Mõigu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
Ajalooline informatsioon
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:


[[Pilt:Entering Tallinn city limit.jpg|pisi|right]]
[[Pilt:Entering Tallinn city limit.jpg|pisi|right]]
'''Mõigu''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Ülemiste]] ja [[Ülemistejärve]] asumite ning Rae vallaga. Mõigu asumi pindala on 0,7km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
'''Mõigu''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Ülemiste]] ja [[Ülemistejärve]] asumite ning [[Rae vald|Rae vallaga]]. Mõigu asumi pindala on 0,7 km².<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>


Mõigu asumi territooriumile jäävad [[Pühamäe järv]] ja osa [[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanalist]]. Mõigus asub [[Mõigu kalmistu]].
Mõigu asumi territooriumile jäävad [[Pühamäe järv]] ja osa [[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanalist]]. Mõigus asub [[Mõigu kalmistu]].


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Mõigu küla märgiti ära [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] koha peal. See küla oli keskajal [[Toompea]] piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkirikule]]. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669-1683 [[Mõigu mõis]], mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni [[Jaani seek|Jaani seegile]] ja Tallinna toomhospidalile.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Mõigu küla märgiti ära [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] koha peal. See küla oli keskajal [[Toompea]] piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkirikule]]. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669–1683 [[Mõigu mõis]], mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni [[Jaani seek|Jaani seegile]] ja Tallinna toomhospidalile.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] kalmistu. See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.<ref name=":0" />
Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] kalmistu ([[Mõigu kalmistu]]). See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.<ref name=":0" />


[[Tartu maantee]] ja [[Vana-Tartu maantee]] hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi hiis.<ref name=":0" />
[[Tartu maantee]] ja [[Vana-Tartu maantee]] hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi [[hiis]].<ref name=":0" />


Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida mainti kirjalikes allikates esmalt 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.
Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida mainti kirjalikes allikates esmalt 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.
51. rida: 51. rida:
|358
|358
|}
|}
2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12-17%, üle 68aastased moodustasid 10-19%.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37</ref>
2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37</ref>


== Mõigu asumi tänavad ==
== Mõigu asumi tänavad ==

Redaktsioon: 21. september 2017, kell 03:16

Mõigu

Pindala 0,7 [1] km²
Elanikke 390 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 24′ N, 24° 49′ E
Mõigu asumi kaart

Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Ülemiste ja Ülemistejärve asumite ning Rae vallaga. Mõigu asumi pindala on 0,7 km².[1]

Mõigu asumi territooriumile jäävad Pühamäe järv ja osa Vaskjala-Ülemiste kanalist. Mõigus asub Mõigu kalmistu.

Ajalugu

Mõigu küla märgiti ära Taani hindamisraamatus, mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse Järveküla koha peal. See küla oli keskajal Toompea piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast Tallinna toomkirikule. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669–1683 Mõigu mõis, mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni Jaani seegile ja Tallinna toomhospidalile.[2]

Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal Tallinna toomkiriku saksa koguduse kalmistu (Mõigu kalmistu). See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.[2]

Tartu maantee ja Vana-Tartu maantee hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi hiis.[2]

Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida mainti kirjalikes allikates esmalt 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.

Endise Pühapao oja asemele rajati 1928. aastal juurdevoolukanal, mis on ühenduses Pirita jõega (Vaskjala-Ülemiste kanal). Liigniiskuse kogumiseks on kanali lähedusse kaevatud veekogumisbasseine.[2]

Praeguse Mõigu asumi ala liideti Tallinnaga 1958. aastal. Paljud asumi tänavanimed on seotud elektriga, sest Mõigus asus Eesti Elektrivõrkude Ehitus.[3] Osa Mõigu asunduse endistest aladest kuulub praegu Peetri aleviku koosseisu.[2]

Elanikkond

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 390
2016 385
2015 368
2014 377
2013 365
2012 373
2011 358

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.[6]

Mõigu asumi tänavad

Mõigus asuvad Juhtme tänav, Kaabli tänav, Kanali tee, Korgi tänav, Lambi tänav, Lüli tänav, Mõigu tänav, Oomi tänav, Tartu maantee, Vana-Tartu maantee ning Vati tänav.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 110
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37

Vaata ka