Tartu Ülikooli Kliinikum: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida: | 34. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
1. mail 1804 asutas ja avas arstiteadlane [[Daniel Georg Balk]] Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi - Clinicum Universitatis Dorpatensis. |
1. mail 1804 asutas ja avas arstiteadlane [[Daniel Georg Balk]] Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi - Clinicum Universitatis Dorpatensis. Algne hoone ei ole säilinud, kuid see asus Võru, Lille ja Tähe tänavate vahelisel alal. Üliõpilased hakkasid kohe peale avamist kliinikus praktiseerima. Kliinik oli ette nähtud meditsiini õppivatele tudengitele praktiliseks õppetööks, kõiki ravi vajavaid patsiente polnud võimalik vastu võtta kuna kliinikul puudus raha ning ruumi oli vähe.<ref>Tartu Ülikooli Kliinikum 200, lk 27</ref> |
||
27. juulil 1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis |
27. juulil 1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis Toomemäele, sealsest kasarmuhoonest ümber ehitatud omaette kivimajja. Hoonesse pidi mahtuma kolm kliinikut- sisehaiguste, kirurgia- ja sünnituabi. Kliiniku avamise järgselt teatas professor Balk ajalehes ''Dörptsche Zeitung'': |
||
"Kõigil, kes Tartu Ülikooli Kliiniku hoonet seestpoolt näha soovivad, peab olema sissepääsuluba või professor Balk nõusolek. Tartu elanikele on külastamine võimaldatud ainult pühapäeviti, väljast sissesõitnule tuleb professor Balk rõõmuga vastu ka teistel päevadel. Kliinikumi ilma loeta ei lasta, sest see segab asjaajamist ja põhjustab ebameeldivusi"<ref>Tartu Ülikooli Kliinikum 200, lk 32</ref> |
|||
1998 jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn vastava koostööprotokolli ja 22. detsembril 1998 asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. |
1998 jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn vastava koostööprotokolli ja 22. detsembril 1998 asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. |
Redaktsioon: 11. oktoober 2017, kell 15:21
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
SA Tartu Ülikooli Kliinikum | |
---|---|
SA TÜK | |
Asukoht | Tartu |
Koordinaadid | 58° 22′ 11,9″ N, 26° 42′ 0,1″ E |
Tegevusvaldkond | Tervishoid |
Haiglavõrgu arengukavas | Regionaalhaigla |
Asutuse tüüp | Sihtasutus |
Asutatud | 22. detsember 1998[1] |
Juhatuse liikmed[4] |
Urmas Siigur - juhatuse esimees Margus Ulst Mart Einasto Malle Keis |
Nõukogu liikmed[5] |
Aare Järvan - nõukogu esimees Ain Heinaru Heidi-Ingrid Maaroos Jarno Laur Jüri Kõre Neinar Seli Peep Pree Tõnis Karki |
Eelarve | Tulud kokku: 2 359 180 930[2] (2008) |
Missioon | Kliinikum on Eesti meditsiini lipulaev. |
Aktiivravivoodeid | 1047[3] |
Töötajaid | (?) |
Tartu Ülikooli Kliinikum (lühend TÜK) on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus. See on tervishoiuasutus ja ühtlasi meditsiinihariduse õppebaas. Kliinikumi suurim kliinikuid koondav haiglakompleks asub Tartus Maarjamõisas.
Tartu Ülikooli Kliinikum asutati 6. juunil 1993[6] Eesti riigi, Tartu Ülikooli ning Tartu linna poolt riikliku asutusena. 22. detsembril 1998 organiseerisid asutajad selle ümber sihtasutuseks.
Tartu Ülikooli Kliinikumi administratiivteenistus asub Tammelinnas L. Puusepa tänav 1a ja Maarjamõisas L. Puusepa tänav 8.
Lisaks Maarjamõisa kompleksile (L. Puusepa 8) paiknevad kliinikumi allasutused ka mujal Tartu linnas. Ainus TÜK Tartust väljas asuv allasutus on androloogiakeskuse (nn meestekliiniku) Tallinna esindus aadressil Gonsiori 3, II korrus.
Ajalugu
1. mail 1804 asutas ja avas arstiteadlane Daniel Georg Balk Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi - Clinicum Universitatis Dorpatensis. Algne hoone ei ole säilinud, kuid see asus Võru, Lille ja Tähe tänavate vahelisel alal. Üliõpilased hakkasid kohe peale avamist kliinikus praktiseerima. Kliinik oli ette nähtud meditsiini õppivatele tudengitele praktiliseks õppetööks, kõiki ravi vajavaid patsiente polnud võimalik vastu võtta kuna kliinikul puudus raha ning ruumi oli vähe.[7]
27. juulil 1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis Toomemäele, sealsest kasarmuhoonest ümber ehitatud omaette kivimajja. Hoonesse pidi mahtuma kolm kliinikut- sisehaiguste, kirurgia- ja sünnituabi. Kliiniku avamise järgselt teatas professor Balk ajalehes Dörptsche Zeitung: "Kõigil, kes Tartu Ülikooli Kliiniku hoonet seestpoolt näha soovivad, peab olema sissepääsuluba või professor Balk nõusolek. Tartu elanikele on külastamine võimaldatud ainult pühapäeviti, väljast sissesõitnule tuleb professor Balk rõõmuga vastu ka teistel päevadel. Kliinikumi ilma loeta ei lasta, sest see segab asjaajamist ja põhjustab ebameeldivusi"[8]
1998 jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn vastava koostööprotokolli ja 22. detsembril 1998 asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
Juhtimine
Kliinikumi juhatuse liikmed (2016) on Urmas Siigur (juhatuse esimees), Mart Einasto, Margus Ulst ja Hannes Danilov.
Kliinikumi nõukogu liikmed (2016) on Urmas Klaas (nõukogu esimees), Aadu Must, Andres Liinat, Garri Raagmaa, Karl Kull, Raul-Allan Kiivet, Tõnis Karki. [9]
Kliinikud
L. Puusepa 8, 51014, Tartu
- Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik
- Hematoloogia-onkoloogia kliinik
- Kirurgiakliinik
- Naistekliinik
- Närvikliinik
- Radioloogiakliinik
- Silmakliinik
- Sisekliinik
- Spordimeditsiini- ja taastusravi kliinik
- Südamekliinik
- Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik
Riia 167, 51014, Tartu
J. Kuperjanovi 1, 51003, Tartu
N. Lunini 6, 51014, Tartu
Raja 31, 50417, Tartu
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
Teenistused
L. Puusepa 2, 51014 Tartu
- Analüüsi-marketingiteenistus
- Androloogiakeskus
- Apteek
- Avalikkussuhted
- Finantsteenistus
- Infektsioonikontrolli teenistus
- Informaatikateenistus
- Kantseleiteenistus
- Majandusteenistus
- Medinfo Keskus
- Müokardiinfarktiregister
- Operatsiooniteenistus
- Patoloogiateenistus
- Personaliteenistus
- Sisekontrolliteenistus
- Tehnikateenistus
- Toitlustusteenistus
- Transplantatsioonikeskus
- Verekeskus
- Vähikeskus
- Ühendlabor
- Ühendlabori geneetikakeskus
Galerii
-
TÜK Maarjamõisa kompleksi erakorralise meditsiiniosakonna korpus
-
TÜK õendushoolduse osakond (endine sisekliinik)
-
TÜK spordimeditsiini- ja taastusravikliinik, Maarjamõisa polikliinik
-
TÜK lastekliinik
Vaata ka
Viited
- ↑ Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum asutamisotsus
- ↑ Kliinikumi 2008. aasta eelarve
- ↑ Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 "Haiglavõrgu arengukava" lisa
- ↑ TÜ Kliinikum: Juhatus
- ↑ TÜ Kliinikum: Nõukogu
- ↑ Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum asutamisotsus
- ↑ Tartu Ülikooli Kliinikum 200, lk 27
- ↑ Tartu Ülikooli Kliinikum 200, lk 32
- ↑ "Nõukogu". Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 22.03.2008.