Põhja-Atlandi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Põhja-Atlandi hoovus''' on soe pinna[[hoovus]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas, [[Golfi hoovus]]e jätk.
'''Põhja-Atlandi hoovus''' on soe pinna[[hoovus]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas, [[Golfi hoovus]]e jätk.


Veetemperatuur on +7...+12 °C. Voolukiirus on hoovuse lõunaosas 0,9–1,8 km/t, kirdeosas väheneb kuni 0,4–0,7 km/h. Saab alguse [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suurest madal]]ast ja voolab kirde suunas [[Norra meri|Norra merre]]. 60. põhjalaiuskraadi lähedal tekib lääneharu, mida nimetatakse [[Irmingeri hoovus]]eks. Vooluhulk kõigub aastate keskmiselt 20–40 mln m<sup>3</sup>/s ja sõltub Golfi hoovuse intensiivsusest. Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Põhja-Euroopa]] [[ilm]]a ja [[kliima]]t.
Veetemperatuur on +7...+12 °C. Voolukiirus on hoovuse lõunaosas 0,9–1,8 km/t, kirdeosas väheneb kuni 0,4–0,7 km/h. Saab alguse [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suurest madal]]ast ja voolab kirde suunas [[Norra meri|Norra merre]].
42-45. põhjalajuskraadil voolab ta läänest itta ja pärast [[Atlandi keskmäestik]]u ületamist selle lõunaharu liigub lõuna pool moodustades [[Portugali hoovus]]t.
60. põhjalaiuskraadi lähedal tekib lääneharu, mida nimetatakse [[Irmingeri hoovus]]eks. Vooluhulk kõigub aastate keskmiselt 20–40 mln m<sup>3</sup>/s ja sõltub Golfi hoovuse intensiivsusest.
Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Põhja-Euroopa]] [[ilm]]a ja [[kliima]]t.


[[Kategooria:Hoovused]]
[[Kategooria:Hoovused]]

Redaktsioon: 5. oktoober 2017, kell 13:24

Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk

Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.

Veetemperatuur on +7...+12 °C. Voolukiirus on hoovuse lõunaosas 0,9–1,8 km/t, kirdeosas väheneb kuni 0,4–0,7 km/h. Saab alguse Newfoundlandi Suurest madalast ja voolab kirde suunas Norra merre.

42-45. põhjalajuskraadil voolab ta läänest itta ja pärast Atlandi keskmäestiku ületamist selle lõunaharu liigub lõuna pool moodustades Portugali hoovust.

60. põhjalaiuskraadi lähedal tekib lääneharu, mida nimetatakse Irmingeri hoovuseks. Vooluhulk kõigub aastate keskmiselt 20–40 mln m3/s ja sõltub Golfi hoovuse intensiivsusest.


Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat.