Moussa Traoré: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P naasis tagasi > naasis
2. rida: 2. rida:
'''Moussa Traoré''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1936]]) on [[Mali]] sõjaväelane ja poliitik. Oli [[Mali president]] [[19. november|19. novembrist]] [[1968]]–[[26. märts|26. märtsini]] [[1991]].
'''Moussa Traoré''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1936]]) on [[Mali]] sõjaväelane ja poliitik. Oli [[Mali president]] [[19. november|19. novembrist]] [[1968]]–[[26. märts|26. märtsini]] [[1991]].


Moussa Traoré sündis [[Kayes]]i linnas. Omandas üldhariduse [[Kita (Mali)|Kita]]s ning sõjaväelise hariduse [[Fréjus]]i linnas [[Prantsusmaa]]l. Naasis Malisse [[1960]]. aastal, kui riik oli saanud iseseisvaks. Astus Mali armeesse ning sai [[1961]]. aastal [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. [[1963]]. aastal ülendati [[leitnant|leitnandiks]]. Saadeti [[Tansaania]]sse iseseisvusliikumise sõjaväeliseks instruktoriks. Naasis tagasi kodumaale kus oli [[Kati]] linnas sõjaväe instruktor.
Moussa Traoré sündis [[Kayes]]i linnas. Omandas üldhariduse [[Kita (Mali)|Kita]]s ja sõjaväelise hariduse [[Fréjus]]i linnas [[Prantsusmaa]]l. Naasis Malisse [[1960]]. aastal, kui riik oli saanud iseseisvaks. Astus Mali armeesse ning sai [[1961]]. aastal [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. [[1963]]. aastal ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]]. Saadeti [[Tansaania]]sse iseseisvusliikumise sõjaväeliseks instruktoriks. Seejärel naasis ta kodumaale, kus oli [[Kati]] linnas sõjaväeinstruktor.


[[19. november|19. novembril]] [[1968]] juhtis edukat riigipööret president [[Modibo Keïta]] vastu. Seejärel sai temast sõjaväelise vabastuskomitee juht- sisuliselt riigi president. Lasi keelustada kõik parteid ning kogu poliitilise tegevuse.
[[19. november|19. novembril]] [[1968]] juhtis edukat riigipööret president [[Modibo Keïta]] vastu. Seejärel sai temast sõjaväelise vabastuskomitee juht sisuliselt riigi president. Lasi keelustada kõik parteid ning kogu poliitilise tegevuse.


[[1977]]. aastal suri vangistuses Mali ekspresident Modibo Keïta, kelle matustele kogunes palju rahvast. Valitsev režiim reageeris sellele tugevalt ning paljud matustel osalenud vangistati. [[28. veebruar|28. veebruaril]] [[1978]]. aastal arreteeriti süüdistatuna riigipöörde kavandamises kaitseminister [[Tiécoro Bagayoko]] ja julgeoleku minister [[Kissima Doukara]].
[[1977]]. aastal suri vangistuses Mali ekspresident Modibo Keïta, kelle matustele kogunes palju rahvast. Valitsev režiim reageeris sellele tugevalt ning paljud matustel osalenud vangistati. [[28. veebruar|28. veebruaril]] [[1978]] arreteeriti süüdistatuna riigipöörde kavandamises kaitseminister [[Tiécoro Bagayoko]] ja julgeoleku minister [[Kissima Doukara]].


[[1979]]. aastal rajas Traoré UPDM-i (Union Démocratique du Peuple Malien), mis oli ainus legaalne poliitiline partei Malis. Samuti rajati eraldi poliitilised organisatsioonid lastele ja naistele.
[[1979]]. aastal rajas Traoré UPDM-i (Union Démocratique du Peuple Malien), mis oli ainus legaalne poliitiline partei Malis. Samuti rajati eraldi poliitilised organisatsioonid lastele ja naistele.
14. rida: 14. rida:
[[1985]]. aastal muudeti [[põhiseadus]]t ning kaotati ära presidendiks oleku ajalised piirangud. Sisuliselt sai Traorést sellega eluaegne president.
[[1985]]. aastal muudeti [[põhiseadus]]t ning kaotati ära presidendiks oleku ajalised piirangud. Sisuliselt sai Traorést sellega eluaegne president.


[[22. märts|22. märtsil]] [[1991]] puhkesid riigis taas laialdased rahvarahutused, mida asuti jõuga maha suruma. Siiski läks armee rahva poole üle ning [[26. märts|26. märtsil]] 1991 toimus kindral [[Amadou Toumani Touré]] eestvedamisel [[riigipööre]]. Moussa Traoré vangistati ning mõisteti poliitiliste kuritegude eest [[1992]]. surma. President [[Alpha Oumar Konaré]] muutis aga surmanuhtluse eluaegseks vanglakaristuseks. [[1999]]. mõisteti Moussa Traoréle uuesti surmanuhtlus, sedakorda majanduslike kuritegude ning riigikassast sadade miljonite frankide röövimise eest. Kuid seegi surmaotsus muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.
[[22. märts|22. märtsil]] [[1991]] puhkesid riigis taas laialdased rahvarahutused, mida asuti jõuga maha suruma. Siiski läks armee rahva poole üle ning [[26. märts|26. märtsil]] 1991 toimus kindral [[Amadou Toumani Touré]] eestvedamisel [[riigipööre]]. Moussa Traoré vangistati ning mõisteti poliitiliste kuritegude eest [[1992]]. aastal surma. President [[Alpha Oumar Konaré]] muutis aga surmanuhtluse eluaegseks vanglakaristuseks. [[1999]]. aastal mõisteti Moussa Traoréle uuesti surmanuhtlus, sedakorda majanduskuritegude ning riigikassast sadade miljonite frankide röövimise eest. Kuid seegi surmaotsus muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.


[[29. mai|29. mail]] [[2002]] Moussa Traoré vabandas rahva ees oma režiimi ajal kordasaadetud kuritegude eest. Traoré viibib seniajani vanglas.
[[29. mai|29. mail]] [[2002]] palus Moussa Traoré rahva ees vabandust oma režiimi ajal toime pandud kuritegude eest. Traoré viibib seniajani vanglas.


{{Mali presidendid}}
{{Mali presidendid}}

Redaktsioon: 27. september 2017, kell 20:37

Moussa Traoré (1989)

Moussa Traoré (sündinud 25. septembril 1936) on Mali sõjaväelane ja poliitik. Oli Mali president 19. novembrist 196826. märtsini 1991.

Moussa Traoré sündis Kayesi linnas. Omandas üldhariduse Kitas ja sõjaväelise hariduse Fréjusi linnas Prantsusmaal. Naasis Malisse 1960. aastal, kui riik oli saanud iseseisvaks. Astus Mali armeesse ning sai 1961. aastal nooremleitnandiks. 1963. aastal ülendati ta leitnandiks. Saadeti Tansaaniasse iseseisvusliikumise sõjaväeliseks instruktoriks. Seejärel naasis ta kodumaale, kus oli Kati linnas sõjaväeinstruktor.

19. novembril 1968 juhtis edukat riigipööret president Modibo Keïta vastu. Seejärel sai temast sõjaväelise vabastuskomitee juht – sisuliselt riigi president. Lasi keelustada kõik parteid ning kogu poliitilise tegevuse.

1977. aastal suri vangistuses Mali ekspresident Modibo Keïta, kelle matustele kogunes palju rahvast. Valitsev režiim reageeris sellele tugevalt ning paljud matustel osalenud vangistati. 28. veebruaril 1978 arreteeriti süüdistatuna riigipöörde kavandamises kaitseminister Tiécoro Bagayoko ja julgeoleku minister Kissima Doukara.

1979. aastal rajas Traoré UPDM-i (Union Démocratique du Peuple Malien), mis oli ainus legaalne poliitiline partei Malis. Samuti rajati eraldi poliitilised organisatsioonid lastele ja naistele.

1980. aastal aeti jõuga laiali õpilaste demonstratsioonid ning piinati surnuks demonstratsioonide peakorraldaja Abdoul Karim Camara

1985. aastal muudeti põhiseadust ning kaotati ära presidendiks oleku ajalised piirangud. Sisuliselt sai Traorést sellega eluaegne president.

22. märtsil 1991 puhkesid riigis taas laialdased rahvarahutused, mida asuti jõuga maha suruma. Siiski läks armee rahva poole üle ning 26. märtsil 1991 toimus kindral Amadou Toumani Touré eestvedamisel riigipööre. Moussa Traoré vangistati ning mõisteti poliitiliste kuritegude eest 1992. aastal surma. President Alpha Oumar Konaré muutis aga surmanuhtluse eluaegseks vanglakaristuseks. 1999. aastal mõisteti Moussa Traoréle uuesti surmanuhtlus, sedakorda majanduskuritegude ning riigikassast sadade miljonite frankide röövimise eest. Kuid seegi surmaotsus muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.

29. mail 2002 palus Moussa Traoré rahva ees vabandust oma režiimi ajal toime pandud kuritegude eest. Traoré viibib seniajani vanglas.

Eelnev
Modibo Keïta
Mali president
19. november 196826. märts 1991
Järgnev
Amadou Toumani Touré