Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
71. rida: 71. rida:
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.


Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] läänes). [[Hindukuš]] ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.


Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.
80. rida: 80. rida:


===Kliima===
===Kliima===
Afganistanis on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]].
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja seal on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]].
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]].


Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
104. rida: 103. rida:
====Tuuled====
====Tuuled====
[[Pilt:Afghanstan dust storm 2008-08-02.JPG|pisi|Tolmutorm Afganistanis]]
Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.
Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.


===Veestik===
===Veestik===
====Jõed====
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].


Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning [[liustik]]est. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, [[Kabuli jõgi]] aga [[Indus]]esse.

Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].


Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. [[Kabuli jõgi]] suubub [[Indus]]esse.


Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
122. rida: 120. rida:
[[Harī Rūd]]i jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
[[Harī Rūd]]i jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.


Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult [[Amudarja]], ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav.
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult [[Amudarja]], ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].


====Järved====
====Järved====
132. rida: 130. rida:


====Veevarud====
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb [[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
84,55% Afganistani veevarudest pärineb
[[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.


Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
195. rida: 192. rida:


==Rahvastik==
==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
====Rahvaarv (miljonites)====
418. rida: 416. rida:
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
===Afganistani sõda===
===Afganistani sõda===
[[Pilt:British Army Soldier in Full Kit in Afghanistan MOD 45152581.jpg|pisi|Briti sõdur Afganistanis]]
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.


[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.

Redaktsioon: 30. september 2017, kell 20:11

Afganistani Islamivabariik
Afganistani asendikaart
Riigihümn De waţan Afghānistān day
Pealinn Kabul
Pindala 647 500 km²
Ametlikud keeled puštu, dari
Rahvaarv 37 466 414 (juuli 2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 57,9 in/km²
President Ashraf Ghanī
Tegevjuht ‘Abdullāh ‘Abdullāh
Iseseisvus 19. august 1919
SKT 20,815 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 550 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik afgaani (AFN)
Ajavöönd maailmaaeg +4:30
Tippdomeen .af
ROK-i kood AFG
Telefonikood 93

Afganistan (puštu keeles افغانستان (Afghānistān), dari keeles افغانستان (Afghānestān) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Riigi pealinn on Kabul.

Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.

Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.

Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500[4] km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000[viide?] või 33 609 900[4].

Alates 1970. aastatest on riik haaratud mitmesse sõjalisse konflikti, millest ulatuslikumad on olnud Nõukogude-Afganistani sõda ja 2001–2014 väldanud USA sissetung.

Nimi

"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes puštude traditsiooniliste alade nimetamiseks.

Sümbolid ja tähised

Afganistanil on lipp ja vapp.

Afganistani riigihümn on 2006. aastast "De waţan Afghānistān day".

Piir

Afganistan piirneb põhjas Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).

Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor.

Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.

Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.

Loodus

Geoloogiline ehitus

Suurt osa riigist katvad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik on tekkinud Alpi kurrutusel.

Pinnamood

Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.

Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.

Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rīgestāni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mārgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshāk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.

Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.

Kitsad jõeorud ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.

Kliima

Afganistan asub lähistroopilises kliimavöötmes ja seal on mandriline kuiv lähistroopiline kliima.

Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.

Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid.

Sademed

Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm).

Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).

Õhutemperatuur

Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.

Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.

Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.

Kabulis ulatub temperatuur –30°C-st talvel + 40°C-ni suvel.

Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.

Tuuled

Tolmutorm Afganistanis

Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.

Veestik

Jõed

Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghāb ja Harī Rūd.

Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.

Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. Kabuli jõgi suubub Indusesse.

Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sīstānis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.

Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jalālābādi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.

Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.

Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on Pandži jõgi ja Vahši jõgi.

Järved

Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb piki Tadžikistani piiri, Shivehi järv Badakhshānis ning soolase veega Istadehye Moqori järv.

Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.

Padurad

Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat.

Veevarud

84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on Amudarja, Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.

Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.

Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.

Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.

Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.

Veehoidlad ja tammid

Kajakai tamm Helmandi jõel (rajatud 1953, ülesvõte 2004. aastast)

Tähtsad tammid ja veehoidlad Afganistanis on Kajaki veehoidla Helmandi jõel, Kelagay tamm Amudarja lisajõel, Sardehi tamm Ghaznī jõel ning Arghandabi tamm Helmandi jõe kõrvalharul.

Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

Üleujutused

Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.

Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.

Mullad

Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.

Kõrbetes on hallmuld.

Mägedes on mägipruunmuldi.

Taimed

Taimkate on mitmekesine.

Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.

Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.

Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud.

Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harilik virsikupuu.

Hindukušist põhja pool kasvab harilik pistaatsia, millest saadakse ekspordiks pistaatsiapähkleid.

Loomad

Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, džeiraan, keerdsarvkits, buhhaara punahirv ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.

Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad haruldasteks. Palju on pistrikuliseliike.

Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.

Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.

Loodusõnnetused

Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukuši maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

Maavarad

Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, steatiiti, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke vääriskive.

2010. aastal avaldas USA päevaleht The New York Times kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli liitiumi leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme eksportööriks maailmas[5].

Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.

Rahvastik

Lapsed Kabuli linnas

Demograafilised näitajad

Rahvaarv (miljonites)

Rahvuslik koosseis

Afganistani rahvuslik koosseis

Peamised Afganistanis elavad rahvused:

Keeled

Levinumad keeled on puštu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

Religioon

Riigiusk on islam. Enamik rahvastikust on sunniidid, kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.

Usuline kuuluvus:

Asustus

Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km².

Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.

Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel.

Afganistani lääneosa asustuse kese on Herāti linn.

Asulastik

Suuremad linnad (elanike arv 1988):

Asulate loend

Anār Darreh - Andkhvoy - Āqchah - As‘adābād - Asmar - Aybak - Baghlān - Bagrām - Bālā Murghāb - Balkh - Bāmiān - Barākī Barak - Bāsawul - Bust - Chagcharān - Chāh Āb - Chārīkār - Darwāzahgêy - Delārām - Dīshū - Dowlatābād - Emām Şāheb - Eshkāshem - Farāh - Fārsi - Feyẕābād - Gardēz - Ghaznī - Ghowr - Girishk - Ghōryān - Gizāb - Herāt - Jabal os-Sarāj - Jalālābād - Jorm - Kabul - Kajaki - Kalā-i Now - Kalāt - Kāmdīsh - Kandahār - Kang - Karrukh - Khānābād - Kholm - Khowst - Khvājeh ‘Alī Soflá - Kondūz - Koshk-e Kohneh - Kūchnay Darwishān - Langar - Lashkargāh - Mahmūd-e Rāqī - Mazār-e Sharīf - Maydān Shahr - Mehtarlām - Meymaneh - Mīr Bachcheh Kūt - Moshūray - Muqur - Naghlū - Orgūn - Owbeh - Paghmān - Panjāb - Pol-e Khomrī - Pul-i ‘Alam - Rostāq - Rūdbār - Qarqin - Sang Chārak - Sang-e Māsheh - Sarowbī - Sheberghān - Shindand - Shīnkāy - Shīr Khān - Shūlgareh - Surkhāb - Zaranj - Zareh Sharan - Zendeh Jān - Zībāk - Tagāb - Tāloqān - Teywarah - Towr Kham - Towraghondī - Tūlak - Uruzgān - Wāzah Khwāh

Ränne

1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.

Riik

Põhiseadus

2004. aastal jõustus uus põhiseadus (2004. aasta Afganistani põhiseadus), mis vahetas välja 1964. aasta põhiseaduse, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest 1973.

2002. aastal asutati põhiseaduse kogu Lowyah Jirgah ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.

Riigikord

Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik Ţālebāni poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.

2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.

President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.

President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament Rahvuskogu.

Rahvuskogu koosneb kahest kojast – Vanematekojast ja Rahvakojast. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast 2005. aasta valimisi on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.

Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad Lowyah Jirgah', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.

Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.

Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust šariaadile.

Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.

Haldusjaotus

1. järgu haldusüksus on provints, mille eesotsas on kuberner (waali), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.

Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.

Afganistan koosneb 34 provintsist:

Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (woluswali). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud mudžaheedide või taliibide režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.

Igal kohalikul omavalitsusel on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

Majandus

Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.

Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

Maakasutus

Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% põllumaad, 3% metsa ja 46% püsikarjamaid.

Teed

Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Esiajalugu

Afganistanis algas tõsine arheoloogiline uurimistöö pärast Teist maailmasõda ning kestis kuni Afganistani sõja alguseni detsembris 1979.

Leiti paleoliitikumile, mesoliitikumile, neoliitikumile, pronksiajale ja rauaajale iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.

Linnatsivilisatsioon Iraani kiltmaal, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba 30002000 eKr (vaata ka Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks).

Arvatavasti 2. aastatuhande keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti indoeuroopa keelt kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni 1. aastatuhande keskpaigani eKr, kui Ahhemeniidie riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Afganistani ajalugu

Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni keskajani koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid Pärsia riik ning India naabrus.

Islamieelne periood

7. ja 6. sajandil eKr tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli Baktria keskusega Balkhis.

Ahhemeniidide võimu all

Ahhemeniidide riik 500 eKr

Alates 530. aastatest eKr kuulusid Balkhi, Kabuli, Kandahāri ja Herāti piirkond Ahhemeniidide riiki. Baktriast (mille keskus oli praegune Balkh, olevat pärit olnud zoroastrismi rajaja Zarathuštra.

4. sajandiks eKr oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast Gaugamela lahingust (330 ekr) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. Aleksander Suurelt saadi lüüa.

Aleksander Suure riik

Seleukiidide võimu all

330329 eKr vallutas need alad Aleksander Suur. Pärast tema surma läksid nad Seleukiidide riigi koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi Seleukos I nad 305. aasta paiku eKr loovutama India Maurjade riigi rajajale Tšandraguptale.

Alates 3. sajandist eKr kuni 140 eKr.–130. aastani eKr kuulus Afganistani territoorium Kreeka-Baktria riigi koosseisu.

Araablaste kalifaadi laienemine:
██ Muḩammad (622632)
██ Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632661)
██ Umaijaadid (661750)

Ajaarvamise vahetuse paiku moodustus Kesk-Aasias Kušaani riik. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. 3. sajandil pKr purustasid Kušaani riigi Sassaniidid, kelle võimu alla langesid Merv (praegu Mary), Seistan ja Harī Rūd.

Teel Põhja-Indiasse vallutasid Afganistani territooriumi 5. sajandi esimesel poolel heftaliidid.

Kalifaadi võimu all

Araabia kalifaadi kaliifide mõju algas 664. Islam pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.

10. sajandil Samaniididest lahku löönud türgi väepealik Alptegin (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. Gaznaviidide sultan Sabuktegini (977–997) ja Mahmud Gaznavi ajal, ajal liidendati Horezm ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja Guriidide ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.

Sellele linnakultuurile andis 13. sajandil ränga hoobi mongolite sissetung.

Järgnenud Kartiidide võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.

Suurmogulite võimu all

Pärast Timuri laastamist langes Afganistan 16. sajandil Suurmogulite riigi alla.

Afšariidide (Nadir-šahhi vallutused (17361747) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud Durranide hõim iseseisvalt võimu.

Iseseisev Afgaani riik

Durranide hõimu juht, puštu Ahmed-khaan Durrani rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik 19. sajandi algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.

Suurriikide huvisfääris

19. sajandil viis koloniaalvõimude Venemaa ja Suurbritannia konflikt (The Great Game, "suur mäng") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes esimene Inglise-Afgaani sõda 18381842. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.

Teine Inglise-Afgaani sõda (18781881) ei muutnud status quo'd.

1898. aastal määrati Afganistan Buhhaara emiraadi lõunaosa. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.

20. sajand

Afganistani kuningas (1926–1929) Amanullah

Rawalpindi rahuga 1919 lõppenud kolmas Inglise-Afgaani sõda viis Kabuli lepinguni (1921), millega Nõukogude Venemaa ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.

Alates 1925. aastast oli Afganistan konstitutsiooniline monarhia. Afganistani kuninga Amanullahi poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusõja riigis, mille käigus haaras võimu Habibullāh Kalakāni.

Afganistani Demokraatlik Vabariik

17. juulil 1973 kehtestati vabariik, mille presidendiks sai Moḩammad Dā'ūd Khān, kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. Külma sõja ajal sai Afganistanist asendussõja (Nõukogude-Afganistani sõda) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest (padišahh oli eksiilis) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja kommunistid.

Nõukogude-Afganistani sõda

 Pikemalt artiklis Nõukogude-Afganistani sõda

Külma sõja haripunktil viis Nõukogude Liit 27. detsembril 1979 Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propaganda kinnitas, ning pani Afganistani Demokraatliku Vabariigi presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva Babrak Karmali. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud Nõukogude Armeele omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 14. veebruaril 1989.

Afgaani vastupanuvõitlejad (mudžaheedid) võitsid lõpuks konflikti samasuguse sissitaktika abil (avatud välilahingute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi Pakistanist, Saudi Araabiast ja USA-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).

Afganistani islamivabariik

Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.

Afganistani sõda

Briti sõdur Afganistanis

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah ja selle juht Usāmah ibn Lādin massiivsete õhurünnakutega.

NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused.

13. novembril 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaalliansil, mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.

Pärast esimest rahvusvahelist Afganistani konverentsi Bonnis määrati 2002 üleminekupresidendiks Ḩāmid Karzay ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud ISAF Suurbritannia, hiljem Türgi, Saksamaa ja Hollandi juhtimisel. Praegu on seal NATO jõud Kanada juhtimisel.

21. märtsil 2004 langes atentaadi ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist.

Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse (2004. aasta Afganistani põhiseadus).

Kultuur

UNESCO maailmapärandi nimistus on 2002. aastast Jami minarett ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast Bāmīāni oru kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised.

Vaata ka

Viited

  1. The World Factbook, vaadatud 25.02.2021.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 Store norske leksikon
  5. USA avastas Afganistanist hunnitud maavarad, delfi.ee, 14. juuni 2010

Välislingid