Nedelini katastroof: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. oktoober 2017, kell 13:41

Nedelini katastroof oli 24. oktoobril 1960 Nõukogude Liidus Kasahstanis Bajkongõri kosmodroomi raketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise ballistilise raketi R16 plahvatus.

Raketi peakonstruktor oli Mihhail Jangel, raketi väljatöötamise programmi juhtis suurtükiväe raketiüksuste marssal Mitrofan Nedelin. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov andnud asjaosalistele käsu, et R-16 start toimuks vahetult enne oktoobripühi. Stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.^[1]

Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. Kütusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet, mis on äärmiselt korrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata. Tegelikult oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumpama ja raketi tehasesse ülevaatusele saatma. Selleks oleks aga kulunud vähemalt kuu aega.

Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka, viibides ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Ettevalmistusmeeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti ohutusreegleid – raketi elektrisüsteem oli vooluvõrku lülitatud. Ettevalmistuse käigus tegi üks spetsialist paranduste käigus vajalikke elektrilülitusi, mille tõttu käivitus ettekavandamatult põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris, mis põhjustas 124-tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema. Erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Raketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid ta oli parajasti enne stardiplatvormil toimunud plahvatust suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.

Seda suurõnnetust varjas Nõukogude Liit kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.^[1] Teave toimunu kohta jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas katastroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine Tehnika Maailm, mai 2006

[TM-1] 1,0 ^1,1 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine Tehnika Maailm, mai 2006

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=oktoober}}
 [[Pilt:Митинг 24 октября, город Байконур.jpg|pisi|Auvalve õnnetuse ohvrite mälestussamba juures]]
-'''Nedelini katastroof''' oli [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1960]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Kasahstan]]is [[Bajkongõri kosmodroom]]i  raketi stardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] [[R16]] [[plahvatus]].
+'''Nedelini katastroof''' oli [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1960]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Kasahstan]]is [[Bajkongõri kosmodroom]]i  raketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] [[R16]] [[plahvatus]].
-[[Rakett|Raketi]] peakonstruktor oli [[Mihhail Jangel]], selle raketi väljatöötamise programmi juhtis suurtükiväe raketiüksuste [[marssal]] [[Mitrofan Nedelin]]. Läheneva oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks oli [[Nikita Hruštšov]] andnud   raketiinimestele ülesande, et R-16 start toimuks just vahetult enne  [[oktoobripühad|oktoobripühi]], stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.<ref name="TM"/>
+[[Rakett|Raketi]] peakonstruktor oli [[Mihhail Jangel]], raketi väljatöötamise programmi juhtis suurtükiväe raketiüksuste [[marssal]] [[Mitrofan Nedelin]]. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli [[Nikita Hruštšov]] andnud asjaosalistele käsu, et R-16 start toimuks vahetult enne  [[oktoobripühad|oktoobripühi]]. Stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.<ref name="TM"/>
-Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada veel raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. [[Kütus]]ena kasutati [[hüdrasiin]]i ja hapendajana [[lämmastikhape|lämmastikhappet]], mis on äärmiselt [[korrosioon|korrodeeriv]]. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatavate kummitihendite tõttu raketi paakidesse  jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval  teele saata. Tegelikult oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumbama ja raketi tehasesse ülevaatusele saatma, selleks oleks kulunud aga vähemalt kuu aega.
+Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. [[Kütus]]ena kasutati [[hüdrasiin]]i ja hapendajana [[lämmastikhape]]t, mis on äärmiselt [[korrosioon|korrodeeriv]]. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval  teele saata. Tegelikult oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumpama ja raketi tehasesse ülevaatusele saatma. Selleks oleks aga kulunud vähemalt kuu aega.
-Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka, viibides ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi ligidal. Ettevalmistusmeeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti ohutusreegleid - raketi elektrisüsteem oli vooluvõrku lülitatud. Ettevalmistuse käigus tegi üks spetsialist paranduste käigus vajalikke lülitusi, mille tulemusel käivitus planeerimatult raketi teise astme mootori põlemiskambris  põlemisprotsess, mis tekitas 124 tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema,  erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Selle raketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid ta oli parajasti enne plahvatust stardiplatvormil, piisavalt kaugele suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.
+Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka, viibides ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Ettevalmistusmeeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti ohutusreegleid – raketi elektrisüsteem oli vooluvõrku lülitatud. Ettevalmistuse käigus tegi üks spetsialist paranduste käigus vajalikke elektrilülitusi, mille tõttu käivitus ettekavandamatult põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris, mis põhjustas 124-tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema. Erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Raketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid ta oli parajasti enne stardiplatvormil toimunud plahvatust suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.
-Seda [[suurõnnetus]]e juhtumit varjas Nõukogude Liit tollal kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.<ref name="TM">[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2006/05/?headerID=586 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine] Tehnika Maailm, mai 2006</ref> Info toimunu kohta jõudis Lääneriikidesse sellest hoolimata. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas selle [[katastroof]]i toimumist alles [[1989]]. aastal.
+Seda [[suurõnnetus]]t varjas Nõukogude Liit kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.<ref name="TM">[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2006/05/?headerID=586 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine] Tehnika Maailm, mai 2006</ref> Teave toimunu kohta jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas [[katastroof]]i toimumist avalikult alles [[1989]]. aastal.
 ==Viited==