Auguste ja Louis Lumière: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. oktoober 2017, kell 13:35

Auguste Marie Louis Nicolas Lumière (19. oktoober 1862 Besançon – 10. aprill 1954 Lyon) ja Louis Jean Lumière (5. oktoober 1864 Besançon – 6. juuni 1948 Bandol), ka vennad Lumiere'id, olid prantsuse filmipioneerid.

Nende nimi lumière tähendab prantsuse keeles valgust.

Nende auks on nimetatud asteroid 775 Lumière.

Elulugu

Vennad sündisid kaheaastase vahega Besançonis, kolisid 1870. aastal Lyoni ja käisid seal koolis.

Nende isal Claude-Antoine Lumière'il oli fotograafiaettevõte, kus mõlemad vennad töötasid. Pärast seda, kui isa 1892. aastal vanaduspõlve veetma jäi, hakkasid vennad tegelema liikuvate piltidega. Nad patenteerisid rea uuenduslikke meetodeid, näiteks filmilindi perforatsiooni. Nende kinematograaf patenteeriti 13. veebruaril 1895 ja esimene filmimaterjal lindistati sellega sama aasta 19. märtsil. Kaadrid näitasid töölisi lahkumas Lumière'i tehasest.

Esimesed filmiseansid toimusid juba samal aastal. Esimest korda näidati Lumière'ide liikuvaid pilte avalikult ja tasu eest 28. detsembril 1895 Pariisis Grand Café keldriruumis. Näitamisele tuli kümme lühikest filmi. Iga film oli 17 meetrit pikal lindil ja kestis 40–50 sekundit. Kinematograaf võimaldas nii filmi lindistada kui ka projitseerida.

1896. aastal läksid vennad oma kinematograafiga turneele, mille käigus külastasid Bombayd, Londonit, Montreali, New Yorki ja Buenos Airest.

Varsti pärast seda pöörasid vennad tähelepanu filmitegemiselt värvifotograafiale ning patenteerisid 1903. aastal autokroommenetluse.

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 Vennad sündisid kaheaastase vahega [[Besançon]]is, kolisid 1870. aastal [[Lyon]]i ja käisid seal koolis.
-Nende isal Claude-Antoine Lumière'il oli fotograafiaettevõte, kus mõlemad vennad töötasid. Pärast seda, kui isa 1892. aastal vanaduspõlve veetma jäi, hakkasid vennad tegelema liikuvate piltidega. Nad patenteerisid rea uuenduslikke meetodeid, näiteks filmilindi perforatsiooni. Nende [[kinematograaf]] ise patenteeriti 13. veebruaril 1895 ja esimene filmimaterjal lindistati sellega sama aasta 19. märtsil. Kaadrid näitasid töölisi lahkumas Lumière'i tehasest.
+Nende isal Claude-Antoine Lumière'il oli fotograafiaettevõte, kus mõlemad vennad töötasid. Pärast seda, kui isa 1892. aastal vanaduspõlve veetma jäi, hakkasid vennad tegelema liikuvate piltidega. Nad patenteerisid rea uuenduslikke meetodeid, näiteks filmilindi perforatsiooni. Nende [[kinematograaf]] patenteeriti 13. veebruaril 1895 ja esimene filmimaterjal lindistati sellega sama aasta 19. märtsil. Kaadrid näitasid töölisi lahkumas Lumière'i tehasest.
-Esimesed filmiseansid toimusid juba samal aastal. Esimest korda näidati Lumière'ide liikuvaid pilte avalikult ja tasu eest 28. detsembril 1895 [[Pariis]]is Grand Café keldriruumis. Näitamisele tulid kümme lühikest filmi. Iga film oli 17 meetrit pikal lindil ja kestis umbes 40-50 sekundit. Kinematograaf võimaldas nii filmi lindistada kui projitseerida.
+Esimesed filmiseansid toimusid juba samal aastal. Esimest korda näidati Lumière'ide liikuvaid pilte avalikult ja tasu eest 28. detsembril 1895 [[Pariis]]is Grand Café keldriruumis. Näitamisele tuli kümme lühikest filmi. Iga film oli 17 meetrit pikal lindil ja kestis 40–50 sekundit. Kinematograaf võimaldas nii filmi lindistada kui ka projitseerida.
-. aastal läksid vennad oma kinematograafiga turneele, mille käigus külastasid [[Bombay]]d, [[London]]it, [[Montreal]]i, [[New York]] ja [[Buenos Aires]]t.
+. aastal läksid vennad oma kinematograafiga turneele, mille käigus külastasid [[Bombay]]d, [[London]]it, [[Montreal]]i, [[New York|New Yorki]] ja [[Buenos Aires]]t.
-Varsti pärast seda pöörasid vennad oma tähelepanu filmitegemiselt värvifotograafiale ning patenteerisid 1903. aastal autokroom-menetluse.
+Varsti pärast seda pöörasid vennad tähelepanu filmitegemiselt värvifotograafiale ning patenteerisid 1903. aastal autokroommenetluse.
 {{JÄRJESTA:Lumiere}}