Afanassi Uvarovski: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida: 11. rida:
Ka Böhtlingk lülitas Uvarovski meenutused 1851. aastal Peterburis ilmunud oma raamatu – jakuudi keelt käsitleva [[monograafia]] "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik" koosseisu. 1861. aastal ilmus [[Pariis]]is ühes reisiajakirjas [[prantsuse keel]]de tõlgituna üks lõik Uvarovski meenutustest pealkirja all "Reis jakuutide maale".<ref name="new"/>
Ka Böhtlingk lülitas Uvarovski meenutused 1851. aastal Peterburis ilmunud oma raamatu – jakuudi keelt käsitleva [[monograafia]] "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik" koosseisu. 1861. aastal ilmus [[Pariis]]is ühes reisiajakirjas [[prantsuse keel]]de tõlgituna üks lõik Uvarovski meenutustest pealkirja all "Reis jakuutide maale".<ref name="new"/>


Vene keelde tõlgitina avaldati Uvarovski meenutused ("Воспоминания") alles 1990. aastal ilmunud Böhtlingki raamatu "О языке якутов" koosseisus.<ref name="new"/>
Vene keelde tõlgituna avaldati Uvarovski meenutused ("Воспоминания") alles 1990. aastal ilmunud Böhtlingki raamatu "О языке якутов" koosseisus.<ref name="new"/>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 7. oktoober 2017, kell 17:12

Afanassi Jakovlevitš Uvarovski (jakuudi keeles Афанасий Яковлевич Уваровскай; vene keeles Афанасий Яковлевич Уваровский; 1800 Žiganski uluss, Jakuudi oblast13. oktoober (vkj 2. oktoober) 1861 Jakutsk) oli erru lastud jakuudi väikeametnik, esimese jakuudikeelse kirjandusteose autor.[1]

Afanassi Uvarovski isa oli vene rahvusest ispravnik, ema jakuuditar Jekaterina Jegorovna. Uvarovski alustas oma karjääri väikeametnikuna Jakuudi oblastivalitsuse kantseleis, kuid 1830. aastal ta vallandati riigiametist sidemete tõttu Jakuutiasse asumisele saadetud dekabristidega. Ta oli uurimise all kuni 1839. aastani.[1]

Uvarovski "Meenutused"

1939. aastal sõitis Uvarovski Peterburi, kus tutvus uurimisreisija ja teadlase Alexander Middendorffiga, kes aastatel 1842–1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta, ning Middendorffi vahendusel keeleteadlase Otto von Böhtlingkiga, kes huvitus jakuudi keelest ja palus Uvarovskit endale keeleõpetajaks. 7 kuu jooksul jakuudi keele omandanud Böhtlingk palus Uvarovskit kirja panna omapoolsed meenutused Jakuutiast ja mõned folkloori näited. Uvarovski täitis selle palve.[1]

Uvarovski kirjapandu avaldati esmakordselt 1848. aastal ilmunud Middendorffi Siberi ekspeditsiooni käsitlevas saksakeelses raamatus. Uvarovski meenutused olid raamatus esitatud jakuudi ja saksa keeles (vene keeles avaldati Middendorffi "Путешествие на север и восток Сибири" 1860. aastal[2], kuid Uvarovski tekst sellesse ei kaasatud).[1]

Ka Böhtlingk lülitas Uvarovski meenutused 1851. aastal Peterburis ilmunud oma raamatu – jakuudi keelt käsitleva monograafia "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik" koosseisu. 1861. aastal ilmus Pariisis ühes reisiajakirjas prantsuse keelde tõlgituna üks lõik Uvarovski meenutustest pealkirja all "Reis jakuutide maale".[1]

Vene keelde tõlgituna avaldati Uvarovski meenutused ("Воспоминания") alles 1990. aastal ilmunud Böhtlingki raamatu "О языке якутов" koosseisus.[1]

Viited