Õhtu tänav (Tallinn)|Õhtu tänav]] ning [[Õitse tänav]].

Redaktsioon: 13. oktoober 2017, kell 05:39

Pääsküla

Pindala 6,61 [1] km²
Elanikke 9879 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 22′ N, 24° 38′ E
Pääsküla asumi kaart
Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone
Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a

Pääsküla on asum Nõmme linnaosas. Asum piirneb Vana-Mustamäe, Hiiu, Kivimäe, Nõmme ja Laagri asumite ning Harku, Saue ja Saku valdadega. Pääsküla asum on pindalalt Nõmme linnaosa kõige suurem asum, selle pindala on 6,61km2.[1]

Pääsküla asumi lõunapiiril kulgeb Pääsküla jõgi.

Nimi

Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud oma nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav Pärnu maantee vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.[2]

Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).[viide?]

Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.[viide?]

Ajalugu

Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti Taani hindamisraamatus. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri Harku ordumõisale kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla Jälgimäe mõisale. 1798. aasta Mellini atlases on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.[3]

Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated Pääsküla jõge ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.[2] Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.[4]

1912. aastal ostsid Peeter Suure merekindluse ametnikud Glehni valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati Peeter I auks Peetri aedlinnaks (vene k Petrovskaja sloboda). Kuna kõige lähemal asuv Nõmme raudteepeatus jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud rahad kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber Pääsküla raudteepeatusteks.[2]

Pääskülas asus I maailmasõja ja vabadussõja ajal vangilaager, mille järgi sai Laagri asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ning aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval Vana-Pääsküla allasumina.[2]

1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920-1930ndatel aastatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila (praegu elumaja).[2]

24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala Boris Voogase 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest Alfred Palmile[5].

Pääskülas valmis 1950ndate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.[2]

Pääsküla Hirve-Põdra, Põllu-Rännaku, Tungla, Ilmarise ja Kerese tänava kvartalis ehitati pärast Teist maailmasõda Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks antud monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.[6]

Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.[2]

1968. aastal liideti Tallinnaga nii Laagri asum kui ka Vana-Pääsküla allasumi alad. 1995. aastal hakati Pääskülasse rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem Jaan Teemantile kuulunud talu järgi nimeks Veskimöldre. Selle allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.[2]

Elanikkond

Aasta Arvestuslik rahvaarv[7][8][1]
2017 9879
2016 9950
2015 9944
2014 9948
2013 9852
2012 9843
2011 9586

Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.[9]

Haridus ja kultuur

Asumis asuvad Tallinna Pääsküla Gümnaasium ning Pääsküla raamatukogu.

Kivisild üle Pääsküla jõe Vana-Pääskülas

Pääsküla asumi tänavad

Pääskülas asuvad Adra tänav, Hirve tänav, Hirve põik, Hommiku tänav, Ilvese tänav, Kaasiku tänav, Kadaka puiestee, Kalda tänav, Kanarbiku tänav, Karusambla tänav, Kastani tänav, Kasteheina tänav, Kumalase tänav, Käolina tänav, Kärbi tänav, Külvi tänav, Laaniku tänav, Lauliku tänav, Leegi tänav, Lehtpuu tänav, Lemmiku tänav, Lemmiku põik, Liipri tänav, Lõikuse tänav, Lõo tänav, Läike tänav, Mesila tänav, Metsaveere tänav, Muraka tänav, Muuluka tänav, Mägra tänav, Möldre tee, Naaritsa tänav, Nugise tänav, Palu tänav, Palusambla tänav, Pilliroo tänav, Põdra tänav, Põllu tänav, Põllu põik, Päikese puiestee, Pärja tänav, Pärnu maantee, Pääsküla tänav, Raba tänav, Rabaveere tänav, Raie tänav, Rao tänav, Raudtee tänav, Rebase tänav, Rohula tänav, Roosi tänav, Rõõmu tänav, Ränduri tänav, Räni tänav, Rännaku puiestee, Saagi tänav, Saarepuu tänav, Saha tänav, Saha põik, Sambliku tänav, Sarve tänav, Seedri tänav, Seedri põik, Sireli tänav, Sisaski tänav, Soovildiku tänav, Suvila tänav, Sõbra tänav, Sõbra põik, Sõnajala tänav, Särje tänav, Tammepärja tänav, Tammiku tänav, Toome põik, Turusambla tänav, Vabaduse puiestee, Vainu tänav, Vikerkaare tänav, Värsi tänav, Õhtu tänav ning Õitse tänav.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. 3132 Pääsküla kivisild 19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017
  5. Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.
  6. Oliver Orro (02.11.2011). "Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read". Nõmme Sõnumid.
  7. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  8. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  9. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid