Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|pisi|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid]]
[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|pisi|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid]]
[[Pilt:Laelatu puisniit.jpg|pisi|[[Laelatu puisniit]] Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta]]
[[Pilt:Laelatu puisniit.jpg|pisi|[[Laelatu puisniit]] Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta]]
'''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
'''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] [[Taksonoomia|taksonoomiliste]] üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.


Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. "Elurikkus" on ''biodiversity'' eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada [[Mikk Sarv]] 2005. aasta 28. oktoobril [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i, [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e ja [[Tartu Ülikooli eetikakeskus]]e koostööl toimunud [[keskkonnaeetika]] konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".
Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. "Elurikkus" on ''biodiversity'' eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada [[Mikk Sarv]] 2005. aasta 28. oktoobril [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i, [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e ja [[Tartu Ülikooli eetikakeskus]]e koostööl toimunud [[keskkonnaeetika]] konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".

Redaktsioon: 9. oktoober 2017, kell 13:07

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid
Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta

Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.

Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides. "Elurikkus" on biodiversity eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada Mikk Sarv 2005. aasta 28. oktoobril Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Uexkülli Keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust ja fülogeneetilist mitmekesisust).

Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]). Eesti kõige liigirikkam taimekooslus on Laelatu puisniit.[2]

Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.

1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.[3]

Kõrvuti elurikkusega on Tartu Ülikooli ökoloogide juhtimisel hakatud rääkima ka tumedast elurikkusest, mis väljendab looduskoosluses esineva liigifondi puudolevat osa, ehk neid liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.

Madalamatel laiuskraadidel esinevat suurt liigirikkust ja kõrgematel laiuskraadidel esinevat väikest liigirikkust üritavad biogeograafid ja makroökoloogid seletada mitmekesisuse laiuskraadilise gradiendi kaudu.

2010. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.[4]

Vaata ka

Viited

  1. Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
  2. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel359_347.html
  3. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst
  4. Rahvusvaheline elurikkuse aasta, Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013

Välislingid