Mõjuagent

Mõjuagent (inglise keeles agent of influence, vene keeles агент влияния) on riigi või organisatsiooni huvides tegutsev isik, kelle eesmärgiks on mõjutada riigi või organisatsioonide tegevust suunavaid otsuseid (poliitikat) mõjuagendi enda huvide edendamiseks kaasanud riigile või organisatsioonile sobivas suunas.

Mõjuagent võib tegutseda, kas materiaalsetel, ideoloogilistel või muudel motiividel. Kuna mõjuagendid ei kogu salajasi andmeid ning ei hangi piiratud tasemega riigisaladusi vaid avaldavad ning propageerivad demokraatlikes ühiskondades oma arvamust ühiskonnas levivatest probleemidest avalikult, kuid kindla vaatenurga all on nende võimalikku riigivastast tegevust raske tuvastada.

Mõjuagendi edukaks tegutsemiseks ja rolli täitmiseks peab ta omama mõjuvõimu oma erialal või olema tuntud ning tunnustatud arvamusliider mingil alal, mis võimaldabki tal osutada isiklikku või läbi isikliku suhtluse poliitilisi otsuseid vastuvõtvaid isikutel kindlasuunalist mõju, nende poolt riigi ja ühiskonna tegevuses tähtsust omavate probleemide lahendamise käigus vajalikele otsuste langetamisele.

Ameerika Ühendriikides levinud mõjuagendi definitsioon: "Isik, keda võidakse kasutada varjatult välisriikide esindajatele, asutustele mõju osutamiseks, ühiskondliku arvamuse moodustamiseks ühiskondlikele organisatsioonidele ja ühiskonnas mõju omavatele ringkondadele selleks, et soodustada oma maa valitsuse eesmärkide saavutamist või omab võimalust toetada oma maa välispoliitikat konkreetse tegevusega"

NSV Liidus ja Venemaal levinud mõjuagendi definitsioon: "Eriteenistuste poolt värvatud ja luuretegevuseks väljaõpetatud agent, kes omab kõrget seisundit ühiskonnas ja oma ametiseisundi tõttu on võimeline osutama eesmärgikindlat varjatud mõju aktiivsetele elanikkonna osadele või kindlale sotsiaalsele grupile, ideoloogiale, poliitikale, üksikute sündmuste arengule, massiteabevahenditele, parteidele või organisatsioonidele, luurele kasulikus suunas või kaasa aidata luurele soodsale hinnangute moodustumisele mingis konkreetses küsimuses".

Mõjuagentide tegevuse põhijooned:

• Oskus mõjutada ühiskondlikku arvamust ja kogu ühiskonda tervikuna või üksikuid ametlikke või piirkondlikke gruppe;
• Kuulumine mingisse võrgustikku. Mõjuagent on alati ainult osa suuremast poliittehnoloogia "masinavärgist";
• Seatud eesmärkide, mis on seatud "peremehe poolt" saavutamisele kaasatöötamine. Mingil tegevuse etapil võivad eesmärgid näida ka oma maa huvidest lähtuvatena, kuid tegelikult on ainult seatud vaheetapiks "peremehe" poolt seatud lõppeesmärgini;
• Kohustuslik väljaõpe, mida viiakse läbi grupiviisiliste ja individuaalmeetoditega. Väljaõppevormid võivad olla erinevad: loengutest, kuni vestlusteni sundimatus õhkkonnas;
• Taustaisikute (tagatuba) hulka kuulumine, mida tugevam mõjuagent, seda "sügavamale" on ta peidetud. Põhiline mõjuagentide koht poliitikamaastikul on tagatubades nn hallid kardinalid, kes ei valitse, vaid suunavad tegevust, andes selleks "peremehelt" saadud juhiseid edasi poliitikas lahendatavate küsimuste otsustamiseks.

Ajaloost

Konkreetse «mõjuagendi» termini tõi kasutusele 1943. aastal Saksamaa sõjaväeluure Abwehri ülem admiral Wilhelm Canaris.

Endises NSV Liidus ja tänapäevases Venemaa tähenduses kasutas seda terminit avalikkuse ees esmakordselt NSV Liidu RJK esimees Vladimir Krjutškov, esinedes NSV Liidu lagunemise ajal 17. juunil 1991 NSV Liidu Ülemnõukogu kinnisel istungil, kus ta teatas: «Ameerika luure seab endale ülesandeks värvata Nõukogude kodanike seast mõjuagentuuri.»

Väidetavaid mõjuagente ajaloost

• Benito Mussolini, tegutses Esimese maailmasõja ajal sõjas osalevas Itaalia ajakirjanduses Antante valitsuste palgalise mõjuagendina, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid;
• Tatjana Djatšenko, Boriss Jeltsini tütar, kes omas mõjuvõimu Venemaa esimese presidendi otsustele ning valitsuse kaadripoliitikale;
• Aleksandr Jakovlev, NLKP KK sekretär ning NSV Liidu lagunemiseni viinud perestroikaaegse NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi nõunik.

Vaata ka

• Lobitöö
• Zubaatovlus