Eesti taru: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
==Omadused ja kujunemine==
===Tartu taru===
Eesti taru oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahel kõrgevahelkõrge krae, mille tõttu oli arvestatud, et sinna peale pannakse 12-raamiline täismagasini korpus peale, meenutas sellegasee [[korpustaru]]. Katus oli viilkatus (mõlematvesi külgejookseb möödamaha jooksebmõlemat vesikülge mahamööda). Seda taru nimetati [[Tartu taru]]ks.
===RaamimõõdudRaami mõõdud===
Taru raami sisemõõdud olid 400x250400×250 mm, jasellist sedataru kasutati pöhiliseltpõhiliselt 1907-1928,aastatel siis1907–1928. Siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt, mida kasutati Tartu tarus.
 
===Erinevused seinte soojustuses ja raamide arvus===
Muudeti ka taru seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina, kuid eesti tarul jäeti alles kaks soojustatud seina (esi- ja tagasein). Tänu ühe soojustatud otsaseina kaotamisele mahub tarusse nüüd 16 pesaraami. VeelKatusena muudetivõeti katustkasutusele lampkatuseks, lamp katuseks. Sedaseda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on taruga lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raami suurused magasiniraamid. Sellist kraed nimetatakse pooleraamiliseks magasiniks. Edaspidi tehti 16 raamilise sellest-raamilisest laiem variant, kuhu mahub 22 raami. Sellega sai temasttarust [[lamavtaru]].
 
== Vaata ka ==
144 881

muudatust

Navigeerimismenüü