Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lsedman (arutelu | kaastöö)
P Korrastasin skripti abil viiteid
24. rida: 24. rida:
==Kirjeldus==
==Kirjeldus==


Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk.
Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas" />. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk.
[[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
[[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
[[Pilt:Fragaria viridis (Knack-Erdbeere) IMG 24468.JPG|left|pisi|Muuluka viljad]]
[[Pilt:Fragaria viridis (Knack-Erdbeere) IMG 24468.JPG|left|pisi|Muuluka viljad]]
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[rüüsvili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[rüüsvili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.


Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset [[kromosoom]]i sisaldav kromosoomikomplekt. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name=Folta and Davis>{{Cite journal |title=Strawberry Genes and Genomics |journal=Critical Reviews in Plant Sciences |date=Jan 18, 2007 |author = Kevin M. Folta, Thomas M. Davis |volume=25 |issue=5 |pages=399-415 |doi= 10.1080/07352680600824831 |url=http://dx.doi.org/10.1080/07352680600824831 |accessdate=2014-07-21}}</ref>.
Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset [[kromosoom]]i sisaldav kromosoomikomplekt. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name="Folta" />.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>
<ref name="Folta">{{Cite journal |title=Strawberry Genes and Genomics |journal=Critical Reviews in Plant Sciences |date=18.01.2007 |author = Kevin M. Folta, Thomas M. Davis |volume=25 |issue=5 |pages=399-415 |doi= 10.1080/07352680600824831 |url=http://dx.doi.org/10.1080/07352680600824831 |accessdate=2014-07-21}}</ref>
}}


{{commons|Fragaria viridis}}
{{commons|Fragaria viridis}}

Redaktsioon: 29. september 2017, kell 11:51

Muulukas

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond Roosilised Rosoideae
Perekond Maasikas Fragaria
Liik Muulukas
Binaarne nimetus
Fragaria viridis
Duchesne
Sünonüümid
  • Fragaria collina

Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.

Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.

Kirjeldus

Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks [1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.

Muuluka viljad

Väikestest pähklikestest koosnev rüüsvili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.

Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset kromosoomi sisaldav kromosoomikomplekt. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomiga[2].

Viited

  1. "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152
  2. Kevin M. Folta, Thomas M. Davis (18.01.2007). "Strawberry Genes and Genomics". Critical Reviews in Plant Sciences. 25 (5): 399–415. DOI:10.1080/07352680600824831. Vaadatud 21. juulil 2014.