Eesti taru: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. oktoober 2017, kell 10:48

Eesti taru on lamavtaru Eesti variant^[1].

Omadused ja kujunemine

Tartu taru

Eesti taru oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahelkõrge krae, mille tõttu – oli arvestatud, et sinna peale pannakse 12-raamiline täismagasini korpus – meenutas see korpustaru. Katus oli viilkatus (vesi jookseb maha mõlemat külge mööda). Seda taru nimetati Tartu taruks.

Raami mõõdud

Taru raami sisemõõdud olid 400×250 mm, sellist taru kasutati põhiliselt aastatel 1907–1928. Siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt, mida kasutati Tartu tarus.

Erinevused seinte soojustuses ja raamide arvus

Muudeti ka taru seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina, kuid eesti tarul jäeti alles kaks soojustatud seina (esi- ja tagasein). Tänu ühe soojustatud otsaseina kaotamisele mahub tarusse nüüd 16 pesaraami. Katusena võeti kasutusele lampkatuseks, seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on taruga lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raami suurused magasiniraamid. Sellist kraed nimetatakse pooleraamiliseks magasiniks. Edaspidi tehti 16-raamilisest laiem variant, kuhu mahub 22 raami. Sellega sai tarust lamavtaru.

Vaata ka

Viited

↑ Mesindusest Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse lehel

[1] Mesindusest Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse lehel

[1]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Omadused ja kujunemine==
 ===Tartu taru===
-Eesti taru oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahel  kõrge krae, mille tõttu oli arvestatud et sinna pannakse 12-raamiline täismagasini korpus peale, meenutas sellega [[korpustaru]]. Katus oli viilkatus (mõlemat külge mööda jookseb vesi maha. Seda taru nimetati [[Tartu taru]]ks.
+Eesti taru oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahelkõrge krae, mille tõttu – oli arvestatud, et sinna peale pannakse 12-raamiline täismagasini korpus – meenutas see [[korpustaru]]. Katus oli viilkatus (vesi jookseb maha mõlemat külge mööda). Seda taru nimetati [[Tartu taru]]ks.
-===Raamimõõdud===
+===Raami mõõdud===
-Taru raami sisemõõdud olid 400x250 mm ja seda kasutati pöhiliselt 1907-1928, siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt mida kasutati Tartu tarus.
+Taru raami sisemõõdud olid 400×250 mm, sellist taru kasutati põhiliselt aastatel 1907–1928. Siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt, mida kasutati Tartu tarus.
 ===Erinevused seinte soojustuses ja raamide arvus===
-Muudeti ka taru seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina kuid eesti tarul jäeti kaks soojustatud seina (esi- ja tagasein). Tänu ühe soojustatud otsaseina kaotamisele mahub tarusse nüüd 16 pesaraami. Veel muudeti katust, lamp katuseks. Seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on taruga lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raami suurused magasiniraamid. Sellist kraed nimetatakse pooleraamiliseks magasiniks. Edaspidi tehti 16 raamilise sellest laiem variant kuhu mahub 22 raami. Sellega sai temast [[lamavtaru]].
+Muudeti ka taru seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina, kuid eesti tarul jäeti alles kaks soojustatud seina (esi- ja tagasein). Tänu ühe soojustatud otsaseina kaotamisele mahub tarusse nüüd 16 pesaraami. Katusena võeti kasutusele lampkatuseks, seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on taruga lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raami suurused magasiniraamid. Sellist kraed nimetatakse pooleraamiliseks magasiniks. Edaspidi tehti 16-raamilisest laiem variant, kuhu mahub 22 raami. Sellega sai tarust [[lamavtaru]].
 == Vaata ka ==