Peetrileht: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
55. rida: 55. rida:
<ref name="levikuatlas">[https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Succisa_pratensis.htm Eesti taimede levikuatlas] ottluuk.github.io</ref>
<ref name="levikuatlas">[https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Succisa_pratensis.htm Eesti taimede levikuatlas] ottluuk.github.io</ref>
<ref name="bio2">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/peetril2.htm Peetrileht → täiendav info] bio.edu.ee</ref>
<ref name="bio2">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/peetril2.htm Peetrileht → täiendav info] bio.edu.ee</ref>
<ref name="Clapham">Clapham, A.R.; Tutin, T.G.; Warburg, E.F. (1981). "Excursion Flora of the British Isles (Third ed.)." Cambridge University Press. ISBN 0521232902</ref>
<ref name="Clapham">Clapham, A.R.; Tutin, T.G.; Warburg, E.F. (1981). "Excursion Flora of the British Isles" (Third ed.). Cambridge University Press. ISBN 0521232902</ref>
}}
}}



Redaktsioon: 11. oktoober 2017, kell 21:03

Peetrileht
Peetrileht
Peetrileht
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Kuslapuulised Caprifoliaceae
Perekond Peetrileht Succisa
Liik Peetrileht
Binaarne nimetus
Succisa pratensis
Moench

Peetrileht (Succisa pratensis) on mitmeaastane ühekojaline taimeliik kuslapuuliste sugukonnas.

Taime rahvapärased nimed on peetri-piibeleht, peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla karunupp.[1]

Botaanilised tunnused

Taime kõrgus on (20) 30–60 (90) cm.[2]

Õis

Peetrilehe õied on sinakad (harvem sinakaslillad, valkjad või roosakad), kaheli õiekattega. Õiekroon on liitlehine, nelja hõlmaga. Iga õie alusel on ripsmelise servaga kandeleht. Õied on koondunud tihedateks kerajateks nuttideks. Kõik õied on õisikus peaaegu samasuurused. Õisikul on üldkatis, mis koosneb kahes reas asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga kõrglehtedest.[2]

Leht

Lehed on terve servaga, terava tipuga, kujult munajas-elliptilised kuni süstjad, pealt paljad, alumised küljed mõnikord hõredalt karvased. Lehekodariku lehed on rootsuga ja suured, vartel ilma rootsuta, vastakuti asetsevad ja oluliselt väiksemad.[2]

Vars

Vars püstine, üldjuhul natuke harunenud, alusel paljas, ülemises osas liibuvate karvadega.[2]

Risoom

Risoom on lühike, tugev, tipul järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt mustjas.[2]

Levik

Peetrileht on levinud peamiselt Euroopas, vähem Lääne-Siberis ja Väike-Aasias.[3]

Eestis on peetrileht levinud üle kogu maa.[4]

Kasvukoht

Peetrilehe kasvukohtadeks on peamiselt niisked päris-, soo- ja puisniidud, lodumetsad, madal- ja siirdesood ning soometsad.[2]

Paljunemine

Valgeõielist peetrilehte tolmeldab meemesilane

Peetrileht paljuneb seemnetega. Rikkalikult nektarit sisaldavaid õisikuid tolmeldavad putukad. Peetrileht on hea meetaim.[2] Taim õitseb Briti saartel juunist oktoobrini [5] (Eestis tavaliselt alates juulist[2]).

Viited

  1. Peetrileht (Succisa pratensis) bio.edu.ee
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Peetrileht → täiendav info bio.edu.ee
  3. Levikukaart linnaeus.nrm.se
  4. Eesti taimede levikuatlas ottluuk.github.io
  5. Clapham, A.R.; Tutin, T.G.; Warburg, E.F. (1981). "Excursion Flora of the British Isles" (Third ed.). Cambridge University Press. ISBN 0521232902